Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise

2

menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt FIMS § 49 lg-le 1. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11). Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, mitte varjama vara, tegema ainult hädavajalikke kulutusi ja täitma ülejäänu arvel oma kohustusi pankrotivõlausaldajate ees. Võlgnikule olid viidatud kohustused teada, kuid ta ei ole neid täitnud. Oma tegevuse kohta valeinfo andmine kohtule ning aruannete korduv esitamata jätmine ja tagasimaksete tegemata jätmine on tahtlikud rikkumised. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu rikkunud FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku ülesandeid ei ole M.B üldse täitnud. Kohus leiab, et teabe andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd ilma vajaliku teabeta ei ole võimalik kontrollida ka võlgniku muude kohustuste, sh mõistlikult tulutoova tegevuse ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik ei ole ka millegagi põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ja kohtul puudub alus arvata, et menetluse edasisel jätkumisel võlgnik talle seaduses ettenähtud kohustusi täidaks nõuetekohaselt. Kohus on menetluse vältel võlgnikku korduvalt välja kutsunud ja talle andnud täiendavalt võimaluse ja tähtaja maksmata jäänud väljamaksete sooritamiseks. Võlgnik on seda kohustust täitnud ainult osaliselt. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg-d 5 ja 7). Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult FIMS § 47 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14). Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, FIMS § 48 lg 1). 3

FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 27.05.2020 ja 13.01.2021 kohtumäärustega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 476,40 eurot (koos käibemaksuga) + 235,87 eurot (koos käibemaksuga) Kohus mõistab võlgnikult välja riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 712,27 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.