2-24-110888/18 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Lennuabi OÜ on esitanud Harju Maakohtule hagi SkyUp MT Limited vastu võlgnevuse 2519,57 euro ja viivise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt reisisid A O, S O (broneering xxx), K M (broneering xxx), K K, K H, K H (broneering xxx), K A, N A, D A (broneering xxx), J T (broneering xxx), K S broneering (xxx) 21.09.2023 SkyUp MT Limited opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada. Hagiavalduse kohaselt pidi lend saabuma 21.09.2023 kell 09:15, kuid saabus hilinemisega 21.09.2023 kell 18:58. Seega hilines lend üle 9,5 tunni. Lennu vahemaa Tallinn- Hurghada vahel on 3654 km. Hageja märkis, et eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 11 ülalnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le. Hageja tõi hagiavalduses välja, et reisijate A O ja S O osas oli kostja broneeringu xxx eest juba tasunud 28.12.2023 hagejale hüvitise summas 800 eurot, kuid kuivõrd reisijate nõue kokku oli 1200 eurot, on kostjal tasumata veel 400 eurot. Reisija K M osas oli kostja broneeringu xxx eest juba tasunud 16.01.2024 hagejale hüvitise summas 400 eurot, kuid kuivõrd reisija nõue kokku oli 600 eurot, on kostjal tasumata veel 200 eurot. Reisija K S osas oli kostja broneeringu xxx eest juba tasunud 13.03.2024 hagejale hüvitise summas 400 eurot, kuid kuivõrd reisija nõue kokku oli 600 eurot, on kostjal tasumata veel 200 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja 20.03.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5643,83 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksekäsu kiirmenetluse vastuväites tunnistas kostja hageja nõuet 1200 euro ulatuses, so A O ja S O osas summas 400 eurot, K M osas summas 200 eurot ja J T osas summas 600 eurot. Ülejäänud nõude osas ei esitanud kostja vastuväites ühtegi põhjendust, miks ta sama lennu teiste reisijate nõuetele vastu vaidleb. Kostja tasus tunnustatud nõuete summa 1200 eurot hagejale 09.04.2024, st pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja 09.05.2025 hagejale reisijate K K, K H ja K H broneeringu xxx eest kokku hüvitist summas 1800 eurot. Hageja märkis lisaks, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et K A, N A, D A ja K S reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada ja lend hilines üle 9,5 tunni. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 02.09.2023 toimunud lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Kostja on tasunud võlgnevust järgmiselt: a) A O, S O hüvitise summas 400 eurot (eelnevalt tasutud 800 eurot); b) K M hüvitise summas 200 eurot (eelnevalt tasutud 400 eurot); c) J T hüvitise summas 600 eurot; d) K A, N A, D A ja K S hüvitise summas 1800 eurot (K S osas oli kostja tasunud enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist hüvitise osaliselt summas 400 eurot). Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 11 loovutatud nõude alusel käesoleva hagi esitamise hetkel EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel 2000 eurot (so 6600-1200-600600-1800-400).

Hagiavalduses arvestab hageja viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 20.03.2024 kuni nõude tasumiseni või kuni hagiavalduse esitamiseni 16.05.2024. Lähtudes asjaolust, et kostja on peale maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist tasunud hagejale 09.04.2024 summa 1200 eurot ja 09.05.2024 summa 1800 eurot, on hageja viivise arvestus järgmine: viivis põhisummalt 5000 eurolt alates 20.03.2024 kuni 09.04.2024 summas 35,86 eurot, viivis põhisummalt 3800 eurolt alates 10.04.2024 kuni 09.05.2024 summas 38,93 eurot ja viivis põhisummalt 2000 eurolt alates 10.05.2024 kuni 16.05.2024 summas 4,78 eurot. Seega on hageja viivisenõue kogusummas 79,57 eurot (so 35,86+38,93+4,78). Lisaks palub hageja välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 440 eurot (so 11 reisijat x 40 eurot). Hageja nõudis viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest VÕS § 113 lõike 2 alusel. Hageja tõi välja, et asjaolu, et kostja on maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest 20.03.2024 kuni käesoleva hagi esitamiseni tasunud osade kaupa nõuet, ei võta ära hagejalt õigust nõuda viiviste ja sissenõudmiskulude tasumist. Kostja on esitanud vastuse hagile. Kostja märkis vastuses, et kostja tunnistab hageja põhinõuet summas 2000 eurot ja on selle hagejale ka hüvitanud. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu ja viivist. Kostja tõi välja, et vaidlus puudub selles, et 21.09.2023 TallinnHurghada lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel, kes vastasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 toodud tingimustele, oli õigus saada hüvitist. Kostja selgitas, et kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kohe, kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid ja, et reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule. Hageja esitas kostjale kohtuvälise nõude tasuda hüvitis, kuid ei lisanud selle juurde digitaalselt allkirjastatud volikirju või nõude loovutamise lepinguid tõendamaks, et tal on õigus reisijaid esindada. Kostja tõi vastuses välja, et hageja ei ole siiani esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist olulist dokumenti, pardakaarti, mis tõendaks, et reisija oli end registreerinud lennule õigeaegselt. Kostja selgitas, et kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarte, siis võttis kostjal kaua aega, et kontrollida, kas reisijal oli õigus hüvitisele ja kas määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Kostja oli sunnitud ise kontrollima, kas reisijad olid registreerunud lennule õigeaegselt ja vastavalt kontrolli tulemustele hüvitas kostja osade kaupa hageja poolt esitatud hüvitiste nõuded. Kostja tasus hagejale põhinõude eest 200 eurot 07.06.2024 ja 1800 eurot 24.10.2024. Kostja tõi vastuses välja, et hageja esitas reisijate poolsed nõude loovutamise lepingud alles pärast kohtusse pöördumist hagiavalduse lisadena ja pole siiani esitanud reisijate pardakaarte. Kostja märkis, et kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kostja palub kohtul jätta Lennuabi OÜ hagiavalduse rahuldamata kõrvalkulude osas ning menetluskulud täies ulatuses Lennuabi OÜ kanda. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja on tasunud reisijate K S hüvitisenõude summas 200 eurot 07.06.2024 ja K A, N A, D A hüvitisenõude summas 1800 eurot 29.10.2024. Hageja tõi seisukohas välja, et eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 alusel ja hüvitised on reisijatele tasutud. Hageja lisas, et pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 11 reisija osas sissenõudmiskulusid summas 440 eurot ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vastavalt hagiavalduse punktis 2.5 toodule summas 79,57 eurot, millele lisandub viivis põhisummalt 2000 eurot alates 16.05.2024 kuni 07.06.2024 summas 15,71 eurot ja viivis põhisummalt 1800 eurot 3

alates 08.06.2024 kuni 29.10.2024 summas 87,04 eurot. Hageja tõi välja, et hageja viivisenõue kostja vastu on kokku summas 182,32 eurot (so 79,57+15,71+87,04). Hageja kostja seisukohaga, milles kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks), ei nõustu. Hageja selgitas, et hageja pöördus 21.09.2023 lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada reisija nõudega kostja poole oktoobris 2023, detsembris 2023 ja jaanuaris 2024. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma 20.03.2024. Hageja möönab, et EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) sätestab tõesti, et reisijal peab olema kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele. Seega võib reisija poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest hageja on käesolevas hagis esitanud reisijate kinnitatud broneeringud. Hageja avaldas, et hageja ei nõustu kostja meelevaldse tõlgendusega nagu tõendaks pardakaart/pass seda, et reisija ilmub registreerimisele. Hageja selgitas, et lennule saab registreeruda veebis/võrgus (online) või pardakaarti lennujaamas välja võttes, mis aga ei tähenda et reisija lennukisse siseneb ja lennule jõuab. Hageja tõi välja, et EU määrus 261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina pardapassi/kaardi vaid määrusest tuleneb, et reisijal peab olema kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning, et ta ilmub registreerimisele. Hageja hinnangul ei ole oluline asjaolu, millal tehti lennule registreering, st võeti pardapass vaid kas reisijad ilmusid väljuva lennu väravasse, et minna vastavale lennule. Hageja selgitas, et hüvitise saamiseks ei ole oluline pardapassi olemasolu, vaid see, kas reisijad reaalselt lennul osalesid või mitte ning nimetatud infot saab kostja kontrollida pardale mineku registreeringutest. Hageja hinnangul on seega kostja nõue pardakaartide esitamise osas alusetu, reisijate suhtes koormav ning pahatahtlik. 06.10.2025 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja on esitanud kohtule lõplikud seisukohad. Hageja tõi välja, et hageja ei nõustu kostja väitega, et volikirjad peavad olema digitaalselt allkirjastatud või käsitsi antud allkirjaga tuleb ühes esitada ka dokumendi koopia. Hageja leidis, et dokumendi koopia peab hageja esitama üksnes vastava taotluse saamisel. Nimetatud taotlust aga ei esitatud. Hageja rõhutas veelkord, et kostja pole kordagi tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele või, et nad ei osalenud lennul. Vastupidi, kostja kinnitas, et reisijad olid vaidlusalusel lennul. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et kostja nõuab, teadlikult ja tahtlikult hüvitise väljamaksmisel dokumente, mida ei pea esitama ja millelt ei nähtu asjaolusid mida kostja väidab sealt nähtuvat. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on avaldanud nõusolekut vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. 4

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et reisijad A O, S O (broneering xxx), K M (broneering xxx), K K, K H, K H (broneering xxx), K A, N A, D A (broneering xxx), J T (broneering xxx), K S (broneering xxx) reisisid 21.09.2023 SkyUp MT Limited opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada. Lend pidi saabuma 21.09.2023 kell 09:15, kuid saabus hilinemisega 21.09.2023 kell 18:58. Lend hilines üle 9,5 tunni. Lennu vahemaa Tallinn-Hurghada vahel on 3654 km. Kostja on tasunud hagejale põhinõude summas 2000 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli kohtuväliselt õigus reisijaid esindada ning kas reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule. Vaidlus puudub, et hageja esitas kohtusse pöördumisel digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud, millega on tõendanud, et tal on õigus esindada antud reisijaid. Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ p-st 2 tuleneb, et õiguse üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või üksus. Taotluse korral peab nõudeid haldav üksus esitama allkirjastatud volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale enne kohtusse pöördumist kõnesolevate reisijate paberkandjal käsitsi allkirjastatud volikirjad. Kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Ülalviidatud juhis ütleb üheselt ja selgelt, et volikirja koos isikut tõendava dokumendiga peab mõni teine isik või üksus (hageja), esitama üksnes taotluse korral. Kostja aga vastavat taotlust hagejale ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja 21.09.2023 lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada reisija nõudega kostja poole oktoobris 2023, detsembris 223 ja jaanuaris 2024. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma 20.03.2024. Seejuures nõustub kohus hagejaga selles, et kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid. Seega olid kostjal juba enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid, et tasuda hagejale maksekäsu kiiremenetluses nõutud summa ja ka käesoleva menetluse raames. Kuna kostja ei vastanud hageja nõudekirjale ja ei esitanud hagejale taotlust reisijate ID-kaardi või passi koopia saamiseks, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud kostjale reisijate ID-kaardi või passi koopiat. Samas on kostja käesolevaks põhivõlgnevuse summas 2000 eurot hagejale tasunud. 5

Määruse nr 261/2004 art 3 p 2 a) sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et viimane ei ole kostjale esitanud pardakaarti, mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt. Kohtule jääb kostja pardakaardi(te) hagejalt nõudmine ebaselgeks. Nimelt on kostja ise kinnitanud, et reisijad olid vaidlusalusel lennul. Vastupidist olukorda ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Kohus selgitab, et määrust nr 261/2004 ja eelkõige selle art 3 lg 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et hilinenud lennu reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud broneering, ei või keelduda määruse alusel hüvitist maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole hüvitisnõuet esitades tõendanud – eeskätt pardakaardiga – selle lennu registreerimisele ilmumist, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et neid reisijaid ei transporditud kõnealuse hilinenud lennuga (vt Euroopa Kohtu lahend asjas C-756/18). Viidatud lahendis on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et kui on tegemist olukorraga, kus lennuettevõtja lubab lennukisse isikud, kellel on kinnitatud broneering lennule, ning transpordib nad sihtkohta, siis on reisijad täitnud tingimuse ilmuda enne lendu registreerimisele. Neil asjaoludel ei pea nad järelikult registreerimisele ilmumist tõendama, kui nad esitavad hüvitisnõude. Sellest järeldub, et selliseid reisijaid, nagu on kõne all käesolevas tsiviilasjas, kellel on kinnitatud broneering lennule ja kes on lennu sooritanud, tuleb pidada registreerimisele ilmumise nõude korrektselt täitnuks. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hageja nõudis kostjalt hüvitist summas 2000 eurot. Kostja on tunnistanud hageja põhinõuet summas 2000 eurot ning on vastava summa hagejale hüvitanud. Kostja tasus hagejale põhinõude eest 200 eurot 07.06.2024 ja 1800 eurot 24.10.2024. Kohus jätab vastavas ulatuses hagi rahuldamata, kuivõrd kostja on nõude täitnud. Eelnevast tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka hageja edasiulatuva viivise nõue, kuivõrd kostja on põhivõlgnevuse hagejale tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ja sissenõudmiskulusid. Kostja on hagivastuses märkinud, et kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulusid ja viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 11 reisija osas sissenõudmiskulusid summas 440 eurot ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vastavalt hagiavalduse punktis 2.5. toodule summas 79,57 eurot, millele lisandub veel viivis põhisummalt 2000 eurot alates 6

16.05.2024 kuni 07.06.2024 summas 15,71 eurot ja viivis põhisummalt 1800 eurot alates 08.06.2024 kuni 29.10.2024 summas 87,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 182,32 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuivõrd kostja on olnud võla tasumisega viivituses ning ei ole tasunud hagejale hüvitist tähtaegselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku summas 182,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot, kokku 440 eurot (so 11 reisijat x 40 eurot). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 440 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 440 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Mals&Mals OÜ on Lennuabi OÜ-le osutanud õigusabi mahus 4 tundi ja 15 minutit tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Alates 01.09.2024 on Mals&Mals OÜ tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta). Mals&Mals OÜ on Lennuabi OÜ-le osutanud õigusabi mahus 9 tundi ja 15 minutit tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: Kuupäev

16.05.2024 Hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus 1 h 50 min 03.06.2024 Menetlusse võtmise määrusega tutvumine 0 h 10 min 09.04.2024 Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine 0 h 20 min Kokku: 4 h 15 min 11.09.2024 Kohtu kirjaga tutvumine R.A’le (I) 0 h 5 min 11.09.2024 R.A vastusega tutvumine kohtu kirjale (1) 0 h 5 min 11.09.2024 Kohtu kirjaga tutvumine R.A’le (II) 0 h 5 min 12.09.2024 R.A vastusega tutvumine kohtu kirjale (II) 0 h 5 min 12.09.2024 Kohtu kirjaga tutvumine R.A’le (III) 0 h 5 min 15.10.2024 H. T taotlusega tutvumine juurdepääs 0 h 5 min 17.10.2024 H. T taotlusega tutvumine tähtaja pikendamine 0 h 5 min 18.10.2024 Kohtukirjaga tutvumine (vastus taotlusele) 0 h 5 min 10.12.2024 Kohtunõudega tutvumine ja kokkuvõte kliendile 0 h 10 min Kostja vastusega tutvumine, kliendile kokkuvõtte tegemine ja 16.12.2024 kommunikatsioon kliendiga 1 h 20 min Suhtlus kliendiga, Euroopa Kohtu ja Eesti kohtu kohtupraktikaga tutvumine, seisukoha koostamine kostja 02.01.2025 vastusele ja selle esitamine e-toimikus 4 h 45 min 07.10.2025 Kohtukirjaga tutvumine ja kokkuvõte kliendile 0 h 10 min 15.10.2025 Lõplike seisukohtade koostamine 1 h 25 min 15.10.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine 0 h 45 min Kokku: 9 h 15 min Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud summas 1720 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda. Kohus märgib, et 20.03.2024-19.04.2024 tehtud toimingute puhul on tegemist maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub hagejale TsMS § 484 2 alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute eest hüvitamisele 20 eurot. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse 8

esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele toimingutele 15.05.2024-16.05.2025) saab lugeda kokku 1 tund. Ülejäänud osas on väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja põhjendatud ajakuluks kokku on 11,16 tundi. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 1116 eurot (so 11,16 x 100), mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 1521 eurot (so riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1116 eurot). Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik