Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-08-80025 Edasikaebamise kord

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 06.01.2009 kohtule hagiavalduse kostjate vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja 1 teatas 14.05.2009 kohtule, et OÜ BV tunnistab I OÜ nõudeid summas 80 794,14 krooni, pooled peavad läbirääkimisi summa tasumise maksegraafiku üle ning kostja loodab sõlmida kompromisslepingu. Kostja 2 hagile ei ole vastanud. Hageja 02.06.2009 vastuseks kohtu järelepärimisele teatas, et väited kompromissläbirääkimiste toimumisest ei vasta tegelikkusele ning palus asja edasi menetleda. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungile 29.09.2009 algusega kelle 14.00 kostjad ei ilmunud. Mõlema kostja kohtukutsed on allkirja vastu üle antud L K , kes on kostja 1 seaduslik esindaja ning kostja 2 ema. Kohtusse ilmumata jätmisest ega selle põhjustest kostjad kohut ei ole teavitanud. Hageja kohtuistungil taotles tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § -le 410 juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS § 413 lg-st 1 teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja 1 on nõuet 80 794,14 krooni osas tunnistanud, sisulisi vastuväiteid hagile ega tõendeid hageja nõude ümberlükkamiseks ei ole esitanud. Kostja 2 ei ole hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

2-08-80025 Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja 1 vastu 11.07.2008 sõlmitud agendilepingust. Kostja 1 ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingu tingimusi. Kostja võlgnevuse hageja ees seisuga 01.01.2009 moodustavad põhivõlg 112 851,76 krooni ja viivised 8686,19 krooni. Nõue kostja 2 vastu tuleneb 15.06.2008 sõlmitud käenduslepingust, millega kostja 2 võttis endale kohustuse vastutada kostja 1 võlgnevuse tasumise eest OÜ I ees täies ulatuses koos tekkinud viivistega võlgnikuga solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 11.07.2008 agendilepingu punktis 6.7. kokku leppinud viivisemääras 0,07 % päevas. VÕS § 670 lg1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma selle eest tasu. VÕS § 142 lg 1 järgi käendaja käenduslepinguga kohustub vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 2 järgi võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Hageja on agendilepingust tulenevad oma kohustused täitnud ning võimaldanud kostjal kasutada tanklateenuseid rahvusvaheliste tanklate ketis I, kuid kostja 1 on jätnud kasutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja 1 on lepingulisi kohustusi rikkunud ja võlgnevus ning viivised tuleb kostjalt 1 ja tema kohustuste täitmist käendanud kostjalt 2 VÕS § 65 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu kokku 17 500 krooni: 12 500 krooni riigilõivu hagimenetluses ja 5000 krooni õigusabikuludena. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

2-08-80025 Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja õigusabikulude suurus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmääraga, mis tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul on 70 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 112 851,76 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 5000 krooni vajalikud ja põhjendatud ning kohus mõistab need kostjatelt hageja kasuks välja. Samuti on põhjendatud hagi esitamisel tasutud riigilõivu 12 500 krooni kostjatelt hageja kasuks väljamõistmine. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.