Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: X (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
2. veebruar 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks 30. aprillil 2023 sõlmitud krediidilepingu nr BL3699936 alusel välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 859,75 eurot ja ajavahemikus 16. september 2025 – 20. veebruar 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 16,37 eurot.
3.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt 859,75 eurot alates
21.veebruarist 2026 võlaõigusseaduses § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks 30. aprillil 2023 sõlmitud krediidilepingust nr BL3699936 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 5850,28 eurot järgmise maksegraafiku alusel: Maksetähtaeg
5.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks välja viivis resolutsiooni p-s 4 tähtaegselt tasumata osamakselt osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni osamakse tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud 56% ulatuses X kanda ja 44% ulatuses Bondora AS-i kanda.
7.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 764,68 eurot.
8.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (764,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Bondora AS (hageja) esitas 1. aprillil 2025 (täpsustatud 13. mail 2025 ja 30. juunil 2025) Viru Maakohtule hagi X (kostja) vastu 30. aprilli 2023 lepingust nr BL3699936 tuleneva põhivõla 9953,58 eurot, intressi 980,86 eurot, lepingu haldustasu 181,35 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 307,78 eurot ja viivise 1123,78 eurot nõuetes. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 2. aprillist 2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määraga 29,39% aastas. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30. aprillil 2023 tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale laenu 10 632 eurot. Leping sõlmiti järgmiselt tingimustel: intressimäär 29,39% aastas, lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas, lepingu sõlmimisel lepingutasu 632 eurot (tasaarvestatud lepingu väljastamisel) ja krediidi kulukuse määr 45,57%. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on võetud laenusumma (eritingimuste p 1.12), kuumaksete arv (eritingimuste p 1.16), intressimäär (29,39%, eritingimuste p 1.20), haldustasu (eritingimuste p 1.21) ja lepingutasust (eritingimuste p 1.22). Hageja kandis 30. aprillil 2023 kostjale 10 000 eurot. Kokku andis hageja kostjale laenu 10 632 eurot. Lepingutasu 632 eurot tasaarvestati laenu väljastamisel. Kostja oli kohustatud tasuma regulaarseid makseid. Kostja rikkus maksete tegemise kohustust korduvalt. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 496,42 eurot ning pärast lepingu lõppemist 182 eurot. Seetõttu on tagastamata krediidisummaks 9953,58 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Maksegraafiku kohaselt tuli ajavahemikul 10. juuli 2024 kuni 11. november 2024 tasuda intressi 1305,76 eurot, millest kostja tasus 324,90 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 980,86 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud ajavahemiku 10. juuli 2024 kuni 11. november 2024 eest (s.o 5 kuud). Kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 181,35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 10 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 14. aprillil 2024 ja 14. juunil 2024. Hageja palub kostjalt mõista välja viivise lepingujärgses määras 1123,78 eurot. Laenuleping öeldi üles 12. novembril 2024, seega arvestab hageja viivist alates 13. novembrist 2024. Kostja on pärast laenulepingu lõppemist teinud hagejale kaks makset.
12.detsembril 2024 maksis kostja 84,5 eurot ning 9. jaanuaril 2025 maksis kostja 97,5 eurot. Need maksed on hageja arvestanud maha tagastamata krediidisummalt. Kostjal oli lepingujärgne kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata ajavahemikul 10. jaanuar 2024 kuni 11. november 2024, s.o 11 kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 307,78 eurot. 3
Kostja jättis laenulepingu alusel tasumata osaliselt või täielikult 10. juuli 2024, 12. augusti 2024, 10. septembri 2024, 10. oktoobri 2024 ja 11. novembri 2024 osamaksed. Hageja hoiatas 11. oktoobril 2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisega ning andis kostjale tähtaja võlgnetavad summad tasuda. Hageja ütles 12. novembril 2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 13 120,21 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Hageja analüüsis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostja esitatud laenutaotlust, mille kohaselt oli kostja elukohaks möbleeritud üüripind, ülalpeetavate arvu kostja taotlusesse ei märkinud, kostja töötab XXX-is 5 ja enam aastat ning sissetulek on 1500 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, elamiskulusid kostja ei märkinud. Lisaks tegi hageja päringu Krediidiinfosse maksehäirete kontrollimiseks ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Kostjal ei olnud maksehäireid, mis oleks lõpetatud 6 kuud kuni 1 aasta enne taotluse esitamist. Hageja tuvastas selle alusel kostja igakuise sissetuleku 2348,13 eurot, igakuised kohustused 801,68 eurot, elamiskulud 704 eurot ja vaba raha 467 eurot. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt mõista välja kostjalt põhivõlg 6719,03 eurot vastavalt maksegraafikule (dtl 95-96) ning viivis igalt tähtajaks tegemata jäänud osamakselt.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid 30. aprillil 2023 tarbijakrediidileping nr BL3699936 (dtl 1047). Kostjale anti laenu 10 632 eurot (üle kanti 10 000 eurot). Lepingu sõlmimise ajaks 4
oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2022 15,31% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 45,57% (dtl 10), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et laenusummast (10 632 eurot, dtl 10 p 1.12), kuumaksete arvust (60 osamakset, dtl 10 p 1.16), intressimäärast (29,39%, dtl 10 p 1.20), haldustasust (4% laenusummast aastas, dtl 10 p 1.21), lepingutasust (632 eurot, dtl 10 p.1.22). Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 78). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
7.Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja taotluses märgitud teavet, mh et kostja elab üüripinnal, töötab XXX-is 5 ja enam aastat, sissetulek on 1500 eurot, kohustused 0 eurot. Kostja ei märkinud taotlusel perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu ega elamiskulude suurust (dtl 3, p 1.4). Hageja tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid. Lisaks tuvastas hageja kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja igakuine sissetulek on 2358,13 eurot ja kohustused on 801,68 eurot, elamiskulud 704 eurot. Hageja ees kehtivad kohustused 0 eurot. Vaba raha 467 eurot (2348,13-801,68-704-0).
8.Hageja ei ole põhjendanud, miks ta lähtus krediidivõime hindamisel sellest, et kostja sissetulekud on 2358,13 eurot. See ei ole kooskõlas konservatiivsuse põhimõttega, mille järgi juhul, kui erinevatest allikatest nähtuvad erinevad sissetuleku summad, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Juhul, kui hageja oleks lähtunud kostja sissetulekute tuvastamisel 5
laenutaotluses märgitud summast, siis ei oleks kostjale hageja tehte kohaselt pärast laenumaksete tasumist vaba raha jäänud (1500-801,68-704-0= -5,68). Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võttes arvesse suurema sissetuleku, kui nähtus laenutaotluses. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliseid kostja pangakonto väljavõttest (dtl 69) nähtuvaid summasid on arvestatud kostja sissetulekute hulka. Nimelt nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta sai AS-lt XXX töötasu 6. aprillil 2023 812,96 eurot ning Töötukassalt töövõimetoetust 5. aprillil 2023 288,55 eurot. Hageja on samas kuus saanud ka Sotsiaalkindlustusametist elatisabi 200 eurot ja peretoetust 910 eurot, kuid need on mõeldud eelkõige laste ülalpidamiseks, mistõttu ei saanud nendega arvestada kui kostja sissetulekutena. Sarnased laekumised on ka märtsis 2023 ja veebruaris 2023. Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohase hoolsusega, kui tuvastas kostja sissetulekute suuruseks 2358,13 eurot.
9.Hageja ei ole täpsustanud, kuidas ta tuvastas kostja kohustuste suuruse 801,68 eurot, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid kandeid on selle summa aluseks võetud. Samuti ei ole hageja täpsustanud, kuidas ta tuvastas kostja majapidamiskulude suuruse 704 eurot, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid kandeid on summa aluseks võetud. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja on tuvastanud, et kostjal olid ülalpeetavad. Hagile lisatud tõendist, nähtub, et Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal kolm ülalpeetavat. Samas ei nähtu krediidivõimelisuse kontrollist, kas ja kuidas hageja kostja ülalpeetavatega arvestas. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta on lähtunud kostja sissetulekute hindamisel kostja vaid kolme kuu keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta. Hageja esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejal oli kostja pangakonto väljavõtted oluliselt pikema ajavahemiku kohta. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal ei saanud kohtu hinnangul tekkida kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohaselt hinnates alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
10.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes nõuetekohaselt kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 6
12.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja kohustus lepingu põhitingimuste p-de 1.16, 1.18 ja 1.19 ja maksegraafiku järgi laenu tagastama 60 osamaksena ajavahemikus 15. mai 2023 kuni 13. aprill 2028 (dtl 3133). Hagiavalduse p 3.3 kohaselt oli kostjal osaliselt või täielikult maksmata 10. juuli 2024, 12. augusti 2024, 10. septembri 2024, 10. oktoobri 2024 ja 11. novembri 2024 osamaksed. Nõude ümberarvestuse korral palub hageja arvestada, et viimane laekumine kohustuste katteks toimunud 15. septembril 2025 (osaline laekumine) ning kostjal jäi veel tasumata 16,48 eurot (dtl 80). Eelnevast tuleneb, et 12. novembri 2024 lepingu ülesütlemine ümberarvestuse korral ei kehti, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (11. oktoober 2024) ei olnud kostja viivituses ühegi tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1).
13.Hageja palub ümberarvestuse korral mõista kostjalt välja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täita. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole pikema aja vältel teinud ühtegi tagasimakset.
14.Hageja on teinud 13. mai 2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse (dtl 49) ja nõuab tagasi põhisumma jääki 6710,03 eurot vastavalt maksegraafikule alates 15. septembrist 2025 kuni 13. märtsini 2028. Hageja ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu 10 000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 3289,97 eurot. Seega on põhjendatud on põhivõla nõue 6710,03 eurot. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlg alates 15. septembrist 2025 (sellest osamaksest on tasumata 16,48 eurot, tasutud on 140,27 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud osamaksed 13. märtsist 2026 kuni 13. märtsini 2028. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga (20. veebruar 2026) kostjalt väljamõistmisele põhinõue 859,75 eurot (s.o osamaksed perioodil 15. september 2025 kuni 13. veebruar 2026: 16,48 + 160,59 + 164,53 + 168,56 + 172,68 + 176,91).
16.Hageja taotleb ka nõude ümberarvestuse korral põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. See on kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Viivis on alates 15. septembrist 2025 kuni 20. veebruarini 2026 (otsuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud kokku 16,37 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik on järgmine: -
16.09.2025 – 13.10.2025 põhivõlalt 16,48 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,13 eurot;
-
14.10.2025 - 13.11.2025 põhivõlalt 177,07 eurot (16,48 + 160,59) on sissenõutavaks muutunud viivis 1,53 eurot; 7
-
14.11.2025 – 15.12.2025 põhivõlalt 341,6 eurot (16,48 + 160,59 + 164,53) on sissenõutavaks muutunud viivis 3,04 eurot;
-
16.12.2025 – 13.01.2026 põhivõlalt 510,16 eurot (16,48 + 160,59 + 164,53 + 168,56) on sissenõutavaks muutunud viivis 4,11 eurot;
Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 859,75 eurolt alates 21. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
17.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud haldustasu ja intressi nõue (sest hageja ei ole esitanud intressinõude osas ümberarvestust). Samuti jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue, kuna hageja on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole põhjendatud temalt nendega kaasnevate kulude väljamõistmine.
19.Juhul, kui kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6710,03 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja ajavahemikul 16. september 2025 – 20. veebruar 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 16,37 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis ilma edasiulatuva viivisenõudeta kokku 11 876,22 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6726,40 eurot, rahuldab kohus hagi ca 56% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
20.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 96-97, 236), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 980 eurot ja esindajakuludest 470 eurot (ilma käibemaksuta) ja 171 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 980 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8
Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas kuni 9. juulini 2025 lepinguline esindaja Elari Karjakas tunnitasuga 120 eurot ning edasi vandeadvokaat Keijo Lindeberg tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et esindajate tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Hageja esindajad osutasid õigusabi järgmiste toimingutena: -
hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine, riigilõivu tasumine – 1 h 30 min (180 eurot)
-
kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1 h 30 min (180 eurot)
-
täiendav puuduste kõrvaldamine – 45 min (90 eurot)
-
30.07.2025 materjalidega tutvumine 17 min (25,50 eurot)
-
02.02.2026 istungiks valmistumine, istungil nimekirja koostamine 1 h 37 min (145,50 eurot).
osalemine,
menetluskulude
23.Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväited ja tõendid puudusid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Hagejal on oluline ajakulu läinud puuduste kõrvaldamisele. Kohus leiab, et vastaspool ei pea kandma kogu puuduliku haginõude, ebapiisava riigilõivu tasumise ja algselt puuduliku tulevikus sissenõutavaks muutuva osamaksete nõude esitamisega seotud kulusid. Samuti ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda kulusid, mille on põhjustanud esindaja vahetus. Kohus leiab, et kuni 9. juulini 2025 on hageja esindajakulud põhjendatud seega 2 tunni ulatuses, s.o summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Alates
9.juulist 2025 on põhjendatud ajakulu 1 h 37 min, s.o 145,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 385,50 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1365,50 eurot (980 + 385,50).
24.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 764,68 eurot (56% 1365,50 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.