Aktiva Finance Group OÜ hagi M J vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 994,16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M J (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M Jvastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 30.01.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3903964 ja 18.04.2023 muutmise kokkuleppest tulenev põhivõlg 2509,79 eurot, intressid 166,49 eurot, 18. augustiks 2025 sissenõutavaks muutunud viivised 1977,69 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot.
3.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 30.01.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3903964 ja 18.04.2023 muutmise kokkuleppest tulenev viivis põhinõude (2509,79 eurot) tasumata osalt alates 19.08.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 38,40% aastas kuni summani 899,28 eurot.
4.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 01.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr REF3904532 tulenev põhivõlg 3712,56 eurot, intressid 204,79 eurot, 18. augustiks 2025 sissenõutavaks muutunud viivised 1610,51 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot.
5.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 01.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr REF3904532 tulenev viivis põhinõude (3712,56 eurot) tasumata osalt alates 19.08.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 21,90% aastas.
6.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (132,22 eurot) alates 06.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065% tasumata summalt päevas.
7.Jätta menetluskulud M J kanda.
8.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 1347 eurot (s.o riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 507 eurot).
9.Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (1347 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.08.2025 Viru Maakohtule hagi (täpsustatud 29.01.2026), milles palub M J (kostja) välja mõista P OÜ ja kostja vahel 30.01.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3903964 ja 18.04.2023 muutmise kokkuleppest ning 01.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr REF3904532 tuleneva põhivõla kokku 6222,35 (2509,79+3712,56) eurot, intressi kokku 371,28 (166,49+204,79) eurot, sissenõudmiskulud kokku 100 (50+50) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 3588,20 (1977,69+1610,51) eurot. Samuti palub hageja välja mõista alates 19.08.2025 lisanduva viivise järgmiselt: kuni lepingu nr KK3903964 põhinõude 2509,79 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 38,40% aastas kuni summani 899,28 eurot; kuni lepingu nr REF3904532 põhinõude 3712,56 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 21,90% aastas.
Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2
5.Kostja sai hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 29.10.2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Praeguseks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 26.11.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
6.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (krediidiandja) ja kostja 30.01.2023 krediidikontolepingu nr KK3903964, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot. 18.04.2023 sõlmisid krediidiandja ja kostja krediidikontolepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2500 euroni. 01.02.2023 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr REF3904532, mille alusel sai kostja laenu 3852,34 eurot.
8.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
9.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
10.Lepingu nr KK3903964 sõlmimise ajal 30.01.2023 ja lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 18.04.2023 ning lepingu nr REF3904532 sõlmimise ajal 01.02.2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 45,85% ja 21,90% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 45,93%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
11.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidilepingute sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja esitatud pangakonto väljavõtete alusel. 30.01.2023 krediidikontolepingu sõlmimisel tuvastas krediidiandja, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli töötasu 2772,50 eurot ning igakuisteks finantskohustusteks 346,87 eurot (sh kulud ülalpeetavatele 150 eurot). Kostja sissetulekust 2772,50 eurot arvestati maha finantskohustused 346,87 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning taotletava laenu kuumakse 100 eurot. Arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale täiendav reserv 2025,63 eurot, seega hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks. 01.02.2023 laenulepingu sõlmimisel lähtuti samadest algandmetest, millest 30.01.2023 lepingu sõlmimisel. Kostja sissetulekust 2772,50 eurot arvestati maha finantskohustused 346,87 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning taotletava laenu kuumakse 122,40 eurot. Arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale täiendav reserv 2048,25 eurot, seega hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks. 18.04.2023 krediidikonto muutmise kokkuleppe sõlmimisel tuvastas krediidiandja, et kostja igakuised finantskohustused on keskmiselt 324,25 eurot ning keskmiseks sissetulekuks oli 1472,17 eurot. Kohus märgib, et krediidiotsuse aluseks võetud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja 6 kuu keskmiseks töötasuks oli tegelikult isegi suurem summa, s.o 2516,43 eurot (vt dtl 53 ja 29.01.2026 esitatud pangakonto väljavõte). Krediidiotsuse tegemisel arvestas krediidiandja kostja sissetulekust 1472,17 eurot maha finantskohustused 324,25 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning taotletava laenu osamakse 200 eurot. Arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale täiendav reserv 647,92 eurot, seega hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks. Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist 3
krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
12.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel.
13.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 4 töötundi tunnitasuga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 3 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 507 eurot (169 × 3). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1347 eurot (840 + 507).
16.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
17.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.