Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-25-17069 xxxx) hageja Tallinn, E. Vilde tee XX korteriühistu (registrikood xxx) kasuks hageja menetluskulud 970 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 550 eurot).

KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, E. Vilde tee XX korteriühistu hagi A Hi vastu korteriomandi võõrandamise nõudes.

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostjale A H olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 28.12.2025, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 19.01.2026) nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtukutse 17.02.2026 kohtuistungile oli kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 06.02.2026, kuid kostja 17.02.2026 kohtuistungile ei ilmunud.

KrtS § 33 lg 4 kohaselt võib korteriomanik või korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-107-06 2

2-25-17069 asunud seisukohale, et kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas tuleb kostja A Hile anda tähtaeg korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks ning kohustada kostjat võõrandama korteriomand asukohaga E. xxx (registriosa nr xxx) hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kuivõrd kostjale A H on sisuliselt juba antud vabatahtlik otsuse täitmise tähtaeg (s.o 14.11.2025 üldkoosolekul), kuid kostja ei ole seda täitnud, mistõttu on hageja olnud sunnitud pöörduma kostja vastu uue korteriomandi võõrandamise nõudega, on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et juhul, kui kostja A H ei võõranda korteriomandit hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, siis müüakse A Hile kuuluv korteriomand aadressiga xxx (registriosa nr xxx) Harju piirkonna kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel.

Hageja esitas 17.02.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2- 25-17069 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot, transpordikulu 137,40 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 550 eurot ilma käibemaksuta (s.o 5 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot).

Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 420 eurot.

Hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud 550 eurot (5x110).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kandnud istungile sõitmise transpordikulu summas 137,40 eurot, mille esindaja on arvestanud analoogia korras, võttes aluseks justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra. Samuti osundab esindaja Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 2-24-63261. Käesoleval juhul ei ole esindaja puhul tegemist advokaadiga, mistõttu puudub põhjus ka analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra kohaldamiseks. Seega ei ole hageja esindaja sõidukulu 137,40 eurot põhjendatud.

Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 970 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad tsiviilasjas tasutud riigilõiv 420 eurot ning õigusabikulud 550 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib 3

2-25-17069 menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.