Asjaõigus › Omandiasjad

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-7) Hagiavalduse kohaselt eraldati Tartu linna RSN TK 1985 sügisel tehtud otsusega hagejale krunt elamu ehitamiseks aadressil XXX Tartus. Hageja sai 1986 kevadel ehitusloa elamu ehitamiseks samale aadressile. Elamu valmis hageja ja kostja ühise töö ning ühiste vahenditega 1987. a-l, kui hageja ja kostja asusid perena (koos pojaga) elama samasse. 1998. a-l sündis pooltel veel teine poeg. 1998. a asus kostja perest eraldi elama. Hageja elas 23. juulini 2008 aadressil XXX , kuni kostja ebaseaduslikult hageja koos noorema pojaga majast välja tõstis (lukkude vahetamise ja elektrivarustuse katkestamise teel). Hageja on kulutanud raha ja oma tööpanust kinnistul XXX Tartus asuva elamu ehituseks. Hageja leiab, et pooltele on tekkinud kinnistule ühise tegutsemise lepingu alusel kaasomand. Kuna pooled ei leppinud ühise tegutsemise lepingu sõlmimisel kokku, kui suur osa loodud varast kummalegi kuulub, tuleb lugeda poolte osad võrdseks. Poolte ühine tegutsemine krundile elamu rajamiseks sai alguse 1985. aastal. Hageja taotleb kohtul tuvastada tema omandiõigus poolele mõttelisele osale kinnistust ja kinnistu aadressil XXX Tartus registri järgse omaniku kande ebaõigsus ning kanda hageja kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse pooles mõttelises osas eelnimetatud kinnistu kaasomanikuna. Hageja palub kinnistusraamatu kande ebaõigsuse kindlakstegemiseks tuvastada, et pooled omandasid vallasasjast krundi ja ehitasid sellele elamu kaasomandisse. Hageja leiab, et omandiõigus tuleneb krundi kasutusõiguse omandamisest, mis oli aluseks hilisemale krundi aluse maa erastamisele. Hageja esitas tõenditena koopiad hageja passist (tl 8), O.S. sünnitunnistusest (tl 9), avaldusest notar Karin Jõksile (tl 10), kinnistusraamatu väljatrükist (tl 11), e-kirjast tõendite väljanõude taotlusega arhiivile (tl 12), avaldusest Lõuna Prokuratuurile algatada O.S. suhtes menetlus vastutusele võtmiseks (tl 16). Kostja vastus hagiavaldusele (tl 47-51) Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Hagiavaldus on alusetu ja tõendamata ning sisaldab eksitavaid faktiväiteid.

tekitada elamule või kinnistule poolte kaasomand. Kostja ehitas elamu täielikult enda materiaalsetest vahenditest – võttis Hoiupangast laenu ning tasus seda, organiseeris materjalid elamu ehitamiseks, kandis kõik materjalidega seonduvad kulud, palkas tööjõu elamu ehitamiseks ja ehitas vajadusel ka ise. Kõik elamu ehitamisega seonduvad dokumendid on koostatud üksnes kostja algatusel ja kostja nimel.

tegevus toimus põhiliselt garaažis ja kuna garaažitööd olid seotud keevitusega, tuli kostjal ka elektri eest maksta. Ühine tegutsemine poolte vahel aastast 1998 oli esmalt kulude kandmine, san.-remondid tehti enamjaolt hageja vahenditest, hoone ja territoorium oli hooldatud ja puhas. Hageja ei võtnud erastamisprotsessist osa, sest hageja ei teadnud sellest. Kostja tegi ise avalduse maa erastamiseks ja oli võimalik plaani alusel maa erastada nii, et hageja ei teadnudki sellest. Hageja kulutuste kohta saab esitada pangaväljavõtteid, aga need kajastavad kommunaalmakseid, mitte oste ja aasta 1989 väljavõtet ei ole võimalik esitada. Tööpanust saab tõendada tunnistajate ütlustega. Kostja nimel oli OÜ Kahmak ja seal oli tegev ka hageja, aga firma lõpetas aastal 1997-1996 tegevuse. Kostja maksab elatist alates 27.11.2008 kohtulahendi jõustumisest tagasiulatuvalt. Hageja selgituse kohaselt ta ei töötanud aastal 1989, oli lapsega kodus. Ta võttis osa kõikidest maja töödest, ladus kive vundamendi sisse, tassis ämbritega vett, valvas töömeeste järele. Põhitegevus oli lapse järele vaatamine, söögi tegemine, kodu korras hoidmine. Hageja hankis ka materjali – näiteks osaliselt puitmaterjali, ja rahaliselt oli panus. Nad kostjaga tegutsesid ühise perena, seetõttu maja ehitama hakkasidki. Peale ehitust aitas ta koristada, aiaplaneerimine on hageja tehtud. Raha puitmaterjali ostmiseks sai hageja oma vanematelt. Tapeete ja liime ostis ka. Arveid ostude kohta säilinud ei ole. Hageja on töötu olnud, aga osales kogu aeg firma töödes. Alates aastast 2008 sai ta ajutist tööd, aga pidevat palgatööd ei ole olnud. Kostja ei ole rahaliselt laste ülalpidamist toetanud, hageja pidi selle tööga välja teenima. Aastal 1998 tuli uus firma Talovest, seal töötas kuni aastani 2006. Hageja tegi reaalset tööd, võttis telefonikõnesid vastu, tegi autojuhtidele graafikuid, käis ise ka reisidel kaasas. Sellest rahast kandis hageja kõik maja ja laste ülalpidamisega seotud kulud. Vastuseks kostja esindaja märkusele, et hageja hagi alus jääb segaseks, täpsustas hageja esindaja, et loevad ühise tegutsemise lepingu alguseks aastat 1987, krundi eraldamisest alates. Kuni aastani 1998 elati majas koos sees. Aastast 2002 loevad edasi poolte tegutsemist seltsinguna kuni 2008. aastani kui hagejat enam majja ei lastud. Hageja taotleb peale seltsingu lõppemist jagada vara kaasomandisse. Kostja esindaja selgitas, et XXX Tartu ei kolitud sisse koos, vaid algul kostja ja mõni aeg hiljem ka hageja. Maja ehitamise ajal elasid kostja ja hageja samuti eraldi. XXX hakkasid pooled koos elama aastal 1991. Kostja seletuste järgi kuni selle ajani elas hageja korteris Linda tn Tartus, kuhu ta oli ka sisse kirjutatud. Faktilisest küljest peab kostja kooselu alguseks aastat 1991. Alguses otsis ta garaažikrunte, et alustada autoteenindusega, aga pakuti elamukrunte ja otsustas selle osta ja sinna suurema garaaži ehitada. Algul ei olnud majaehitamise plaani, aga oli võimalik saada ehituseks laenu. Raha tuli kostja tööst autode remondiga ja ta sai Venemaalt tuua autoosasid, mida sai realiseerida. Pank andis ehituseks laenu kahes osas, algul 10 000 rubla ja pärast veel 10 000 rubla, mis oli tol ajal täiesti piisav summa. Raske on öelda, kas otsustasid ühise perena elama hakata. Otseselt sellist otsust polnud. Ehituse käigus tekkis mõte maja realiseerida. Aga hageja kolis sinna sisse ja mingi perioodi elasid seal koos. Kostja hinnangul oli see periood lühem, mitte kuni aastani 1998. Kostjal oli uus kooselu juba enne aastat 1998, kui suhted hagejaga jahenesid. Sellest kooselust sündis laps 1998. Sellest oli hagejaga pidevalt ja pikalt juttu, et maja vabastada, kostja soovis selle realiseerida, kuna ülalpidamine oli kulukas, aga teine pool ei olnud nõus lahkuma. Kostja ei kolinud aastal 1998 välja, vaid lahkus sealt. Kostja asjad olid seal, kuni viidi sealt välja 25.07.2008. Ei vasta tõele, et ta vahetas lukud ja hageja ei saanud 24.07.2008 majja sisse. Ostja nõudel vahetati ukselukud 29.07.2008 hommikul. Hageja oli tehingu juures kohal, tema ise tegeles läbi Karlova Kinnisvara maja müügiga. Kostja ise soovis ka maja müüa ja oli nõus sellesama ostjaga, kes välja ilmus. Maja oli valmis 1989 lõpp või 1990 alguses. Kuna kostja ei olnud nõus hageja telefoniarveid tasuma, sõlmis hageja ise lepingu, aga muud lepingud olid kõik sõlmitud kostja poolt. Mingeid kokkuleppeid hagejaga laste kasvatamise osas ei olnud. Hageja lubas järjepidevalt endale otsida uut elukohta, millega ta aga ei tegelenud. Kommunaalkulusid prügi ja vee eest ta tasus, aga elektri eest mitte. Eesti Energiast saabusid pidevalt elektri väljalülitamise hoiatused ja telefoniga oli sama lugu. Maamaks on täielikult kostja tasutud ja ta andis hagejale sularaha prügiveo eest tasumiseks. Kostja eitab hageja töötamist tema äriühingus, oli kordi, kus ta käis kostjaga kaasas tööasjade juures. Kostja möönab, et hageja võis ka telefoni vastu võtta, kostja kasutas oma 4(12)

äritegevuseks seda telefoni, mis oli majas ja teatud ajaperioodil oli seal kontor. Ta ei maksnud hagejale palka, vaid andis raha elamise jaoks. Kostja ei saanud hagejale palka maksta, ta ei olnud vormistatud tööle. Kostja täiendav vastus (tl 94-99) Kostja leiab, et hagiavaldus on ka muudetud alusega endiselt tõendamata, hageja nõue on jätkuvalt ebaselge ja õiguslikult ei ole hageja poolt väljatoodud asjaolusid arvestades võimalik hagi rahuldada. Kostja esitas järgmised täiendavad vastuväited:

olnud pooltel mingisugust ühist eesmärki ehk puudus poolte koostöö. Hageja kasutas ära kostja poolt temale pakutavaid hüvesid. Kui hageja väidab, et seltsingu eesmärgiks oli kinnistu kaasomandi tekitamine, siis kuidas kommenteerida hageja enese väidet selle kohta, et ta sai kostja poolt kinnistu ostueesõigusega erastamisest teada alles 29. juulil 2008 ja asjaolu, et hageja ei ole eelnevalt s.o kuueaastase perioodi vältel kordagi huvi tundnud tema poolt väidetava ühise eesmärgi saavutamise kohta?

Tunnistaja E.F. (hageja tuttav) sõnul on ta pooltel kodus XXX tn käinud kuni aastani 2008 või 2009 alguseni. Esimest korda läks sinna 1991, oli värskelt ehitatud maja. Haljastust võib-olla tehti veel. Alumine korrus ja köök olid valmis. Tunnistaja teab, et hageja tegi firmale midagi, aitas paberimajanduses ja ühe korra käis tunnistaja kodukandis loomi kokku ostmas. Tunnistaja A.S. (hageja tütar) ütluste järgi hakati nende Lutikel elamise ajal Tartusse XXX maja ehitama. Kui maja ehitati, käis tunnistaja emaga krundi peal kaasas. Tunnistaja ütluste järgi võis kostja seal midagi teha, aga ta ei ole seda sorti mees, kes oma käed külge paneks. Ka hilisemad mehe kätt nõudvad tööd pidi hageja tegema üksinda. Mitte, et hageja konkreetselt käis kive ladumas, aga kõik koristustööd jms tegi tema, selleks ei palgatud võõrast tööjõudu. Tollel hetkel oli nagu perefirma, hageja konkreetselt tööd ei teinud. Hageja käis firmas, sõitis kogu aeg ringi. Tunnistaja mäletab haljastuse tegemist, mulla kandmist, muru tegemist. Ümber krundi oli võrkaed ja hiljem hageja istutas sinna heki. See oli hilisema aja jooksul. Tunnistaja sai aru, et pooltel oli kokkulepe, et poisse ülalpidamisega ei toetanud, aga maksis elektriarvet. Ülejäänud arved maksis hageja. Tunnistajale teadaolevalt hageja vabatahtlikult ära ei tulnud, kostja pakkus võimalust, et muretseks mingi väiksema elamispinna, et igaüks saaks oma eluga edasi minna. Kui koos elasid, oli neil ühine rahakott. Firma rahad olid ühised, mis tulu tuli, seda jagati. Tunnistaja ütluste järgi tema teada hageja ametlikult tööle ei olnud vormistatud. Heki muretses hageja, muruseemne kohta tunnistaja ei tea. Tunnistaja selgitas, et 1987 läks esimesse klassi, siis oli maja osaliselt valmis. Algselt hageja oli valmis, et ära kolida. Maja pidi maha müüdama, neil oli omavahel selline kokkulepe olemas. Kostja pidi hagejale vaatama elamispinna, see jutt oli juba aastaid varem. Tunnistaja Ragnar Sisaski (hageja ja kostja poeg) ütluste järgi mäletab ta ainult töömeeste poolt tänavakivide mahapanekut 1996 või 1997 ja katuse vahetamist hiljem. Pooltel oli ühine firma, hageja tegeles kohalkäimise ja loomade kokkuostmisega rohkem kui kostja. Kostja elas XXX kuni venna sünnini ja peale sündi mingi aja, siis läks ära. Majapidamisega tegeles ainult hageja - koristas, tegi süüa. Elektriarveid maksis kostja, toidupoolist muretses ikka hageja rohkem. Raha üle vanemate vahel vaidlusi ei olnud. Kui lahku oldi kolitud, siis kostja maksis elektriarveid ikka edasi. Kostja toetas vahel harva. Pärast lahkuminekut venna toas tehti remonti, sai tapeet vahetatud. Seda tegid tunnistaja emaga kahekesi. Ei mäleta, et oleks kostjalt luba küsinud. Maja oli müügis. Kui majavaatajad tulid, olid kinnisvaramaakler ja kostja kaasas. Seda tunnistaja kuulis, kui vanemad rääkisid, et kui maja on müüdud, läheb raha pooleks ja hageja saab endale elamise vaadata. Maja oli juba paar aastat müügis. Seda oli juba ennem tükk aega planeeritud. Hageja ei olnud vastu, talle oli maja liialt suur ka ülal pidada. Tunnistaja A.V. (endine naaber, XXX tn 16) ütluste kohaselt sai tema krundi 1987, reaalselt hakkas ehitama aastal 1988. XXX maja ehituse algust mäletab, kuna hakkas enda majal blokke valama aastal 1988. Ehituse käigus kostja ütles, et ega ma endale ehita, ehitan müügiks. Tal olid abilised seal kogu aeg olemas, ehitustöömehed. Tunnistaja aitas talle puitmaterjali viia. Kostja palus, lubades kõik kinni maksta ja näitas koha ära. Kostja maksis tunnistajale kinni 750 rubla. Tunnistaja on läbi käinud ainult kostjaga, hagejat on ainult mõnikord näinud, ei näinud hagejat ehituse ajal koristamas. Tunnistaja möönab, et hageja võis käia seal päeval, tunnistaja oli siis tööl. Maja valmimine võis võtta 2 aastat, et katus oli peal. Tunnistaja V.P. ütluste kohaselt töötas ta aastatel 1984-1991 Tartu Hoiupanga juhatajana. Tunnistaja panga juhatajana rahuldas kostja avalduse laenu saamiseks individuaalelamu ehituse eesmärgil, toimus perioodil 1988 enne septembri lõppu esimese 9 kuu jooksul. Eraldise piirsumma oli kuni 20 000 rubla. Laenu oli võimalik võtta osade kaupa 10 000 rubla ja 10 000 rubla. Pank teostas kontrolli läbi revisjoniosakonna laenu sihtotstarbelise kasutamise üle. Kostja sai esitada pangale 3 dokumenti taotluse, palgaõiendi ja Tartu Linna Täitevkomitee õiendi selle kohta, et on eraldatud krunt maja ehitamiseks. Kostja taotles laenu summas 20 000 rubla. Tunnistaja arvab, et ta sai laenu pigem kahes jaos, 10 000 rubla ja 10 000 rubla. Kostja sai kindlasti maksimumsumma, sest valdav osa laenutaotlejatest võtsid maksimumsumma. Pangapoolne laenupoliitika oli, et laenu saaja peab suutma selle summa eest maja valmis saada. Tunnistaja ei mäleta kostja palgatõendi sisu, selle olemasolu 7(12)

mäletab. Pank ei olnud tingimuseks seadnud miinimumsissetulekut, omas tähtsust, et inimene sai palka. Kostja ei olnud kindlasti probleemne klient. Korra kindlasti kontrolliti kostja puhul laenu sihtotstarbelist kasutamist. 20 000 rubla oli eeldus, et maja peaks olema võimalik valmis ehitada. Kas just lõpliku viimistluseni, ei hõlmanud haljastust. Näiteks aastal 1989 Tammelinnas 350 m2-ne maja maksis turul 40 000 rubla. Tunnistaja I.D. (kostja tuttav) ütluste kohaselt kui kostja hakkas 1988 maja ehitama, siis oli teda vajadusel võimalik kätte saada tema maja juures. Maja ehituse algus oli kusagil aastatel 1988-1989, kindlasti ei olnud see enne aastat 1985. Maja juures esimene pilt oli see, et kostja ja töömehed ladusid müüre. Järgmine oli siis, kui kostja lõi üleval lagesid. Viimistlustöödel olid seal kaks naisterahvast. Maja sai katuse alla aasta 1990 lõpus kusagil, siis läks kostja sinna elama. Tunnistaja nägi hagejat seal, aga see ei olnud päris aastal 1990, oli hiljem. Majaehitusperioodil tunnistaja hagejat ei näinud. Tunnistaja teab, et kostja finantseeris seda majaehitust ja hiljem pidas ka maja ülal. Tunnistajal oli kostjaga sellest juttu ja ta teab kostja jutu põhjal, et hageja eriti tööl ei käinud. Kostja tegeles kalaga, lihaga, loomade veoga. Aga aastatel 1983-1984 vedas tunnistaja koos kostjaga Venemaale kurke. Nad kasvatasid ja ostsid kokku ka. Tunnistaja sõnul tõi see üsna hästi raha sisse, tolle aja palkadega võrreldes. Tunnistaja selgitas, et maja ehituse ajal elas kostja maal, Lutikel. Osa köögivilju kostja kasvatas ise, osad ostis kokku, ei oska öelda, kas kostja ise kasvatas aedviljad. Juulis 2008 sattus koos kostjaga XXX , kuna oli juttu, et tal on majale ostja leitud ja kostja ütles talle, et on XXX tn-l. Tunnistaja teadis, et kostja soovis maja müüa. Sellest oli juttu võib-olla aasta-kaks enne. Tunnistaja B.A. (endine naaber, XXX ) ütluste kohaselt elas ta XXX 80-ndatel. Ehitusel kostjat ennast ta ei mäleta kive ladumas, aga mingid töömehed seal käisid ja juhatas neid. Hageja oli siis, kui juba sisse kolisid, seal. Hageja hiljem aias lilli ikka kohendas. Aastal 2004 olid pooled veel koos. Tunnistaja sõnul on nii aru saanud, et kostja on kogu aeg neid remondiasju seal korraldanud. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt aitas ta seda maja ehitada aastatel 1988-1990. Kostja käis tunnistaja töökohas Tartu Ehitusteeninduse Valitsuses erinevaid puitdetaile tellimas. Kostja palus tunnistajal isiklikult tellitud uksed-aknad ja muud puitdetailid paigaldada. Ehitusel oli teisi mehi veel. Tunnistajale maksti selle töö eest, tasu leppisid kostjaga kokku. Kostja andis muid materiaalseid hüvesid, aitas autojuppidega näiteks. Kostja oli kogu aeg objekti peal, pidevalt oli kohal, kontrollis, mis tehti. Tööd tegid ikka töömehed, tema juhendas, kontrollis ja korraldas. Ehitus oli pooleli ja seal olid ikka ehitajad, perekonda seal küll ei näinud. Ei näinud seal kedagi teist peale kostja töid korraldamas. Kostja kohtukõne kirjalikud teesid kirjalikus menetluses (tl 132-137) Kostja esitas järgmised täiendavad selgitused.

aastast, mil see ettevõte äriregistris registreeriti - täiesti vale ja asjakohatu on seetõttu hageja väide nagu oleksid pooled koos turustanud kala ja loomi jms. Kahmak OÜ-s ei ole hagejal kunagi olnud töölepingut või muud teenistussuhet. Hageja kirjalikud teesid (tl 139-142) Hageja esitas järgmised täiendavad selgitused.

1) XXX Tartu krundi kasutusse andmist ja omandamist puudutavas dokumentatsioonis on märgitud kostja ainuisikuliselt: - Tartu Linna RSN Täitevkomitee 03.12.1987 akti nr 1548 kohaselt anti krunt kasutamiseks kostjale; - Tartu linna peaarhitekti R. Kivi 11.12.1987 kinnitatud krundi plaani kohaselt on krundi valdajaks kostja; - Tartu Linna RSN Täitevkomitee Ehitus- ja Arhitektuuriosakonna 11.05.1988 kinnitatud individuaalelamu projektis on hoonestajaks märgitud kostja; - 16.05.1988 väljastati kostjale ehitusluba nr 1250 – kostja on nimetatud dokumenti nimetanud kohtule esitatavate tõendite loetelus, kuid ei ole dokumenti ennast kohtumaterjalidele lisanud, samas selle dokumendi olemasolu ja sisu osas poolte vahel vaidlus puudub; - Tartu Linnavalitsuse 19.01.2006 korraldusega nr 102 nõustuti XXX Tartu maa ostueesõigusega erastamisega kostjale; - Tartu maavanema 30.03.2006 korraldusega nr 256 nähti ette, et maa asukohaga XXX Tartu (sihtotstarbeks väikeelamumaa) erastatakse kostjale; - 10.04.2006 ostu-müügilepingu kohaselt võõrandati XXX Tartu asuv maatükk koos selle oluliste osadega kostjale. 2) kostja võttis 1988 Hoiupangast individuaalelamu ehitamise eesmärgil laenu 20 000 krooni, laenu maksis tagasi kostja; 3) elamuehitus XXX Tartu maatükile toimus ajavahemikul 1988 kuni 1990, maja renoveeriti 1997.

ehitusel ja remontimisel antud tööpanus, poolte ühise äritegevuse kaudu rahaliste vahendite leidmine, tapeetide ja liimi ostmine, laste kasvatamine ja elamu korrashoid. Kostja eitab igasugust hageja panust elamu valmimisel. Hageja osalemist elamu ehitamisel kinnitavad tunnistaja A.S. (hageja ema), kes on enda kinnitusel käinud vaid ühel korral ehituse kestel kohapeal, ning hageja tütar A.S., kelle sõnul tegi hageja kõik koristustööd, hiljem tegi maatasandustööd ja istutas heki. Tunnistajate A.V., I.D., B.A. ja A.A. ütluste kohaselt korraldas ehitustööd ja tasus tellitud tööde ja materjali eest kostja. Eelnimetatud tunnistajatest üksnes B.A. (endine naaber) kinnitas, et nägi hiljem hagejat aias lilli kohendamas, kuid algul tegutses ehitusel kostja. Tunnistaja A.V. möönab, et hageja võis käia elamut koristamas ajal, kui tunnistaja oli tööl, kuid muul ajal ta hagejat ei näinud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud hageja mõningane osalus elamu ja krundi korrastamisel (koristamine ja heki istutamine). Hageja poolt väidetava rahalise panuse andmine konkreetselt elamu ehituseks Lutikel kasvatatud köögiviljade turustamisel ja kostja äriühingus osalemisel saadud tulu arvel ei ole tõendatud. Kostja selgitas, et hageja töötamine kostja äriühingus OÜ-s Kahmak toimus alles alates 14. oktoobrist 1997, mil see ettevõte äriregistris registreeriti, hagejal ei ole äriühingus olnud kunagi töölepingut või muud teenistussuhet (tl 135). Hageja isa poolt kostjale väidetav laenu andmine ei too vahetult hagejale kaasa nõudeõigust kostja suhtes. Hageja enda selgitustest nähtub, et hageja oli elamuehituse ajal lapsega kodus, tal puudus muu sissetulek, pidevat palgatööd ei ole tal kuni aastani 2008 olnud, laste ülalpidamise pidi ta tööga välja teenima ning kostja äriühingus töötamise arvel kandis ta kõik maja ja laste ülalpidamisega seotud kulud (tl 88). Tunnistaja A.S. sõnul olid firma rahad ühised, mis tulu tuli, seda jagati (tl 123). Kohus järeldab poolte poolt eelkirjeldatud kulutuste kandmise korralduse põhjal, s.o et hageja teenis ja kandis ise enda ja laste ülalpidamisega seotud kulud, et ka hageja poolt remondijärgses koristamises ja hilisemas korrashoius nägi kostja hagejapoolset vastutasu võimaluse eest elada kostjale kuuluvas elamus. Asjaolust, et kostja võttis vastu hageja töise panuse, ei saa järeldada kostja tahet ühiseks tegutsemiseks elamu ehitamisel, s.o ainuüksi rahalise või töise panuse andmine ei ole samastatav ühise tegutsemise lepingu sõlmimisega. Kohtuasjas esitatud tõendid ei kinnita kostja tahet ka kaudsete tahteavaldustena sellise lepingu sõlmimiseks. Pereelu elamine ja ühiselt laste saamine ei asenda ühise tegutsemise lepingu sõlmimiseks vajalikku tahteavaldust. Kuivõrd ühise tegutsemise lepingu olemasolu väite esitas hageja, peab viimane nimetatud asjaolusid ise tõendama, s.o tõendamiskoormis lasub hagejal ning asjakohatu on osutada, nagu peaks ennekõike kostja tõendama, millistest vahenditest ta ainuisikulise panusega elamu ehitas (tl 140).

hinnangul hageja poolt elamu kasutamise näol olla pigem küll tegemist tasuta varakasutusega TsK § 347 järgi ja alates VÕS-i jõustumisest eluruumi tasuta kasutamisega VÕS § 389 järgi.

Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.