Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

alates 08. maist 2009. Lapse ema ei olnud ka lapse vastu huvi tundnud. Külastuse ajal laps magas. Lapse näol oli näha nahakahjustusi, laps oli kahvatu. Laps toimetati SA Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonda, kus tuvastati, et laps oli hooletusse jäetud, räpane, lapse nahk oli tugevasti haudunud ja kahjustatud mustusest, mis omakorda tekitas füüsilist valu. SA Ida-Viru Keskhaigla vastusest selgus, et lapsel tuvastati haiglas täid juustes, laps oli hooldamata, lapse nahk oli määrdunud ja suguelundite piirkond väga haudunud. Karistusregistri andmetel on puudutatud isikut karistatud. Puudutatud isik on olnud töötuna arvel kuni 06. aprillini 2009, avalduse esitamise ajal puudutatud isik ei tööta ega ole ka töötuna arvele võetud. Avaldaja on arvamusel, et puudutatud isik ei tule toime lapse hooldamise ja kasvatamisega, seda eelkõige alkoholisõltuvuse tõttu. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes ära võtta puudutatud isikult J.B.lt vanema õigused alaealise lapse S.K. suhtes. Kohtuistung Kohtuistungil palus avaldaja avaldus rahuldada ning ära võtta vanema õigused puudutatud isikult J.B.lt. Puudutatud isik esitas vastuväite, et püüab edaspidi enda käitumist parandada, leida töö- ja elukoht. Puudutatud isik väitis, et on võimeline ise oma last kasvatama, varem tal need võimalused puudusid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes ära võtta puudutatud isikult J.B.lt vanema õigused alaealise lapse S.K. suhtes. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus tuvastas, et S.K. on sündinud 29. mail 2007 (t.l.-3). Lapse emana on sünnitunnistusele märgitud J.B.., lapse isana on sünnitunnistusele märgitud R.K.. Ida Politseiprefektuuri 11. septembri 2008 vastusest järelpärimisele (t.l.-26) selgub, et puudutatud isik ei tööta, ta elab koos emaga, kes ei oma alalist sissetulekut. Huvitatud isik ja tema ema joovad pidevalt ning nende korterisse kogunevad võõrad isikud. Puudutatud isiku ema ei soovi lapsega olla, aga puudutatud isik jätab lapse oma ema hoolde, olles ise ära mitmeid päevi. Naabrite sõnade kohaselt on ema ja tütre vahel pidevalt skandaalid. Kodukülastuse aktist 30. aprillist 2009 (t.l.-29) selgub, et kodus oli alaealine laps, kes magas, ja lapse vanaema. Sööki kodus ei olnud. Puudutatud isik oli samal ajal õues noormeestega kambas ja alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist (t.l.-27-28) selgub, et puudutatud isikul on 30. aprillil 2009 tuvastatud alkoholijoove suuruses 0,71 mg/l väljahingatava õhu kohta. Puudutatud isik nõustus mõõtmistulemustega. 2(4)

Kodukülastuse aktist 15. maist 2009 (t.l.-30) selgub, et külastuse ajal olid kodus alaealine laps, kes magas, ja lapse vanaema, kes oli alkoholijoobes. Söök lapse ja vanaema jaoks puuduvad. Köögis olid laual joomingu jäägid (pudel piiritusega). Vestlusest vanaemaga selgus, et lapse ema ei ole kodus olnud alates 08. maist 2009. Kodus ei olnud elektrit (välja lülitatud) ega sooja vett. Vanaema tarvitab mitme päeva jooksul alkoholi. Vanaema nõustus, et laps toimetataks haiglasse. SA Ida-Viru Keskhaigla järelpärimisest (t.l.-31) selgub, et laps hospitaliseeritud sotsiaaltöötaja poolt, laps hooldamata, juustes täid, ehmunud, ei räägi, nahk must, suguelundite piirkonnas väga haudunud, organleid muus osas patoloogiata. Viru Maakohtu 19. mai 2009 kohtumäärusega on laps esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikult ära võetud (t.l.-33). Karistusregistri teate kohaselt (t.l.-35-36) on puudutatud isikut karistatud väärteo korras neljal korral: kahel korral alkoholiseaduse § 71 alusel 14. septembril 2004 ja 26. novembril 2004, ühel korral karistusseadustiku § 262 alusel 09. detsembril 2006 ja ühel korral karistusseadustiku § 218 alusel 25. juulil 2008. Eesti Töötukassa vastuse (t.l.-37,50) kohaselt oli puudutatud isik registreeritud töötuna ajavahemikus 05. märts 2009 kuni 06. aprill 2009, kusjuures ta oli 06. aprillil 2009 suunatud karjäärinõustaja juurde, kuid vastuvõtule ei ilmunud. Seisuga 26. august 2009 puudutatud isik töötukassas arvel ei olnud. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt (t.l.-52-54) on puudutatud isik saanud maksustatavat tulu 2007. aastal 21 948 krooni, 2008. aastal 54 035 + 2875 = 56 910 krooni ja 2009. aastal 2089 + 1972 = 4061 krooni, kusjuures tulu on saadud sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Haigekassalt ja Üritus OÜ-lt, viimast 2008. aasta novembris 2875 krooni ja 2009. aasta veebruaris 2089 krooni. Puudutatud isiku seletuskirja (t.l.-64) kohaselt puudutatud isik tunnistab, et on lapse kasvatamise suhtes käitunud hoolimatult, kuna on enesekeskne ja ei ole lapse heaks kõike endast olenevat teinud, negatiivset mõju on avaldanud ka sõbrad ja tuttavad. Puudutatud isik leiab, et on aru saanud oma vigadest ning valmis parandama oma käitumist ja suhtumist lapse kasvatamisesse. Vastavalt teatisele kriminaalmenetluse alustamise kohta (t.l.-69) on puudutatud isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 121 alusel, kuna puudutatud isiku lapsel olid näha näol nahakahjustusi, tema nahk oli tugevasti haudunud ja kahjustatud mustusest, millega tekitati lapsele füüsilist valu. Kodukülastuse aktist 04. augustist 2009 (t.l.-71) selgub, et kodus olid lapse vanaema ja vanaema sõbrad, kes kõik olid alkoholijoobes, kodus puudus elekter. Vanaema sõnade kohaselt lapse ema seal ei ela ning tema viibimiskoht on vanaemale teadmata. Kodukülastuse aktist 16. septembrist 2009 (t.l.-72) selgub, et kodus olid lapse vanaema koos sõbraga, mõlemad olid alkoholijoobes, kodus puudusid elekter ja soe vesi. Kodune olukord oli muutunud halvemaks. Alaealise lapse jaoks korteris elamistingimused puuduvad. Lapse ema viibimiskoht on teadmata. Kohus jõuab järeldusele, et huvitatud isik ei hoolitse oma lapse eest ega kasvata teda ning seega on laps jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Lapse ema kuritarvitab alkohoolseid jooke, samuti ka isikud, kes elavad lapsega ühes korteris. Puudutatud isiku elukoht ei vasta alaealise lapse kasvatamiseks vajaminevatele tingimustele. Lapse viibimine kodus tõi kaasa tervisekahju tekkimise lapsele – tervisekahju peamiseks põhjuseks võib lugeda, et laps oli hooldamata ning ei olnud järgitud elementaarseid hügieeninõudeid. Tõendeid selle kohta, et puudutatud isik oleks oma eluviise muutnud, kohtule esitatud ei ole. 3(4)

Kohus tuvastas, et puudutatud isik et J.B. kuritarvitab alkohoolseid jooke ning seetõttu ei täida vanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Samuti leiab kohus, et lapse vanemal ei ole mõjuvaid põhjusi, mille tõttu ta ei saaks täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on avalduse rahuldamine ja vanema õiguste äravõtmine J.B. suhtes põhjendatud ja lapse S.K. huvides. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. S.K. on sündinud 29. mail 2007 aastal, s.o kahe aastane ehk noorem kui 10-aastane. Kohus on seisukohal, et kahe aastane laps ei ole piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega, et tema soovid ja tahe omaksid asja lahendamisel tähendust. Kohus ei pea vajalikuks lapse arvamust ära kuulata. Kohus leiab, et J.B. ei täida ilma mõjuva põhjuseta oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning kuritarvitab alkoholi. Lähtudes lapse huvidest, on põhjendatud vanema õiguste äravõtmine J.B.lt alaealise lapse S.K. suhtes. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /--/. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et vanema õiguste määramise menetluse on põhjustanud huvitatud isik oma tegevusetuse ja raske hooletusega lapse suhtes. Seega on õiglane, et menetluskulud tuleb jätta huvitatud isiku kanda.

Evi Kool Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.