Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

sõlmitud. Hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole tekkinud ja seoses omaniku surmaga tulevikus enam ei saa tekkida. AÕS § 65 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamist. Nikolai Roštsupkini allkiri laenulepingu lisal on võltsitud. Kostja ei ole esitanud kohtule laenulepingu Lisa originaaldokumenti käekirja ekspertiisi tegemiseks. Kohtutäiturile esitatud väidetava nõude olemasolu tõendavad dokumendid erinevad kohtule esitatud dokumentidest. 11.10.2007 ekspertiisiakti kohaselt ei ole Nikolai Roštšupkin tõenäoliselt laenulepingu lisa allkirjastanud. Laenulepingu Lisa teise osapoole allkirja puudumine ei too kaasa õiguslike tagajärgedega õigustoiminguid. Kostjal ei ole tekkinud võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu. Kostja vastuväited 23.02.2004 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja sõlmis 01.04.2003 kolmanda isiku Vadim Santaloviga laenulepingu ja Nikolai Roštšupkiniga laenulepingu lisa, mille kohaselt Nikolai Roštšupkin võttis endale solidaarvõlgniku kohustused, laenu tagamiseks seati hüpoteek Nikolai Roštšupkini varale. Laenulepingust ja selle lisast tulenev võlasumma on kostjale tagastamata. Kostja on pöördunud laenulepingu osalise Vadim Santalovi poole võla tagastamise nõudega, kuid Vadim Santalov ei soovi üksinda võlga kustutada, kuna laenuks võetud raha oli ette nähtud Nikolai Roštšupkini korteri remondiks. Tegemist on solidaarvõlgnikega ning kostja leiab, et tal on õigus nõuda võlgnikelt kohustuse täitmist tema valikul. Nikolai Roštšupkini poolt laenu saamine ja kohustuste võtmine on tõendatud laenulepingu Lisaga, mille Nikolai Roštšupkin on isiklikult allkirjastanud. Laenulepingu Lisa originaaldokumenti kohtule ei ole võimalik esitada, kuna see on ilmselt kadunud. Täitemenetluse algatamiseks esitati täiturile eelkokkulepete mustandid, täitemenetlust ei algatatud sellepärast, et Nikolai Roštšupkin oli selleks ajaks surnud. Korteri remonti ei jõutud teha, kuna Nikolai Roštšupkin suri ja võlgnike poolt kasutamata laenu kasutas Vadim Santalov Nikolai Roštšupkini matusekulude katmiseks. Allkirjaekspertiisi koopiatena esitatud dokumentidele ei tehta. Ekspert ei ole teinud kategoorilist järeldust, et Nikolai Roštšupkin ei ole alla kirjutanud vaidlusaluse lepingu Lisale. Kolmas isik kostja poolel Vadim Santalov hagile vastanud ei ole. Kuna Vadim Santalovi asukoht on kohtule ja politseile teadmata, on Vadim Santalov kutsutud korduvalt kohtuistungitele väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Vadim Santalov kohtusse ei ilmunud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 13.02.2009 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi. Maakohus otsustas lugeda tuvastatuks OÜ Riversen ja Nikolai Roštšupkini vahel 01.04.2003 sõlmitud lepingu lisa tühisus, selle järgsete OÜ Riversen ja Nikolai Roštšupkini vaheliste õigussuhete puudumine ja Nikolai Roštšupkini kohustuste puudumine ning OÜ Riversen nõusoleku andmine Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbri 5399501 all korteriomandile, asukohaga Xxxx xx-xx, xxxxxxxas kantud hüpoteegi kustutamiseks. Kustutada xxxxxxxxx, Xxxx xx-xx asuvale korteriomandile Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 5399501 neljandasse jakku esimesele järjekohale Osaühing Riversen (registrikood xxxxxxxx) kasuks kantud hüpoteek summas 200 000 krooni intressimääraga 4 % aastas ja kõrvalnõuetega 30 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Tallinna notar Tiit Sepa poolt on 30.04.2004 välja antud pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on Irina Müllerile üle läinud 16.09.2003 surnud Nikolai Roštšupkini pärandvara 1⁄2 suuruses mõttelises osas xxxxxxxxx, Xxxx xx-xx asuvast korteriomandist. Korteriomandile on seatud hüpoteek summas 200 000 krooni intressimääraga 4 % aastas ja kõrvalnõuetega 30 000 krooni OÜ Riversen kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (1 kd.tlk 129). 01.04.2003 laenulepingu koopia (1 kd,tlk 28-29) kohaselt on OÜ Riversen andnud laenu Vadim Santalovile summas 160 000 krooni korteri Xxxx xx-xx remondiks. 01.04.2003 laenulepingu Lisa koopia (1 kd,tlk 30-31) kohaselt täiendatakse ja muudetakse samal ajal sõlmitud laenulepingut selliselt, et Nikolai Roštšupkin solidaarvõlgnikuna võtab endale kohustuse tasuda laenulepingust tuleneva võlasumma ja saab täiendavalt laenu 40 000 krooni. Nikolai Roštšupkin solidaarvõlgnikuna kohustub tasuma võla summas 200 000 krooni ja tagab selle tasumist kogu oma varaga. 01.04.2003 on Tallinna notar Mare Aarsalu ametitoimingute registri nr. 3006 all registreeritud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mis on sõlmitud Nikolai Roštšupkini esindaja Vadim Santalovi ja OÜ Riversen vahel hüpoteegi seadmiseks Nikolai Roštšupkini korteriomandile (1 kd,tlk 190192). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 351 lg 3 esimese lause kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. TsMS § 368 lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tunnistaja M. J. ütluste kohaselt käisid Nikolai Roštšupkini korteri ukse taga pidevalt inimesed, kes otsisid Santalovit ja rääkisid, et Santalov on neile võlgu. Santalov laenas raha ka majaelanikelt. Tunnistaja sõnul oli Roštšupkin kohusetundlik ja terava mõistusega inimene, kes ei võtnud endale mingeid rahalisi kohustusi, kuna tal puudusid võimalused tagasimakseteks. Tunnistaja R. V. ütluste kohaselt palus kostja alustada täitemenetlust, esitades täitmiseks hüpoteegiseadmise lepingu koos käsitsi kirjutatud laenulepinguga, mis oli sõlmitud OÜ Riversen ja V.Santalovi vahel, ning käsitsi kirjutatud ”raspiska”. Käsitsi kirjutatud laenulepingus oli näha, et laenu võttis Santalov, samas oli lepingus viide sellele, et Santalov nagu oleks esindanud kinnisasja omanikku ning sellega oleks siis loetud, et laen on tagatud hüpoteegiga. Tunnistaja sõnul selgitas ta hagejale, et tegemist võib olla võltsinguga, kuna kinnisasja omanik ei ole endale võtnud kohustust hüpoteegiga Santalovi laenu tagada. Tunnistaja sõnul mäletab ta seda juhtumit sellepärast, et tema hinnangul oli tegemist ilmse võltsinguga, mille asjaolusid selgitas ta ka teistele täituritele (II kd,tlk 160). Täitmisavaldusele lisatud ”raspiska” koopia (I kd,tlk 123) on allkirjastatud 01.04.2003 ja sisaldab Vadim Santalovi kinnitust OÜ-lt Riversen 40 000 krooni saamise kohta 01.04.2003 laenulepingu nr. 3006 alusel ning palvet 160 000 krooni kandmiseks tema arvele. Vadim Santalovile 160 000 krooni üleandmist ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud laenulepingu nr. 3006 olemasolu. Küll kannab hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mis on sõlmitud Nikolai Roštšupkini esindaja Vadim Santalovi ja OÜ Riversen vahel 01.04.2003 Tallinna notar Mare Aarsalu juures notari ametitoimingute raamatu registri

numbrit 3006 (I kd, tlk 190-192). Nimetatud leping ei sisalda laenu andmist Vadim Santalovile. Kostja väide (I kd, tlk 42) selle kohta, et täiturile esitati täitemenetluse algatamiseks ”eelkokkulepete mustandid”, on ainetu. Kohus on korduvalt kohustanud kostjat esitama vaidlusaluse laenulepingu ja lepingu lisa originaaldokumendi (I kd, tlk 156). Kostja esindaja väited temal dokumentide originaalide puudumisest (I kd, tlk 158) ja hilisemast selgitusest nende kadumise kohta ajal, mil tekkis vajadus allkirja ekspertiisi teostamiseks, ei ole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on kostja vastuväidete tõendamiseks esitatud lepingute koopiad vastuolulised ja tõendina ebausaldusväärsed. Käekirjaekspertiisi tulemusena antud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole 01.04.2003 lepingu lisal ”Solidaarvõlgniku” allkirja kohal olevad nimi ja allkiri tõenäoliselt kirjutatud Nikolai Roštšupkini poolt. Kostja väide, et koopialt ei saa teha ekspertiisi on ekslik. Ekspertide selgituse kohaselt (II kd, tlk 161) saab koopialt teha ekspertiisi, kuid üldjuhtudel ei esitata koopiaid ekspertiisi tegemiseks sellepärast, et koopia ei ole dokument, mida kohus peab aktsepteerima. Ekspertide hinnangul esinesid konkreetsel juhul sellised tunnused, mille põhjal sai anda tõenäolise ekspertarvamuse, et allkiri on jäljendatud. Poolte algatusel teostatud ekspertiiside ja väidetava spetsialisti arvamused jätab kohus tõendina tähelepanuta, kuna ei nähtu usaldusväärse võrdlusmaterjali olemasolu. Eelnevast lähtuvalt leiab maakohus, et Nikolai Roštšupkin ei ole allkirjastanud väidetavalt tema ja OÜ Riversen vahel 01.04.2003 sõlmitud laenulepingu lisa. Tõendamist ei leidnud ka Nikolai Roštšupkini tahteavalduse avaldamine tehingu tegemiseks mõnel muul viisil. Võltsitud dokumentidega teostatud tehing on seadusega vastuolus olev tehing. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 14.12.2005 teatise (I kd tlk 142) alusel on Vadim Santalovi suhtes 16.03.2005 alustatud kriminaalmenetlus nr 05231601481 KarS § 344 lg 1 tunnustel. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kostja käitumine on vastuolus heade kommetega, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega VÕS § 6 ja 7 mõttes. Kostja käitumisest tuleneb, et tema eesmärgiks oli 01.04.2003 sõlmitud laenulepingu ja lepingu lisa alusel saada enda omandusse Nikolai Roštšupkini vara. Kostja ei ole tõendanud 160 000 kroonise laenu andmist Vadim Santalovile. Kohus kohustas kostja juhatuse liiget J. O., kes oli ka vaidlusaluse lepingu Lisa osapooleks, isiklikult osalema ja selgitusi andma kohtuistungitel, kuid J. O. kohtusse ei ilmunud. Väidetava tehingu mõistlikkuse hindamisel puudub alus arvata, et Nikolai Roštšupkin, temale võõra inimese võlgade katteks, nõustus hüpoteegi seadmisega oma korterile. TsÜS § 86 kohaselt on tühine ka heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjal ei ole tekkinud hüpoteegiga tagatavat võlaõiguslikku nõuet hageja vastu, siis tulenevalt AÕS § 349 lg 1, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda

nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja nõue hüpoteegi kande kustutamiseks on põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 10 870 (60+60+10750) krooni ja kolmanda isiku kutsete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 400 krooni. Kohtueksperiisi ja Kriminalistika keskuse 11.10.2007 õiendi kohaselt moodustas ekspertiisi maksumus 1980 krooni, 03.12.2008 teostatud täiendküsimustele vastamise ja kohtuistungist osalemise eest on esitatud õiend 5040 krooni saamiseks. Seega ekspertiisi kogumaksumus oli 7020 krooni, millest kostja on tasunud kohtu deposiiti 4000 krooni. TsMS § 52, § 53, § 54 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt riigituludesse väljamõistmisele postikulud 1432.20 krooni ja ekspertiisikulud summas 3020 krooni, kokku 4452.20 krooni. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista 56 800 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 13.04.2009 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja Harju Maakohtu otsuse tühistada ulatuses, millega mõisteti kostjalt välja 68 070 krooni menetluskulusid ja teha menetluskulude kindlaksmääramisel uus otsus. Ülejäänud osas saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Või alternatiivselt tühistada kohtuotsus täies ulatuses ja saata tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kui ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega ja ei arvesta kostja esitatud tõenditega. Samuti on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 4, mille kohaselt ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohtuotsuse põhjenduses on kohus välja toonud asjaolud, aga ei ole põhjendanud nende asjakohasust. Kohus võttis tõendina arvesse tunnistaja M. J. ütlusi, aga ei põhjendanud, mille poolest need on asjakohased ning jättis arvestamata, et tunnistaja R. V. ütlused on vastuolulised. Kui R. V. väidab, et ta ei ole trükitud laenulepingut näinud, siis ei saanud tal ka tõusetuda küsimust trükitud lepingu Lisa võltsituse kohta, sest laenulepingu esialgsel mustandil, mis täiturile esitati, ei olnud lepingu pooleks Nikolai Roštšupkin. Käsitsi kirjutatud laenulepingud ei oma antud asjas tähendust, kuna tegemist oli ainult mustanditega. Vale on kohtu väide, et kostja ei ole esitanud ühtegi tema vastuväiteid kinnitavat originaaldokumenti. 17.02.2005 kohtuistungil esitas kostja kohtule laenulepingu Lisa originaali, mille kohta (I kd tlk 30) on kohtu märge: "originaaliga võrreldud ja originaal tagastatud". Ei kohus ega hageja ei nõudnud originaali jätmist kohtutoimikusse. Kohus on hinnanud kostja poolt esitatud laenulepingu ja selle Lisa tõenditena ebausaldusväärseteks nende vastuolu tõttu, põhjendamata, milles vastuolu seisneb. Kohus ei ole põhjendanud, miks tõendina ei ole arvesse võetud toimiku materjalides olevat 01.07.2006 ekspertiisiakti nr DK-0227-06/3685, mille kohaselt ei ole võimalik öelda, kas vaidlustatud käsikirjaline tekst ja allkiri on kirjutatud kontrollitava isiku poolt või on kirjutajaks keegi teine. Hageja nõudel määras kohus uue ekspertiisi, mis on esimese aktiga vastuolus olev. Esimeses ekspertiisiaktis märgiti, et vastavalt rahvusvahelisele tavale koopialt käekirjaekspertiisi ei tehta. Esimeses ekspertiisiaktis leiti, et allkirja joonjates elementides esineb nurklikkust, teises, et joonjates elementides esineb vaid kohati nurklikkust ja kerget värinat. Käekirja eritunnuste kokkulangevuse osas vaidlustatud ja võrdlusmaterjalis on

ekspert nõustunud küsimuste vastustes nr 18, 21, 22, 24, 25, 26, 28, 43, 44, 45. Seega on kokkulangevusi, millele ekspert vastas, juba sama palju kui erinevusi. Kui arvestada aga seda, et ekspert jättis olulistele küsimustele kokkulangevuste osas ka vastamata, on eksperdi töö aktide tegemisel ebausaldusväärne. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka vasturääkivustele vastustes küsimustele nr 7, 11, 15, 16, 19, 23, 24, 36, 40, 42 ja 50. Seega on eksperdi toodud järeldused ebausaldusväärsed, välja ei ole toodud eritunnuste kokkulangevuste, mis ei muutu, osakaalu ekspertiisiaktis, kuid vastustes küsimustele on neid tunnistatud. Kuna kohus ei võtnud vastu kostja seadusliku esindaja taotlust Kohtuekspertiisibüroo ekspertidele vastamata jäetud küsimustele vastamiseks, leiab kostja, et antud tõendi uurimine on olnud poolik. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimlik oma arvamust avaldada. Antud tõendi uurimine osutus poolikuks kohtu tegevuse tõttu. Ekspert on ka öelnud, et kuna vaidlustatud nimi on esitatud koopiana, ei ole võimalik uurida mitmeid kirjutaja identifitseerimise seisukohalt olulisi käekirja tunnuseid nagu kirjutamistempo, rõhk ja kõiki seosekatkestusi ning võimalikke parandusi, seega ei ole kategoorilise arvamuse andmine võimalik. Samas küsimuste vastuses nr 54 öeldakse, et kirjutamistempo ja rõhk kuuluvad üldtunnuste alla. Nendes väidetes on vastuolu. Üldtunnused on üldised näitajad, antud juhul omavad tähtsust just eritunnused, mis ei ole aluseks kategoorilisele arvamusele. Kostja tasus kohtu nõudel 10.07.2008 4000 krooni ekspertiisitasu. Vaatamata tasutud ekspertiisitasule ei vastanud eksperdid 54-st neile kostja poolt esitatud küsimusest 13-le. Antud küsimustele vastamata jätmine ekspertide poolt võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohus oleks pidanud omal algatusel ekspertide puuduvad vastused välja nõudma. Kostja taotlust kolmanda ekspertiisi tegemiseks kohus ei rahuldanud, kuid lükkas samas tagasi tunnustatud ja diplomeeritud käekirjaeksperdi Eda Siiboja ekspertarvamuse, hinnates selle ekslikult mitte asjakohaseks. Kohus viitab Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna poolt kriminaalmenetluse algatamisele Vadim Santalovi suhtes, põhjendamata selle tõendi asjakohasust. Kostja sai alles 12.03.2009 teate, mille kohaselt on määrusega antud kriminaalasi lõpetatud. Seega osutus kostajal võimatuks tõendi kohtule esitamine enne ja kostja palub selle kohtutoimikusse võtmist nüüd. Antud määruse kohaselt kuulati kriminaalmenetluse käigus üle Vadim Santalov, kelle ütluste kohaselt on ta kindel, et Nikolai Roštšupkin kirjutas lepingule ise alla ja et viimane ütles talle, et sai korteri eest raha. Apellant leiab, et kriminaalmenetluse käigus Vadim Santalovi antud ütlustel on otsustav tähtsus. Kohtu hinnangul on kostja käitumine olnud vastuolus heade kommetega, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega, kuna kostja sooviks oli sõlmitud lepingu Lisa alusel saada enda omandusse Nikolai Roštšupkini vara, aga kohus ei selgita, mil viisil oleks kostja tema kasuks seatud hüpoteegiga ja nõudeõigusega võlgniku vastu saanud enda omandisse võlgniku vara. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja väite, et Vadim Santalov oli Nikolai Roštšupkini pereliige, kellele viimane tegi volikirja tema omandis oleva korteri pantimiseks. Ainuüksi see asjaolu tõendab apellandi arvates, et laenu võtmine oli päevakorras ja pereliikmete vahel valitses täielik usaldus. Samuti on jäänud selgusetuks, miks kohus eeldas, et kostja oli teadlik, et Vadim Santalovil puudus igasugune vara. Ekslik on kohtu seisukoht, et Vadim Santalov ei ole kunagi elanud Nikolai Roštšupkini korteris. 2003 kevadel laenulepingu ja lepingu Lisa sõlmimise ajal oli rahvastikuregistri andmetel Vadim Santalovi elukohaks XXXX XX-XX

XXXXXXX

Kostja on hagiavalduse vastuses (I kd tlk 25) märkinud, et tõend raha ülekandmise kohta Vadim Santalovi arveldusarvele on lisatud. Kui kohtutoimikus puudub hagiavalduse lisas sellekohase tõendi esitamine kostja poolt, oleks kohus pidanud kostja tähelepanu ka sellele juhtima. Samas ei ole hageja kostja sellekohast väidet, et Vadim Santalov on saanud kostjalt 160 000 krooni laenu, kunagi vaidlustanud. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohtuotsuse kohaselt ei ole kohtu poolt kohustatud isik J. O. kohtusse ilmunud tunnistusi andma. Kohtuistungist, mis toimus 26.02.2008 võttis kohtu nõudmisel osa ka J. O., aga kohus temalt ütlusi ei võtnud. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud kostja poolt esitatud tõendeid ega ole põhjendanud, miks neid otsuse tegemisel ei ole arvestatud. Kohtuasja arutamisel piirati kostja seadusliku esindaja Deivi Vahti esindusõigust, millele kostja juhtis kohtu tähelepanu. Kostja seaduslik esindaja esitas 27.11.2008 kohtule taotluse ekspertide poolt vastamata jäetud küsimuste osas. Kohus 02.12.2008 kohtuistungil tagastas kostja lepingulisele esindajale esitatud taotluse. Kostja lepinguline esindaja palus 11.12.2008 kohtul kohtuistungi protokolli teha sellekohane märge. Kohus antud taotluse kohta seisukohta ei võtnud. 09.12.2008 esitas seaduslik esindaja kohtule uue taotluse ekspertide poolt vastamata jäetud küsimuste osas. Kohus tegi antud taotluse kohta määruse, millega jättis taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt ei selgu esindaja volikirjast, et kõik äriregistrisse kantud juhatuse liikmed oleksid ainuisikuliselt volitanud Deivi Vahti äriühingut esindama. Missugusel materiaalõiguslikul normil kohtu sellekohane väide põhineb, on jäetud märkimata. Kohtule esitatud volikirjast nähtub, et OÜ Riversen volitab Deivi Vahti esindama osaühingut kõigis õigustoimingutes ehk tegemist on täisvolitusega. Juhul kui kohtul tekkis kahtlus juhatuse liikme esindusõiguse kohta, oleks kohus saanud kohaldada TsMS § 227. Kui kohus oleks kostja seaduslikule või lepingulisele esindajale teatanud, et kostja seadusliku esindaja taotlus on kohtu arvates puudustega, st ei ole täidetud ühise esinduse nõue, oleks kostjal olnud võimalus puuduste koheseks kõrvaldamiseks järgides sätestatud tähtaegu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 tulenevalt oleks kohus pidanud tegema kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid tema volituse ulatuse kohta. TsMS § 414 lg 2 p 2 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Enne 02.12.2008 kohtuistungit ja ka kohtuistungil teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja seaduslik esindaja on haigestunud, samuti viibis töövõimetuslehel kostja juhatuse teine liige. Kuna seaduslik esindaja haigestus 01.12.2008, ei olnud kohtuistungil haigestumise kohta võimalik tõendit esitada. Kohus ei võimaldanud 02.12.2008 kohtuistungil kostja lepingulisel esindajal esitada seadusliku esindaja 27.11.2008 taotlust enda nimel. Kostja arvates ei oleks taotluse esitamine kohtuistungil olnud protsessiõiguse normidest lähtuvalt esitatud hilinemisega, kuna tegemist ei olnud taotlusega TsMS § 330 lg 1 mõistes. Kohus on vääralt tõlgendanud menetluskulude väljamõistmist reguleerivaid seaduse sätteid. Kohus liitis hagid ühte menetlusse 12.11.2007 määrusega. Seega tuleks kohaldada hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 61 lg 1 p l, mille kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega ei tohiks kohtu poolt välja

mõistetud õigusabi kulud ületada 10 000 krooni. Juhul, kui kohus leidis, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleks kohaldada hagide liitmise ajal, so 12.11.2007 kehtinud TsMS-i, tulnuks vastavalt TsMS §-le 162 kohtuotsuses ainult märkida, kelle kanda jäävad kohtukulud. Kohtukulude tegelik suurus oleks tulnud lahendada eraldi menetluses. Kohtuotsus on ka ebatäpne. Kohtukulude jaotuse all on kohus märkinud, et kostjal tuleb tasuda 68 070 krooni hageja kasuks. Põhjendavas osas on hageja kasuks õigusabikulude summa 56 800 krooni. Samas ei nähtu hageja poolt esitatud kohtukulude tasumist tõendavatest dokumentidest hageja poolt sellises ulatuses tasutud kohtukulusid. Vastustaja seisukoht Hageja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: 1) 30.04.2004 välja antud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on hagejale üle läinud 16.09.2003 surnud Nikolai Roštšupkini pärandvara 1⁄2 suurusest mõttelisest osast Tallinnas, Xxxx xx-xx asuvast korteriomandist, 2) 01.04.2003 laenulepingu koopia (I kd, tlk 28-29) kohaselt on OÜ Riversen andnud laenu V. Santalovile 160 000 krooni Xxxx xx-xx korteri remondiks, 3) 01.04.2003 lepingu lisa koopia (I kd, tlk 30-31) kohaselt täiendatakse ja muudetakse samal ajal sõlmitud laenulepingut selliselt, et N. Roštšupkin solidaarvõlgnikuna võtab endale kohustuse tasuda laenulepingust tuleneva võlasumma ja saab täiendavalt laenu 40 000 krooni. N. Roštšupkin solidaarvõlgnikuna kohustub tasuma võla summas 200 000 krooni ja tagab selle tasumist kogu oma varaga, 4) 01.04.2003 on Tallinna notar Mare Aarsalu ametitoimingute registri nr. 3006 all registreeritud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mis on sõlmitud N. Roštšupkin esindaja V. Santalovi ja OÜ Riversen vahel hüpoteegi seadmiseks N. Roštšupkini korteriomandile (1 kd, tlk 190-192). Korteriomandile on seatud hüpoteek summas 200 000 krooni intressimääraga 4 % aastas ja kõrvalnõuetega 30 000 krooni OÜ Riversen kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vaidlus poolte vahel on selles, kas hüpoteegi seadmise aluseks olev 01.04.2003 sõlmitud lepingu lisa on allkirjastatud N.Roštšupkini poolt. Hageja väitel on lepingu lisal olev N.Roštšupkini allkiri võltsitud. AÕS § 351 lg 3 esimese lause kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada

võlgnik või käendaja ja TsMS § 368 lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud ja tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ja tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus järeldusele, et N. Roštšupkin ei ole allkirjastanud väidetavalt 01.04.2003 tema ja OÜ Riversen vahel sõlmitud lepingu lisa (I kd, tlk 30-31), mistõttu see on tühine ega tekita õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus maakohtu sellekohaste järeldustega nõustub. Asja materjalidest nähtub, et kohtu käsutuses oli kolm käekirjaekspertiisi akti: kohtu poolt 25.09.2007 määruse alusel määratud käekirjaekspertiis (II kd, tlk 1-6), kostja taotlusel välja nõutud ja kriminaalasjas nr 05231601481 28.06.2006 määruse alusel määratud käekirjaekspertiis (I kd, tlk 269-270) ja hageja taotlusel 01.08.2007 läbi viidud käekirjaekspertiis (I kd, tlk 290-295), mille objektiks oli 01.04.2003 OÜ Riversen ja N.Roštšupkini vahel sõlmitud lepingu lisa koopia. Nähtuvalt kohtu poolt määratud käekirjaekspertiisi eksperdiarvamusest (DK-0235-07/5190) ei ole 01.04.2003 lepingu lisal ”Solidaarvõlgniku” allkirjakohal olevad nimi ja allkiri Nikolai Roštšupkini nimelt tõenäoliselt kirjutatud Nikolai Roštšupkini poolt. Kuigi vaidlustatud materjal oli ekspertiisiks esitatud koopiana, on kostja väide, et koopialt ekspertiisi teha ei saa, ekslik. Kohtuistungil 02.12.2008 ekspertide antud selgituse kohaselt (II kd, tlk 161) saab erandjuhtudel koopialt ekspertiisi teha, kuid üldjuhtudel ei esitata koopiaid ekspertiisi tegemiseks sellepärast, et koopia ei ole dokument, mida kohus peab aktsepteerima. Ekspertide hinnangul esinesid konkreetsel juhul sellised tunnused, mille põhjal sai anda arvamuse, et allkiri on tõenäoliselt jäljendatud. Seega kujundasid eksperdid oma arvamuse just usaldusväärseid võrdlusmaterjale kasutades (dokumendid, millele N.Roštšupkin kirjutas alla kas riigiasutuse jaoks või notari juures). Samas ei saa nõustuda kohtu seisukohaga selles, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tema vastuväidet kinnitavat originaaldokumenti. Kohtuistungil 17.02.2005 on kostja esitanud hagejale ja kohtule tutvumiseks lepingu lisa originaali, mille kohta on koopiale kantud kohtu märge originaaliga võrdlemise ja tagastamise kohta, kuid protokollis ei kajastu nõuet lepingu lisa originaali toimikusse jätmiseks. Kaebuse väitega, et kohus ei ole põhjendanud 01.07.2006 ekspertiisiakti tõendina mitte arvestamist ning jätnud käekirjaekspert E.Siiboja ekspertarvamuse, kui mitte asjakohase, vastu võtmata, kolleegium ei nõustu. Kohtu seisukoht on õige, et eeltoodud arvamused ei põhine usaldusväärse võrdlusmaterjali olemasolul. Üksnes seetõttu, et 01.07.2006 eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik öelda, kas vene keeles kirjutatud allkiri ja nimi Nikolai Roštšupkin nimelt on kirjutatud Nikolai Roštšupkin poolt, ei anna alust hinnata eksperdiarvamusi vastuolulisteks. Eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks ongi kohus põhjendatult TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt määranud käekirjaekspertiisi, teinud selle läbiviimise ülesandeks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele ning esitanud pitseeritud ümbrikus ka N.Roštšupkini allkirjad originaaldokumentidel. Toimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kohtu korraldusel esitatud kriminaalmenetluses menetleja korraldusel koostatud eksaperdiarvamus põhineb usaldusväärsel tõendusmaterjalil. Spetsialisti (E.Siiboja) arvamus 1-2008 ei ole usaldusväärne, kuna arvamus põhineb üksnes varasematel ekspertiisiaktidel ja arvamusest ei nähtu võrdlusmaterjalina ühegi originaaldokumendi esitamist, millised kohus enda poolt määratud ekspertiisi teostanud ekspertidele esitas.

Ekspertiisiaktist tulenenud kostja 54 täiendavale küsimusele on eksperdid kirjalikult vastanud (II kd, tlk 149-155) ja 02.12.2008 kohtuistungil, kus osales kostja lepinguline esindaja, selgitusi andnud. Protokollist nähtuvalt kostja lepingulisel esindajal ekspertidele küsimusi ei olnud. Seega tugines maakohus oma arvamuse kujundamisel mitte ainult eksperdiarvamustele, nagu kostja ekslikult leiab, vaid hindas kõiki olemasolevaid tõendeid, millised tõi apellant ise välja oma kaebuse II jaos, TsMS §-s 232 sätestatut järgides. Kaebuse väited selles, nagu oleks kohus kostja seadusliku esindaja esindusõigust piiranud ning asja poole osavõtuta arutanud, ei ole põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest on maakohus menetluse käigus juhtinud korduvalt kostja tähelepanu OÜ Riversen esindusõiguse erisustele, mille kohaselt D.Vaht esindab kostjat koos juhatuse liikmete J. O. või V. S.. Kostja seadusliku esindaja poolt 10.12.2008 kohtule esitatud notariaalsest volikirjast aga ei nähtu, et kõik registrisse kantud kostja juhatuse liikmed oleksid volitanud D.Vahti ainuisikuliselt kostjat esindama. Õige on kohtu seisukoht, et eelnimetatud volikirja esitas D.Vaht kohtule peale 27.11.2008 taotlust ja 02.12.2008 kohtuistungit hilinenult. Maakohus ei arutanud asja sisuliselt poole osavõtuta. Kostjat esindas menetluses advokaat G.Kull, kes osales kõikidel kohtuistungitel ja seega olid kostja huvid kaitstud. Samuti ei nõustu kolleegium kaebuse väitega, et kostjal puudus võimalus 02.12.2008 kohtuistungil eksperte väidetavalt vastamata jäänud 13-le küsimusele vastuste saamiseks küsitleda. Kohtuistungil osalenud kostja lepingulisel esindajal oli võimalus vahetult ekspertidele küsimusi esitada, mistõttu seadusliku esindaja taotluse esitamine enda nimelt ei olnud põhjendatud. Kaebuse väide, et sellega asetas kohus pooled asja sisulise arutamise alustamisega ebavõrdsesse seisu, ei ole õige. Kohus ei pidanud kohtuistungit edasi lükkama kostja seadusliku esindaja haigestumise tõttu, sest kostjat esindas kohtuistungil advokaat ja kostja ei jäänud kaitseta. Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et tõendatud ei ole N. Roštšupkini tahteavalduse avaldamine hüpoteegi seadmiseks oma korteriomandile ka mõnel muul viisil ja võltsitud dokumentidega teostatud tehing on seadusega vastuolus olev tehing. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjal ei ole tekkinud hüpoteegiga tagatavat võlaõiguslikku nõuet hageja vastu, siis tulenevalt AÕS § 349 lg 1, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue hüpoteegi kande kustutamiseks on põhjendatud ja kostja kasuks korteriomandile seatud hüpoteek tuleb kustutada. Kostja on kohustatud andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 5399501 all korteriomandile, asukohaga Xxxx xx-xx, xxxxxxxas, kantud hüpoteegi kustutamiseks.

Ebaõige on kohtu seisukoht selles, et kostja ei ole tõendanud 160 000 krooni laenu V.Santalovile üleandmist. Kuigi hageja ei ole kostja väidet laenu andmisest V.Santalovile vaidlustanud, on kostja laenu andmist tõendanud apellatsioonimenetluses esitatud pangakonto väljavõttega. Maakohus mõistis õigesti hageja õigusabikulud välja kostjalt. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne 01.01.2006 seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Esialgne hagi oli kohtusse esitatud 23.01.2004, teine hagi, mis oli esimese hagiga liidetud, oli menetlusse võetud 12.11.2007. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud kostja kanda. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 61 lg 1 p 1 ja 2 redaktsiooni kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale ja hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi esitamise ajal kehtinud justiitsministri määruse nr. 306 kohaselt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär ainult varalise nõude osas summas 200 000 krooni moodustab 53 000 krooni. Hageja esitas kohtule varalised ja nendega seotud mittevaralised nõuded. Arvestades hageja nõuete rahuldamist, ongi maakohus hageja taotluse õigusabikulude tasumise osas rahuldanud osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks põhjendatult välja kokku 68 070 krooni, sh õigusabikulude katteks 56 800 krooni ja tasutud riigilõivude katteks 11 270 ( 10 870 + 400) krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 46 p 1 ja 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud on kohtukulud, millised kohus TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, põhjendatud ja vajalikus suuruses teiselt poolelt selle poole kasuks välja. Kostja seisukoht, et temalt välja mõistetud õigusabi kulud ei oleks saanud ületada 10 000 krooni, ei tulene seadusest. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.

Urmas Reinola

Ülle Jänes

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.