Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

KRS § 34 lg-le 1 on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Avalduse võib esitada ükskõik kes nimetatud isikutest. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 57 lõpetatakse korteriomandid ja korteriühistu korteriomanike vahel sõlmitud eriomandi lõpetamise kokkuleppega või korteriomandite omaniku otsusega. Kinnistamisavaldused esitatakse kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. Antud avalduse esitaja ei ole õigustatud korteriomandi registriosa sulgemise avaldust esitama. Tulenevalt eeltoodust tuleb esitatud kinnistamisavaldus jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

Kohus nõustus tsiviilasjas nr 2-21-11323 esitatud põhjendustega, et KRS § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KrtS § 60 lg-st 1 tuleneb, et korteriomandi registriosa sulgemise avalduse registriosakonnale saab pärast eriomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimist esitada üksnes korteriühistu. Avaldaja ei väida, et tal oleks korteriühistu esindamise õigus või et ta oleks X aadressil XXXXX asuva kinnisasjaga seotud korteriomandi omanik (omanik ta ei ole ka kinnistusraamatust nähtuvalt). Avaldaja on XXXX korteriomandi omaniku Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liige. Seega ei ole avaldaja KrtS § 60 ega KRS § 34 lg 1 tähenduses isikuks, kes saaks registriosakonnale korteriomandi registriosa sulgemise avalduse esitada. Kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, saab kinnistamiseks pädev isik KRS § 65 lg 1 järgi teha määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel. Kinnistusraamatu kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on välistatud või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada (vt Justiitsministri 30. juuni 2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 159). Kanne ei ole kaotanud täielikult õiguslikku tähendust, kuna õigust, millel kanne põhineb, s.o omandiõigust, ei saa pidada õiguseks, mis ei eksisteeri, mille tekkimine on välistatud või mida ei ole võimalik teostada. Isegi, kui vaidlusalune kanne oleks kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, oleks selle muutmiseks ikkagi vaja puudutatud isiku, s.o korteriomandi omaniku, nõusolekut või kohtulahendit, mille kohaselt puudutatud isikut oleks kohustatud vastavat nõusolekut andma. Ka avaldaja viitab määruskaebuses, et KRS § 65 lg 3 kohaselt, kui kinnistusosakond saab teada, et mingi kanne on kaotanud õigusliku tähenduse, kohaldatakse vastavalt KRS § 631 lg-s 1 sätestatut. KRS § 631 lg 1 sätestab, et ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. Puudutatud isikuks on sätte mõistes muu hulgas ka korteriomandi omanik. Praegusel juhul ei ole vastavat nõusolekut ega nõusoleku andmiseks kohustavat kohtulahendit esitatud ning ka seetõttu võis kohtunikuabi jätta kinnistamisavalduse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

selle likvideerijad Liliana Kalistova, Valentin Derbin, Viktor Lokk, Konstantin Zubkov ja Vladimir Gerassimtšuk. Seega ei ole avaldaja KrtS § 60 ega KRS § 34 lg 1 tähenduses isikuks, kes saaks registriosakonnale korteriomandi registriosa sulgemise avalduse esitada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.