F.Q hagi V.L-i vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: F.Q (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxesindajad xxxxxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: v.- adv Rait Sarjas Kostja: V.L (isikukood XXX, elukoht XXX-i , xxxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistung 23.04.2025. a ja 19.11.2025. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V.L-i ebaseaduslikust valdusest F.Q otsesesse valdusesse kinnisasi asukohaga XXX-i , xxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx; katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx).
3.Kohustada V.L-i andma tema ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud F.Q-le kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxxx otsene valdus F.Q-le üle lahendi jõustumisele järgneval päeval.
4.Jätta menetluskulud V.L-i kanda.
5.Määrata F.Q menetluskulude rahaliseks suuruseks 1805,10 eurot ja mõista see summa V.L-ilt F.Q kasuks välja.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.F.Q-le (hageja) kuulub xxxx kinnistu asukohaga XXX-i , xxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx). Kinnistul asuvas saunamajas elab hageja oma perega. V.L (kostja) on märgitud kinnisasjal asuvat talumaja hageja loal kasutanud oma elukohana hagejale selle eest tasu maksmata. Kuna kinnistul asuvate hoonete ja neis olevate küttekollete seisukord on ohtlik ning kostja on hagejat nii füüsiliselt kui ka verbaalselt rünnanud, ei soovinud hageja, et kostja kinnistu kasutamist jätkaks ning ütles 05.09.2024. a ülesütlemisavaldusega kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu üles alates 30.10.2024. a. Hageja soovis, et kostja annaks kinnisasja valduse hagejale üle hiljemalt 30.10.2024. a. Kostja valdust üle ei andnud. Ka ei nõustunud kostja valduse üleandmise tähtaja pikendamisega. Kuna kostja jätkab xxxx kinnistu ebaseaduslikku valdamist, on hageja sunnitud esitama kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks hagi. Läbirääkimised kompromissi osas ei ole tulemusi andnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks xxxx kinnistu välja V.L-i ebaseaduslikust valdusest F.Q otsesse valdusesse. Samuti palub hageja, et kohus kohustaks V.L-i andma tema ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud F.Q-le kuuluva xxxx kinnistu otsene valdus F.Q-le üle lahendi jõustumisele järgneval päeval.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei nõustu väitega, et temal puudub õigus elada xxxx kinnistul. xxxx kinnistu on kostja lapsepõlvekodu. Kostja on kinnistule tagasi kolinud aastal 2000, mil läks emale tema kehva tervise tõttu appi. Kostja vanemate soov oli, et kostjal oleks võimalik talus elada kuni kostja elu lõpuni. Kostjal puuduvad võimalused uue elukoha soetamiseks. Keeruline oleks uude elukohta kaasa võtta kogu kinnistul asuvat kostja vara (traktorid, ATV jms tehnika) ning koera. On 2
arusaamatu, kuidas kostja kinnistul viibimisega häirib hagejat. Kostja kasutab eraldiseisvat hoonet.
KOHTU SEISUKOHT
3.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 2). AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldus Riigikohtu selgituste kohaselt on, et hageja on kinnisasja omanik, kostja on kinnisasja valdaja ning kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille alus on hageja väide, et kostjal ei ole (korteri)omandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust omandit vallata, või mitte. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: -
xxxx kinnistu ainuomanikuks on F.Q;
-
xxxx kinnistul asuvat hoonet valdas tasuta kasutamise lepingu alusel V.L;
-
F.Q on kinnistu tasuta kasutamise lepingu üles öelnud;
-
V.L ei ole kinnistu valdust üle andnud.
4.AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooled vaidlevad selle üle, kas V.L-il on õiguslik alus kinnistu kasutamiseks või mitte. Vaidlust ei ole selles, et pooltevahelise kinnistu tasuta kasutamise lepingu on F.Q alates 30.10.2024. a üles öelnud ning V.L on teatise kätte saanud. Ka 19.11.2025. a toimunud kohtuistungil on V.L ülesütlemisteatise kättesaamist kinnitanud. Sellest tulenevalt ei ole V.L-il enam alates 30.10.2024. a õiguslikku alust kinnistu valdamiseks. Kostja ei ole menetluses toonud välja ühtegi õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse hagejale kuuluvat kinnisasja vallata ning otsest valdust hagejale mitte tagasi anda. Üksnes väide selle kohta, et kostja vanemad soovisid, et kostja saaks kinnistul oma elu lõpuni elada, ei ole piisav. On võimalik, et selline soov kostja vanematel oli, kuid selline väide on tõendamata. Kohus märgib ka, et selleks, et väidetav V.L-i vanemate soov oleks õiguslikult siduv ka F.Q-le , tulnuks seada kinnistusraamatusse V.L-i kasuks isiklik kasutusõigus kinnistule. Seda aga tehtud ei ole.
5.Kostja on soovinud, et kohus pikendaks tema õigust kinnistul elada. Kohus selgitab, et lahendab asja üksnes poolte vahel kehtiva õigussuhte alusel ega saa luua uut õigussuhet või pikendada lõppenud kinnisasja kasutusõigust, kui selleks puudub seadusest tulenev alus. Tasuta kasutamise leping on hageja poolt õiguspäraselt üles öeldud ning pärast lepingu lõppemist puudub kostjal kinnistu valdamiseks õiguslik alus.
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna V.L-il puudub õiguslik alus xxxx kinnistu valdamiseks, tuleb F.Q hagi xxxx kinnistu V.L-i ebaseaduslikus valdusest väljamõistmiseks rahuldada. Kohus kohustab V.L-i andma tema ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud F.Q-le kuuluva kinnistu otsene valdus F.Q-le üle lahendi jõustumisele järgneval päeval TsMS § 445 lg 1 alusel. 3
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
8.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
9.Hageja esitas 20.11.2025. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2075,10 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ning hageja õigusabikulud 1655,10 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutas õigusabi vandeadvokaat hinnaga 180 eurot/tund (+ käibemaks). Esindaja on viinud läbi esmase nõustamise, kogunud tõendid, koostanud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja, osalenud kohtuistungitel, pidanud nõu kliendiga ja suhelnud kohtuga.
10.Kostja sai menetluskulude nimekirja kätte 09.01.2026. a. Kostjal oli aega esitada seisukoht menetluskulude osas hiljemalt 16.01.2026. a. Kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
11.Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude suurus on põhjendatud osaliselt. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on avaldaja menetluskulud 420 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud (Riigikohtu 27.11.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073). Sellest tulenevalt vähendab kohus hagejalt hageja õigusabikulude suurust kokku 1 h ja 30 minuti võrra, s.o 270 euro ulatuses. Lisaks ajakulu vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna ehk esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus peab esindaja kvalifikatsiooni ning asja materjalide sisu arvestades esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks.
12.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 1805,10 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1385,10 eurot (käibemaksuga).
13.Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades mõistab kohus V.L-ilt F.Q kasuks välja menetluskuluna 1805,10 eurot.
14.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 4
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.