lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-8301/13

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 04.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-25-8301/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
702
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-8301 N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate kinnisasjale Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Hagejad: 1) N.V (isikukood XXX) 2) S.F (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Allen-Illimar Putnik Kostja 1: OÜ Arca Varahaldus (X Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja 2 X korteriühistu (X Seaduslik esindaja V.C

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate kinnisasjale.
2.Kinnitada poolte vahel 19.01.2026 sõlmitud alljärgnev kompromiss:
2.1.N.V, S.F ja OÜ Arca Varahaldus koostöös on X kinnistul paikneva õhk-vesi soojuspumba agregaadi müratõkkekonstruktsioon ümber ehitatud;
2.2.N.V Palju ja S.F kinnitavad, et neil puuduvad mistahes vastuväited seonduvalt X kinnisvaraarendusega ja muuhulgas ei ole neil enam pretensioone seonduvalt X kinnistul paikneva õhk-vesi soojuspumba agregaadiga.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.N.V ja S.F esitasid Pärnu Maakohtule 28.05.2025 hagiavalduse OÜ Arca Varahaldus vastu. Koos hagiga esitasid hagejad esialgse õiguskaitse taotluse. Hagiavaldus on kostjale kättetoimetatud 28.05.2025. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 17.06.2025 1

Tsiviilasi nr 2-25-8301 kohtumäärusega. Hageja täiendas hagi 20.06.2025. Hagejad esitasid 12.08.2025 kohtule taotluse kostja asendamiseks. Hagejad palusid senine kostja OÜ Arca Varahaldus, asendada uue kostjaga, X korteriühistuga. 09.01.2026 esitas hageja teate, et soovib menetluse lõpetada seoses kohtuvälisele kokkuleppele jõudmisega. 19.01.2026 esitasid hagejad ja kostja ning X korteriühistu kohtule kompromissi.

2.Riigikohtu lahendist 3-2-1-89-07 tuleneb, et kohus saab kompromissi kinnitada lõpplahendina tsiviilasjas, milles hagi on menetlusse võetud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hagi menetlusse võetud. Kuna pooled on õigusvaidluses kokkuleppele jõudnud, siis tuleb kompromissi kinnitamise eeldusena hagi menetlusse võtta. Kohus võtab menetlusse N.V ja S.F hagi OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate kinnisasjale. Kohus ei määra kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kuna tsiviilasja materjalidest on arusaadav, et kostjad on hagiga tutvunud ja pooled on sõlminud kompromissi. 3.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled on kohtule esitanud kirjalikult allkirjastatud kompromissi. 3.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 3.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi poolte kokku lepitu osas ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 2

Tsiviilasi nr 2-25-8301

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja