OÜ Labeon hagi Jevgenia Podgornaja vastu varalise kahju hüvitamiseks ja Jevgenia Podgornaja vastuhagi OÜ Labeon vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.märtsi 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Labeon apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
51 336 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Labeon (registrikood 10433390, asukoht Läänemere tee 41-7, Tallinn), esindaja Georgi Rusinov Kostja Jevgenia Podgornaja (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja Ivo Kaurit
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.märtsi 2009 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, OÜ Labeon kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Labeon esitas 17.04.2008 Harju Maakohtusse hagi Jevgenia Podgornaja vastu kahju 11 408 krooni hüvitamiseks ja viivise 17 454 krooni saamiseks. Hageja suurendas menetluse käigus viivisenõuet 39 928 kroonini.
2.Hagi põhjenduste kohaselt kasutas kostja 13.10.-14.10.2007 hagejaga sõlmitud üürilepingu alusel sõidukit Mitsubishi Carisma xxxxxx. Kostja rikkus lepingu p 2.1, kuna alustas sõitu kolmanda käiguga ja põletas sellega siduriketta. Muu põhjus siduri rikkiminekuks on välistatud. Kostja rikkus VÕS § 282 lg 1 p 2, kuna ei teatanud rikkest viivitamatult. Märge siduriketta rikke kohta tehti ka sõiduki tagastamise akti. AG Autokeskus OÜ spetsialisti sõnade järgi tuli sidur asendada, mida ka tehti. Sõiduk ootas 14.10.2007 kuni 15.11.2007, s.t 32 päeva remonti.
3.Kostjale ei antud rikkis sõidukit, kuna rikkis sõidukiga ei saa juba algusest peale sõita ja sellega sõitmine on liikluseeskirja järgi keelatud. Hageja ei andnud kostjale ka korraldust rikkis sõidukiga sõitu jätkata.
4.Kostja on tekitanud hagejale kahju: remondi ja puksiirabi maksumus 4608 krooni ja 200 krooni päevas sõiduki seismise eest ajavahemikul 14.10.2007-16.11.2007 (34 päeva) - 6800 krooni. Lisaks kahjule tuleb kostjalt välja mõista viivis 1% päevas remondikahjude eest alates 16.11.2007 kuni 30.10.2008 - 16 128 krooni ja 1% päevas üürisummade tasumisega viivitamise eest alates 16.11.2007 kuni 30.10.2008 - 23 800 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja üüris 13.10.2007 sõiduki xxxxxx ning tasus ettemaksuna üürihinna 400 krooni ja tagatisraha 1000 krooni. Sõiduki üleandmisel kostjale oli selle käigukastil defekt, mille tõttu ei saanud esimest käiku iga kord sisse lülitada. 13.10.2007 oli sõiduki salongis tunda põlemislõhna, kostja pidas auto kinni ja teatas sellest hagejale. Hageja esindaja vaatas sõiduki üle, ütles, et rike on talle teada ja kostja võib edasi sõita. Auto tagastamisel 14.10.2007 märkis hageja üürilepingule eelmisel päeval avastatud defekti, võttis kostjalt allkirja ning tagatisraha ei tagastanud põhjendusega, et ta peab kindlaks tegema, kelle süül rike tekkis. Ekspert K. L. vaatas auto 15.11.2007 üle ning väljastas 20.11.2007 akti, mille kohaselt on tegemist ekspluatatsioonist tingitud kulumisega. Kostja ei ole alustanud sõitu kolmanda käiguga.
6.Kostja esitas 29.12.2008 vastuhagi, paludes hagejalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 krooni. Hageja tekitas kostjale mittevaralise kahju sellega, et kostja tundis hirmu, kui ta sai aru, et ta elu ja tervis olid rikkis autot kasutades ohus. Kostjale põhjustati füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, kuna ta pidi muretsema katkise siduri pärast, mis võis lakata töötamast ja seada ohtu kostja, tema poja ja sõbranna elu ning tervise. Sõidukil olnud rike võinuks tekitada liiklusohtliku olukorra või liiklusõnnetuse rahvarohkes kohas.
Hageja vastuväited vastuhagile
7.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ei ole järginud sõiduki üürilepingu p 4.2, mille kohaselt püütakse vaidlused lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kuna vastuhagiavalduse esitaja ei ole tõendanud oma esindusõigust, tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis 04.03.2009 otsusega hagi ja vastuhagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 13.10.2007 sõiduki üürilepingu, mille alusel kostja kasutas 13.10.-14.10.2007 sõidukit Mitsubishi Carisma registreerimismärgiga xxxxxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 lg 1 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 13.10.2007 ilmnes sõidukil defekt – sidurisüsteemi ülekuumenemine. Vastav märge on tehtud ka üürilepingule ning kostja on sellele alla kirjutanud.
9.Hageja väitel rikkus kostja kohustust kasutada üüritud asja heaperemehelikult ja erilise hoolikusega. Kostja nimetatud kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 2.1 ja VÕS §-st 276 lg 2, mis sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pani kohalt äraliikumiseks sisse kolmanda käigu ning selle tagajärjel kuumenes sidur üle. Asjatundja K. L. koostatud 20.11.2007 sõiduki ülevaatuse aktist ei nähtu sõiduki siduri rikke põhjus. Tema ütluste kohaselt võib sidur „suitseda“ nii siduri ekspluatatsiooniperioodi lõpu kui ka vale ekspluateerimise tõttu. Asjatundja ütluste kohaselt ei too vale, sõidukiirusele mittevastava käigu valik iseenesest kaasa siduri riket. Tunnistaja S. P. ütluste kohaselt vaatas tunnistaja, kuidas kostja käike vahetas ning nägi, et kostja hakkas kohalt liikuma esimese käiguga. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et siduri rike oleks tekkinud sõiduki kostjapoolse vale või mittehoolika kasutamise tõttu, mitte normaalse kulumise tagajärjel.
10.Hageja väitel rikkus kostja ka VÕS § 282 lg 1 p 2, kuna ei teatanud piisavalt kiiresti ohust sõidukile. VÕS § 282 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama ja ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta. VÕS § 282 lg 2 kohaselt, kui üürnik rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, peab ta hüvitama üürileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Hageja ei ole ka sellist rikkumist tõendanud. Tunnistajate L. M. ja S. P. ütlustega on tõendatud, et kostja peatas sõiduki esimesel võimalusel ning kutsus kohale hageja esindaja, kellele rääkis tekkinud probleemist. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvalt lubas hageja esindaja kostjal autoga edasi sõita. Seega on kostja täitnud oma teavitamiskohustust ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt hüvitise tasumist. Asjaolu, et liikluseeskiri keelab rikkis sõidukiga liiklemise, ei tõenda kostjapoolset kohustuste rikkumist. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka viiviste väljamõistmist.
11.Kostja palus hagejalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise seoses hingelise valu ja kannatustega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kostja vastuhagist nähtub, et mittevaraline kahju tekkis hageja poolt mittekorras sõiduki üleandmisega, s.t lepingu rikkumisega. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru
saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. VÕS § 276 lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust, s.t et sõiduk ei olnud üleandmisel kasutamiseks sobivas seisundis. Kui sõiduki siduri rike tekkis normaalse kulumise tagajärjel, võis see tekkida ka ajal, kui kostja sõidukit kasutas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja andis talle teadlikult üle mittekorras sõiduki. Kostja ei ole ära näidanud, et hageja kohustus korras sõiduk üle anda oleks olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning et hageja oleks aru saanud, et kostjal võib mittevaraline kahju tekkida. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et temal tekkis tagantjärgi hirm, kui ta sai aru, et sõiduk oli rikkis, ei ole mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
12.Ebaõige on ka hageja väide, et kostja rikkus kohtusse hagi esitades sõiduki üürilepingu p 4.2, mille kohaselt vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Nimetatud lepingupunktis on kasutatud sõnastust „püütakse lahendada“. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab seaduses ettenähtud juhul isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Sõiduki üürimisega tekitatud kahju hüvitamise puhul ei ole seadus kohustuslikku kohtueelset menetlust ette näinud. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti asjaolu, et kostja on täitnud oma teavitamiskohustuse ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt hüvitise tasumist. Ebaõige asjaolu tuvastamine asjas on eelkõige seotud kohtu poolt tunnistaja K. L. ärakuulamisest ja talle vastavate küsimuste esitamisest keeldumisega kohtuistungil. Kohus määras võtta aluseks K. L.lt kirjalikud ütlused. Sellega jättis kohus end võimaluseta süveneda toimunusse. Kohus ei tuvastanud siduriketta suitsemise põhjust. Hageja leiab siiski, et spetsialisti vastused on piisavad seadusliku ja põhjendatud otsuse langetamiseks. Süüdlase puudumisest järeldub, et rike paranes iseenesest.
14.Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis auto normaalselt, kui hageja oli auto roolis ja tehti prooviringi ning hageja ütles, et autoga on kõik korras. Seega hagejal sõitis sõiduk hästi ja kiiresti, aga kostjal pidevalt halvasti. Kui sõiduk ei hakka kohalt liikuma ja edasi sõidab halvasti, siis on ilmne asja lepingutingimustele mittevastavus, mis on asjale ohtlik. Vastavalt spetsialisti selgitustele võib tulla siduri piirkonnast lõhna ja sidur libiseda ka ketastele sattunud mootori- või käigukasti õli tõttu. Samuti võib sidur «suitseda» vale ekspluateerimise tõttu. Esimene on välistatud, kuna kostja sai jätkata liikumist pärast siduriketta suitsemist ja vastavalt tunnistajate ütlustele suitsu enam ei olnud. Ilma sidurikettast õli eemaldamata ei ole võimalik kõrvaldada suitsemise põhjust. See aga eeldab remonti, spetsialisti sekkumist, instrumentide ja remonditöökoja olemasolu. Järele jääb teine võimalus, miks siduriketas suitses, s.o vale ekspluateerimise tõttu.
15.Kostja ei teatanud üürileandjale vastavalt VÕS § 282 lg 1 p-le 2 asja lepingutingimustele mittevastavusest ega ohust asjale. VÕS § 282 lg 2 kohaselt, kui üürnik rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, peab ta hüvitama üürileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Antud asjas kostja ilmutas vähemalt hooletust -VÕS § 104 lg 3. Teatamise kohustus tekkis sel momendil, kui kostja ei saanud sõidu ajal vabalt kiirust vahetada. Tunnistajate ütlustest järeldub, et
kostja ei peatanud sõidukit esimesel võimalusel, vaid sõitis veel mingi vahemaa ka pärast siduriketta suitsema hakkamist.
16.Vastuhagi menetlusse võtmisest oleks maakohus pidanud keelduma TsMS 371 lg 1 p-de 3 ja 9 alusel. Kohus ei saa võtta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid (tõendid puuduvad). Sõiduki üürilepingu p 4.2 kohaselt püütakse lahendada sõiduki üürilepingust tulenevad vaidlused pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
19.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt lepingu p-s 2.1 ning VÕS §-des 276 lg 2 ja § 282 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumist, s.t et kostja rikkus üüritud sõiduki siduriketta, kui alustas sõitu kolmanda käiguga ja ei teavitanud sellest koheselt hagejat. Muu hulgas hindas maakohus õigesti asjatundja K. L. kirjalikke ütlusi, samuti tunnistajate L. M. ja S. P. ütlusi. Kuna hagi aluseks olnud asjaolud ei leidnud tõendamist, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
20.Õige ei ole hageja seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 3 ja 9 alusel keelduma. Üürilepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise asjade lahendamiseks ei sätesta seadus eelnevat kohustuslikku kohtuvälist korda. Vastuhagi tõendamatuse korral jätab kohus selle rahuldamata, mida maakohus antud juhul ka tegi.
21.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hageja.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.