lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-14482/42

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-14482/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14482

Tsiviilasi

E B hagiavaldus A A’i vastu M B xxx testamendi tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

E B (isikukood xxx) Lepinguline esindaja I P

Kostja

A A (isikukood xxx) Lepingulised esindajad M P ja vandeadvokaat Indrek Västrik

Iseseisva nõudega kolmas isik

A T (isikukood xxx) Lepinguline esindaja I P

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Uuendada menetlus.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-14482. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). 1 (3)

I.

Asjaolude kirjeldus

1.A A (kostja) esitas 22.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse E B (hageja) vastu. Kohus võttis hagi 09.04.2018 menetlusse. Hageja esitas 28.03.2019 kostja vastu vastuhagi M B xxx testamendi tühistamise nõudes. Kohus keeldus 05.08.2019 määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas 21.08.2019 määruse peale määruskaebuse. Kohus rahuldas 30.09.2019 määrusega määruskaebuse ja eraldas vastuhagi iseseisvasse menetlusse. Kohus jättis 05.12.2019 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 20.12.2019 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võttis hagi 07.01.2020 menetlusse. Kostja vastas hagile 21.01.2020. Hageja esitas 28.01.2021 taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-4415. Kohus peatas 31.01.2022 määrusega menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-4415. Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4415, millega kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati menetlus, jõustus 19.02.2026. II.

Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kohus peatas 31.01.2022 määrusega menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-4415 (dtl 516). Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4415, millega kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati menetlus, jõustus 19.02.2026 (dtl-d 529-532). Eeltoodust tulenevalt on menetluse peatamise alus ära langenud. Kohus uuendab peatatud menetluse.
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Harju Maakohus kinnitas 16.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4415 E B ja A A vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissist nähtuvalt sõlmisid pooled kompromissi kõigi M B järelt pärimisega seotud nõuete ja vastuväidete lõplikuks lahendamiseks, seal hulgas tsiviilasjas nr 2-184415 ja tsiviilasjas nr 2-19-14482 esitatud nõuetes (dtl 530, p 1.1). Pooled taotlesid tsiviilasjas nr 218-4415 kohtult kompromissi kinnitamist ja menetluste lõpetamist kompromissi alusel tsiviilasjades nr 2-18-4415 ja 2-19-14482. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et pooled on sõlminud kompromissi menetluse lõpetamiseks nii tsiviilasjas nr 2-18-4415 kui ka tsiviilasjas nr 2-19-14482. Harju Maakohus on selle kompromissi 16.01.2026 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4415 kinnitanud. Kompromiss on jõustunud kohtumäärusega kinnitatud teises kohtuasjas, mistõttu käesolevas kohtuasjas seda eraldi kinnitada ei saa. Seega esineb TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi alus menetluse lõpetamiseks otsust tegemata. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
4.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 2 (3)
5.Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalik TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleda poole maakohtus tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium