Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

OÜ L esitas J P vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise kokku 11 408 krooni ja viivised kokku 17 454 krooni. Hageja suurendas 23.10.2008.a viiviste nõuet, paludes kostjalt välja mõista viivised kokku 39 928 krooni. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 13.10.2007.a kuni 14.10.2007.a hagejaga sõlmitud üürilepingu alusel sõidukit Mitsubishi Carisma xxx. Kostja rikkus lepingu p 2.1, kuna alustas sõitu kolmanda käiguga ja põletas sellega siduriketta. Teine põhjus siduri rikki minekuks on välistatud. Kostja rikkus VÕS § 282 lg 1 p 2, kuna ei teatanud rikkest viivitamatult. Märge siduriketta rikke kohta tehti ka sõiduki tagastamise akti. AG A OÜ spetsialisti sõnade järgi tuli siduri taastamiseks see asendada, mida ka tehti. Sõiduk ootas 14.10.2007.a kuni 15.11.2007.a, s.t 32 päeva remonti. Hageja leiab, et kostjale ei antud rikkis sõidukit, kuna rikkis sõidukiga ei saa juba algusest peale sõita ja sellega sõitmine on liikluseeskirja järgi keelatud. Hageja ei andnud kostjale ka korraldust sõita rikkis sõidukiga edasi. Hageja palub kostjalt välja mõista järgnev tekitatud kahju:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt üüris ta sõiduki xxx ning tasus ettemaksuna üürihinna 400 krooni ja tagatisraha 1000 krooni. Sõiduki üleandmisel kostjale oli selle käigukastil defekt, mille tõttu ei saanud esimest käiku igakordselt sisse lülitada. 13.10.2007.a oli sõiduki salongis tunda põlemislõhna, kostja pidas auto kinni ja teatas sellest hagejale. Hageja esindaja vaatas sõiduki üle, ütles, et rike on talle teada ja kostja võib edasi sõita. Auto tagastamisel 14.10.2007.a märkis hageja üürilepingule eelmisel päeval avastatud defekti, võttis kostjalt allkirja ning tagatisraha ei tagastanud põhjendusega, et ta peab kindlaks tegema, kelle süül rike tekkis. Ekspert KL vaatas auto 15.11.2007.a üle ning väljastas 20.11.2007.a akti, mille kohaselt on tegemist ekspluatatsioonist tingitud kulumisega. Kostja ei ole alustanud sõitu kolmanda käiguga. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata VÕS § 276 lg 1; § 282 lg 1 p 1, p 2; § 279 lg 2; § 281; § 336 lg 1 alusel.

KOSTJA VASTUHAGI NÕUE JA PÕHJENDUSED

J P esitas vastuhagi, milles palus OÜ-lt L välja mõista mittevaraline kahju 5000 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt tekitas hageja kostjale mittevaralise kahju, kuna kostja tundis hirmu, kui ta sai aru, et ta elu ja tervis olid rikkis autot kasutades ohus. Kostjale põhjustati füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, kuna kostja pidi muretsema katkise siduri pärast, mis võis töötamast lakata ja seada ohtu kostja, tema poja ja sõbranna elu ja tervise. Sõidukil esinenud rike võis tekitada liiklusohtliku olukorra, mis võinuks lõppeda liiklusõnnetusega rahvarohkes kohas.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et kostja nõue pole tõendatud. Kostja ei ole järginud sõiduki üürilepingu p 4.2, mille kohaselt vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste

läbirääkimistega. Hageja leidis, et kuna vastuhagiavalduse esitaja ei ole tõendanud oma esindusõigust, tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 13.10.2007.a sõiduki üürilepingu, mille alusel kostja kasutas 13.10.-14.10.2007.a sõidukit Mitsubishi Carisma registreerimismärgiga xxx (tl 4-5). VÕS § 271 lg 1 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 13.10.2007.a ilmnes kostja kasutamisel ajal sõidukil defekt – sidurisüsteemi ülekuumenemine. Vastav märge on tehtud ka üürilepingule ning kostja on sellele alla kirjutanud. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas kostja on rikkunud oma lepingujärgseid kohustusi, kas hagejale on tekkinud seejärel kahju ja kostjal kahju hüvitamise kohustus. Vastuhagi lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas hageja tegevuse tagajärjel on tekkinud mittevaraline kahju. Hageja nõue Hageja väitel rikkus kostja kohustust kasutada üüritud asja heaperemehelikult ja erilise hoolikusega. Kostja nimetatud kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 2.1 ja VÕS §-st 276 lg 2. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pani kohalt ära liikumiseks sisse kolmanda käigu ning selle tagajärjel kuumenes sidur üle. Asjatundja KL20.11.2007.a sõiduki ülevaatuse aktist ei nähtu sõiduki siduri rikke põhjus (tl 22). KL vande all antud ütluste kohaselt võib sidur „suitseda“ nii siduri ekspluatatsiooniperioodi lõpu kui vale ekspluateerimise tõttu. Asjatundja ütluste kohaselt ei too vale sõidukiirusele mittevastava käigu valik iseenesest kaasa siduri riket (tl 102). Tunnistaja S P ütluste kohaselt vaatas tunnistaja, kuidas kostja käike vahetas ning nägi, et kostja hakkas kohalt liikuma esimese käiguga. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et siduri rike oleks tekkinud sõiduki kostjapoolse vale või mittehoolika kasutamise tõttu, mitte normaalse kulumise tagajärjel. Hageja väitel rikkus kostja ka VÕS § 282 lg 1 p 2, kuna ei teatanud piisavalt kiiresti ohust sõidukile. VÕS § 282 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama: 1) asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama; 2) ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta. VÕS § 282 lg 2 kohaselt kui üürnik rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, peab ta hüvitama üürileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka seda kostjapoolset rikkumist. Tunnistajate L M ja S P ütlustega on tõendatud, et kostja peatas sõiduki esimesel võimalusel ning kutsus kohale hageja esindaja, kelle rääkis tekkinud probleemist. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvalt lubas hageja esindaja kostjal autoga edasi sõita. Seega on kostja täitnud oma teavitamiskohustuse ning hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt hüvitise tasumist. Asjaolu, et liikluseeskiri keelab rikkis sõidukiga liiklemise ei tõenda kostja poolset kohustuste rikkumist. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja oleks oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi, kas hagejale on kahju tekkinud (tl 6, 7). Viivised Kohus määras 16.12.2008.a kohtuistungil, et kuna hageja ei ole tasunud piisavalt riigilõivu, menetleb kohus viiviseid põhivõlaga sama summa ulatuses.

Kuna kohus jätab hageja põhinõuded rahuldamata, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka viiviste väljamõistmist. Kohus ei analüüsi seda, kas hageja on andnud kostjale võimaluse kahju hüvitada juba remondi järgselt (tl 23, 29-44). Vastuhagi Kostja palub hagejal välja mõista mittevaraline kahju seoses hingelise valu ja kannatustega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Kostja vastuhagist nähtub, et mittevaraline kahju tekkis hageja poolt mittekorras sõiduki üleandmisega, s.t lepingu rikkumisega. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. VÕS § 276 lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust, s.t et sõiduk ei olnud üle andmisel kasutamiseks sobivas seisundis. Kui sõiduki siduri rike tekkis normaalse kulumise tagajärjel, võis see tekkida ka ajal, kui kostja sõidukit kasutas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja andis talle teadlikult üle mittekorras sõiduki. Kostja ei ole ära näidanud, et hageja kohustus korras sõiduk üle anda oleks olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning et hageja oleks aru saanud, et kostjal võib mittevaraline kahju tekkida. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et kostjal tekkis tagantjärgi hirm, kui ta sai aru, et sõiduk oli rikkis, ei ole mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks. Kohus leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb ebaõigeks hageja väite, et vastuhagi on allkirjastatud selleks volitusi mitteomava isiku poolt. Kohus loeb IK volitused tõendatuks toimikus oleks volikirjaga (tl 20). Kuna IK omandas bakalaureuse kraadi 09.06.2000.a (tl 21), on talle Vabariigi Valitsuse 06.06.2005.a määrusega nr 120 omistatud magistrikraad. Ebaõige on ka hageja väide, et kostja rikkus kohtusse hagi esitades sõiduki üürilepingu p 4.2, mille kohaselt vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Nimetatud lepingupunktis on kasutatud sõnastust „püütakse lahendada“. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab seaduses ettenähtud juhul isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Sõiduki üürimisega tekitatud kahju hüvitamise puhul ei ole seadus kohustuslikku kohtueelset menetlust ette näinud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna rahuldamata jäävad nii hagi kui vastuhagi, tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.