Menetlusse võtmise ja hagi tagamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T.N (isikukood: XXX ; elukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus (e-post: XXX)
J.B
vastu
testamendi
tühisuse
Kostja: J.B
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast T.N hagi J.B vastu 20.3.3023 koostatud ja tõestatud notariaalse testamendi kehtetuks tunnistamiseks ning tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale. Kohus elektrooniliselt esitatud dokumente füüsiliselt ei tagasta.
3.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 372 lg 5, § 661 lg 1 ja 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (PLS § 59 lg 14).
1.T.N esitas 16.01.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.B vastu tunnistada kehtetuks Pärnu Notar EE poolt 20.03.2023 koostatud ja tõestatud A T.N testament. Hagiavalduse kohaselt pärandaja A T.N suri ZZZZZZZZZZZ . Hageja sai CCCCCCC Pärnu notarilt XX teate selle kohta, et Pärnu notari XX menetluses on XXXXXXX surnud A T.N pärimisasi notariaalse testamendi alusel, milles hageja ei ole määratud pärijaks. Pärimistunnistuse väljastamise ajaks oli notar planeerinud 03.12.2025. Notar väljastas hagejale 20.03.2023 notariaalselt koostatud ja tõestatud pärandaja testamendi, millest nähtuvalt nimetas pärandaja kogu oma vara kostjale. Testaatorile kuulus Pärnu maakonnas kinnisasi. Hagejale teadaolevalt oli pärandaja XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX, mistõttu peab hageja võimalikuks, et Pärnu notari EE juures 20.03.2023 koostatud ja tõestatud testamendi sisust pärandaja tegelikult aru ei saanud XXXXXXXXX tuleneva tervisliku seisundi tõttu, mida
Tsiviilasi nr 2-26-1169 kasutas kostja ära enda huvides. Pärandaja kasutas kõigi notariaalset koostamist ning tõestamist vajavate dokumentide korral üksnes Pärnu notarit XX, sh 26.06.2016 testamendi ja 04.03.2021 abielu lahutamise koostamiseks. Seega on kahtlust äratav, et 20.03.2023 pöördus testaator Pärnu notari EE poole testamendi tegemiseks. Alates 2020 oli testaatori tervis halvenenud ning ta oli kostja mõjutusalas, XXXXXXXXXX et testaatorit mõjutada kostjale soodsas suunas. Samuti oli testaator rääkinud hagejale, et tema vara jääb hagejale, sest ta ei soovi, et see läheks kellelegi teisele vaid jääks hagejale ja tema lastele. Kuna pärandaja ei saanud aru testamendi tegemise ajal oma tervise seisundi tõttu allkirjastatud dokumendi tähendusest ja sisust, tuleb 20.03.2023 testament tunnistada tühiseks.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, milles hageja palub hagi tagamise abinõuna rakendada hagi tagamise abinõuna A T.N pärimisasjas pärimismenetluse peatamine kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Arvestades asjaolu, et pärimismenetlus Pärnu notari XX juures on pooleli ning hageja pöördub hagiavaldusega maakohtu poole notarile esitatud testamendi tühistamise nõudes, kuid milline hagi ei peata pärimismenetluse jätkamist ning pärimistunnistuse väljastamist isikule, kelle poolt esitatud testamendi õigsuse seab hageja kahtluse alla, tuleb hagejal tsiviilhagi tagamiseks pöörduda hagi tagamise abinõude rakendamise poole. Hagejal on põhjendatud alus arvata, et hagi tagamise abinõude rakendamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha arvestades testamendi tühisuse tuvastamis aluseks olevas pärimisasjas tehtavate toimingute võimalikke tagajärgi. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid on hagejal põhjendatud alus arvata, et ilma pärimismenetlust peatamata väljastatakse J.B-le pärimistunnistus, mille alusel tehakse kinnistusregistris kinnisasja omaniku kanne, mille hiljem tagasi pööramiseks tuleks alustada uut kohtumenetlust. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostjal on soov testaatorile kuulunud kinnistu võõrandada, sest A T.N ainupärijana saab kostja ainuõiguse kinnisasja käsutada, kasutada ja vallata.
3.19.01.2026 kohus võttis menetlusse ja jättis rahuldamata T.N hagi tagamise taotluse ning jättis käiguta T.N hagiavalduse. Kohus määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada esitatud nõuet. Hagiavalduse pealkirjast nähtuvalt hageja soovib testamendi pealkirjas tühisuse tuvastamist ja hagiavalduse p-s 7 leiab hageja, et testament tuleb tunnistada tühiseks. Samas hagiavalduse resolutiivosas p-s 3 palub hageja tunnistada kehtetuks Pärnu Notar EE poolt 20.03.2023 koostatud ja tõestatud A T.N testament. Kohus selgitas, et kohtul puudub õiguslik alus testamenti kehtetuks tunnistada, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Küll on kohtul võimalus testamendi tühisust tuvastada, kuid nimetatud nõue peaks olema ka hagiavalduses selgelt välja toodud. Seetõttu tuleb hagejal oma nõuet täpsustada. Samuti märkis kohus, et hagi on ebaselge ka esitatud asjaolude kohaselt. Hageja väitel ei lugenud testaator ise läbi 20.03.2023 testamenti ega saanud testamendi allkirjastamise hetkel aru allkirjastatava dokumendi sisust ja tähendusest. Hageja vaidlustab notariaalset testamenti. Lähtuvalt notariaadiseaduse (NotS) § 2 lg 1 ja tõestamisseaduse (TõS) § 11 ning § 13 lg 1 ja 3 tuli hagejal kaaluda esitatud hagi perspektiivikust ka kohtu poolt viidatud sätete alusel. Kohus selgitas, et riigikohus on pidanud võimalikuks testamendi tegemist ka piiratud teovõimega isikute poolt.
4.Hageja esitas 28.01.2026 kohtule hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavaldus on sisult identne 16.01.2026 esitatud hagiavalduse va 28.01.2026 p 15, milles hageja analüüsib hagi hinda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma või teise isiku eeldatava seadusega kaitstud 2
Tsiviilasi nr 2-26-1169 õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 ls 1 ja 2 kohaselt, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Kohus selgitas 19.01.2026 hagejale, et kohtul puudub õiguslik alus testamenti kehtetuks tunnistada ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas missugune nõue on menetletav ning see nõue peab olema ka hagiavalduses selgelt välja toodud. Hageja on kohtu märgitud puudused jätnud tähelepanuta nagu ka hinnata hagi perspektiivikust kohtumääruses märgitud NotS ja Tõs sätete alusel. Seetõttu ei ole T.N hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Isegi kui eeldada, et kostja XXXXXXXXXXX motiveeris pärandajat testamenti tegema, ei tee see testamenti kehtetuks.
6.Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused: hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuivõrd kohus keeldub T.N hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest esitatud nõudel rahuldamise perspektiivi ei ole, siis puudub alus ka hagi tagamise taotlust lahendada.
7.TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale. Kuna hagiavaldus esitati elektrooniliselt, siis kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel dokumente reaalselt hagejale ei tagasta.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata ja hagi tagamise avalduse rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 ja § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.
9.Kohtuinfosüsteemi andmetel on hageja tasunud 16.01.2026 riigilõivu 420 eurot ning hageja 28.01.2026 tasus täiendavalt riigilõivu 70 eurot. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest, on hagejal tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule avaldus avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada kirjalik taotlus (TsMS § 150 lg 4). Taotluses tuleb muuhulgas märkida kellele ja mis kontole soovitakse, et kohus riigilõivu tagastaks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta, millal riigilõivu tasuti, lõppemisest, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega riigilõivu tagastamise nõue lõpeb 31.12.2028. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.