Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 5. veebruar 2026 2-22-12956
Tsiviilasja number
B2 Impact OÜ hagi Jaanika Vellaku ja A.A. vastu vara tagasivõitmise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja
hind 5000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohtu 27. juuni 2025. a otsus Jaanika Vellaku apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Kostjad:
raskused maksete tasumisega krediidiandjate ees. Tehing kahjustab hageja kui sissenõudja huvisid, sellega muudeti teadlikult hageja nõuete rahuldamine võimatuks. Lepingupooled hindasid kinkelepingu p-s 8.1 eseme väärtuseks 5000 eurot. Korteriomandi lõplik hind sõltub selle seisundist. Kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud kuulutuste põhjal on samal tänaval asuvad korterid müügis hinnaga 9500 eurot ja 27 900 eurot. Seega ei saa välistada, et kostjad alandasid tahtlikult lepingus eseme väärtust.
TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p-st 3 tulenevalt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad või registreeritud elukaaslased. Kostjad I ja II on lähikondsed, kostja II on kostja I alaneja sugulane. Seega kehtib seadusest tulenev eeldus, et kinkeleping kahjustab hageja huvisid, kuna ainsa vara, millele saaks sissenõuet pöörata, kinkimisega oma lapsele muutus kostja I sisuliselt varatuks. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Hagi esitati 1. septembril 2022, st ühe aasta jooksul pärast kinkelepingu sõlmimist. Seega esineb seadusest tulenev alus 31. augustil 2021 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise tõttu tekkib kostjal II TMS § 195 lg 1 alusel kohustus kinkelepingu alusel saadu andma hageja kui sissenõudja kasuks kohtutäituri käsutusse. Kohus asendas kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 alusel kostjate nõusolekud jõustunud kohtulahendiga. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. Menetluskuludeks on üksnes hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 560 eurot.
Hageja sai nõuded nõude loovutamise tulemusena ning õige on hageja seisukoht, et tal on menetluses kõik esialgse võlausaldaja õigused (VÕS § 164 lg 2). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et TMS § 189 lg 1 järgse võlgniku sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõude eelduseks ei ole see, et võlgnevus oli olemas tehingu tegemise ajal. Ringkonnakohus märgib aga, et asja materjalide juures on IPF Digital AS laenulepingu ülesütlemise teade (dtl 43), mille kohaselt oli kostja I
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.