Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(8)

2-05-23222 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Ida-Viru Maakohus kuulutas 13. septembril 2004 välja hageja pankroti; pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. Hageja juhatuse liikmed olid kuni 26. aprillini 2000 kostjad S.Z. ja J.Z.. Alates 26. aprillist 2000 on hageja juhatuse liikmeks L. E.. Hageja väitel on Hansapanga kontolt nr 221011950669 ajavahemikus 16. juuli 1999 - 21. september 2000 sularahas välja võetud ja tehtud ülekandeid kostja I nimele kokku 1 294 325 krooni. Kontolt nr 221010610418 on ajavahemikus 31. detsember 1997 - 29. august 2000 tehtud ülekandeid kokku 6 374 280 krooni. Samuti on ajavahemikus 21. jaanuar 1999 - 11. juuli 2000 tehtud ülekandeid kostja I nimele ja võetud välja sularaha Ühispanga pangakontolt nr 10552013838008 kokku 2 475 830 krooni. Seega kokku on hageja endised juhatuse liikmed sularahas pangakontodelt välja võtnud ja teinud ülekandeid kostja I nimele 10 144 435 krooni ulatuses. Pankrotihaldurile ei ole esitatud kuludokumente, millest nähtuks, et nimetatud summad on kulutatud hageja majandustegevuse jaoks. Juhatuse liikmete tegevusega on põhjustatud kahju äriühingule ja tema võlausaldajatele, mis on tinginud käesoleva hagi esitamise. Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja juhtimisviga ei põhjustanud hageja maksejõuetust, on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Ühtlasi leiab hageja, et kostjate tegudes esinevad pankrotikuriteo tunnused ja rasked juhtimisvead. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahju hüvitis summas 10 144 435 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt kohtukulud. Hageja seisukohad Hageja on seisukohal, et kostjad on juhatuse liikmeks olemise ajal võtnud hageja pangakontodelt välja suurtes summades sularaha ning ühtlasi on teinud ülekandeid enda nimele, samas ei ole kostjad raha hageja huvides kasutamist tõendavaid raamatupidamisdokumente hagejale siiani üle andnud. Sellega panid kostjad toime äriühingu vara suures ulatuses oma kasuks pööramisega, mis oli otseseks põhjuseks äriühingu pankrotistumisele ning suutmatusele rahuldada heausklike võlausaldajate nõudeid. Hageja väitel on kostjate väited raha hageja huvides kasutamise kohta on väärad ja täielikult tõendamata. Samuti ei ole kostjad esitanud haldurile mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et raamatupidamisdokumendid anti üle L. E.ile. Hageja leiab, et ÄS § 315 lg 4 ning TsÜS § 37 lg 4 sätestatud aegumistähtaega ei kohaldata pankrotiseaduse alusel raskete juhtimisvigadega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatavatele nõuetele. Õiguslikult eristatakse juhatuse liikme vastu hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevaid kahjuhüvituse nõudeid ning pankrotiseaduse alusel raskete juhtimisvigadega seonduvaid nõudeid. PankrS § 28 ja § 163 lg 5 on sätestatud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise alused. Nimetatud sätted on raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu nõude esitamise aluseks juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga. Viidatud alusel esitatud hagi rahuldamise eelduseks on seega asjaolu, et võlgniku 2(8)

2-05-23222 maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga ja sellest tekkinud kahju olemasolu. Antud juhul on kostjad kasutanud enda isiklikeks huvideks hageja rahalisi vahendeid, jättes tasumata osaühingu võlgnevused võlausaldajate ees. Osaühingu kohustuste mitte täitmine ning rahaliste vahendite isiklikuks huviks kasutamine, on käsitletav raske juhtimisveana, kuivõrd nimetatud tegevus on põhjustanud hageja maksejõuetuse. Hageja on seisukohal, et tegemist on kahe erineva õigusliku alusega nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu. Seejuures on ÄS § 315 lg 1 ja 2 üldaluseks ning PankS § 28 erialuseks äriühingu juhtorganite liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Pankrotimenetluses ilmnenud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõudele ei kohaldata ÄS § 315 lg 4 ning TsÜS $ 37 lg 4 sätestatud aegumistähtaega. Raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema pankrotihalduri poolt sellest teadasaamisest. Hageja jääb täies ulatuses hagiavalduse juurde ning palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks hüvitis kokku 10 144 435 krooni ja kohtukulud. Kostja I vastus Kostja I hagi ei tunnista täies ulatuses. Kostja I selgitab, et oli hageja juhatuse liige alates 30. detsembrist 1996 kuni 03. aprillini 2000 ning pärast selle tähtaja möödumist olid kostja I ja kostja II juhatuse liikmete kohalt tagasi kutsutud. Uueks juhatuse liikmeks sai L. E.. Temale oli üle antud kogu hageja dokumentatsioon, samuti pangadokumendid, kaardid, pitsatid, kassaraamat ja teised raamatupidamise dokumendid. Kõik rahalised vahendid, mis olid hageja arvetelt maha võetud, maksti sisse kassasse (kassaraamatus on selle kohta märge) ja hiljem kasutati neid rahalisi vahendeid erinevate arvete ning tarnijatele kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kostja I on seisukohal, et, hageja viited hagi põhjenduste osas TsÜS § 35, 37 sätetele 27. märtsi 2002 redaktsioonis ei ole korrektne, kuna antud seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ja vaidluse lahendamisel tuleb tugineda TsÜS 15. juuni 1994 redaktsiooni sätetele, mis kehtis vaidlusaluse sündmuse toimumise hetkel. Kostja I väitel ei ole juhatuse liikme süü olemasolu hagis kajastatud ega motiveeritud. Kostja I ei nõustu hageja väitega, et kostjad ei esitanud pankrotihaldurile ühtegi väljamineku dokumenti, kuna dokumentide järelpärimise ajal ei olnud kostja I juhatuse liikmeks ja järelikult tal neid ei olnud ja ei võinudki olla. Kogu dokumentatsioon oli üle antud aprillis 2000 uuele juhatuse liikmele L. E.le. Kostja I leiab, et, ta ei kanna vastutust osaühingu tegevuse eest alates aprillist 2000. Kostja I juhib tähelepanu asjaolule, et antud nõude esitamise tähtaeg juhatuse liikmele on viis aastat, alates rikkumise toimumise päevast ning kuna hageja vaidlustab rahaliste vahendite kasutamist ajavahemikul 31. detsember 1997 kuni 21. september 2000, siis on hageja poolt tähtaeg mööda lastud. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja II vastus Kostja II ei tunnista hagi täies ulatuses. 3(8)

2-05-23222 Kostja II selgitab, et oli ajavahemikul alates 30. detsembrist 1996 kuni 03. aprillini 2000 hageja juhatuse liige ning pärast mida kutsuti kostja II ja kostja I juhatuse liikmetest tagasi. Juhatuse liikmeks sai Lembit Ever. Hageja üheks peamiseks tegevusalaks oli erinevate kaupade ost-müük, s.t vahendustegevus. Rahalised summad, mis olid hageja arvelt üle kantud kuni 2000. aasta aprillini, läksid ostetud kauba eest tasumiseks. Kostja II leiab, et hageja viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §§ 35,37 osas 27. märtsi 2002 redaktsioonile hagi põhjendatuse osas on ebakorrektne, kuna seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ning antud vaidluse lahendamisel tuleks juhinduda TsÜS 15. juuni 1994 redaktsiooni sätetest, mis kehtis vaidlustatava toimingu momendil. Omakorda nõuab aga antud seadus juhatuse liikme süü olemasolu, mida hagis pole kajastatud ega motiveeritud. Peale selle on hagi põhjendatusena kajastatud mitte süü olemasolu ja põhjendatus, vaid rahaliste vahendite oletatav kasutamine hageja huvide vastaselt. Kostja II ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad ei esitanud pankrotihaldurile kuludokumente. Pärast seda, mil kostjad olid hageja juhatusest välja astunud, oli raamatupidamise- ja pangadokumendid üle antud juhatuse liikmele L.Everile. Järelikult ei saanud kostja II hagejale üle anda dokumente, mida tal ei olnud ega saanudki olla. Alates 2000. aasta aprillist ei olnud kostjal II isegi teoreetiliselt ligipääsu hageja arvetele, seda enam ei saanud ta välja võtta ega üle kanda rahalisi vahendeid antud arvetelt. Kostja II leiab, et ta ei saa kanda mingit vastutust osaühingu tegevuste eest alates 2000.a aprillist. Kostja II viitab, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Seega, kuna hageja vaidlustab rahaliste vahendite käsutamist perioodil alates 31. detsember 1997 kuni 21. september 2000, siis on hageja poolt mööda lastud nõude esitamise tähtaeg. Kohtukulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja I ja kostja II seisukohad Kostja I ühineb kostja II esitatud vastuväidetega. Kostja II jääb hagile esitatud vastuväidete juurde. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõue on aegunud Kostjad selgitavad, et vastavalt 01. jaanuaril 2001 kehtinud ÄS § 187 lg 3 redaktsiooni järgi on osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuivõrd hageja vaidlustab 20. detsembril 2005 esitatud hagiga rahaliste vahendite kasutamist kostjate poolt perioodil alates 31. detsember 1997 kuni 21. september 2000, siis on nõude esitamise tähtaeg hageja poolt mööda lastud. Kostjad taotlevad haginõude aegumise arvesse võtmist. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kahju hüvitamise aegumistähtaeg käesolevas vaidluses hakkab kulgema pankrotihalduri poolt sellest teadasaamisest. Kostjad leiavad, et väidetavate rikkumiste toimumise ajal kehtinud ÄS § 187 lg 3 redaktsiooni kohaselt on osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Eeloodust tulenevalt langeb antud juhul aegumise tähtaja kulgemise alguse aeg kokku 4(8)

2-05-23222 väidetavate rikkumiste toimumise ajaga (st 31. detsember 1997 kuni 21. september 2000), mitte aga pankrotihalduri poolt sellest teadasaamisest. Kostjad taotlevad vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Eelistung I Eelistungil 16. mail 2007 esitas hageja ettepaneku kostjale kompromissi sõlmimiseks. Hageja ettepanek on, et kostjad maksaksid kahepeale kokku 3 milj. krooni, mida kostjad saavad kompromissi käigus ajatatult ära maksta. Kohus määras: anda pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 18. juunini 2007. Eelistung II Eelistungil 03. märtsil 2008 teatas kostjate esindaja, et kostjad ei ole nõus kompromissi sõlmima. Kohus kuulas üle tunnistaja Lembit Everi. Eelistung III Eelistungil 14. septembril 2009 jäi hageja oma seisukohtade juurde. Hageja leiab, et tegemist on raske juhtimisveaga ja nõue ei ole aegunud. Aegumist tuleb arvestada ajast, mil pankrotihaldur sai rikkumisest teada. Kostjad selgitavad, et vastavalt 2001 aastal kehtinud ÄS redaktsioonile on osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kostjate väitel on nõude esitamise tähtaeg hageja poolt mööda lastud. Kostjad viitavad, et hagi esitati 14 kuud hiljem peale pankroti väljakuulutamist. Kostjad taotlevad aegumise osas vaheotsuse tegemist. Kohus rahuldab kostjate esindaja taotluse vaheotsuse tegemise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hageja kasuks hüvitis äriühingu juhtorgani liikme tekitatud kahju eest kokku 10 144 435 krooni. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad vaheotsusega kohaldada hageja nõudele aegumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt, kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja väitel olid kostjad hageja juhatuse liikmed kuni 26. aprillini 2000.

5(8)

2-05-23222 Kostjad väidavad, et juhatuse liikmeks oleku aeg kestis 30. detsembrist 1996 kuni 03. aprillini 2000. Kohus tuvastas Äriregistri teabesüsteemist, et kostja I ja kostja II olid hageja juhatuse liige alates

2-05-23222

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 09. aprilli 2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08 leidnud, et: „13. Asjaolu, et hageja nõuab oma pankrotimenetluses ilmsiks tulnud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist, ei tähenda seda, et asjas ei kohaldu ÄS § 315. Kuigi 1. jaanuaril 2004.a jõustunud PankrS § 163 lg 5 viimase lause järgi on võlgniku maksejõuetuse tekkimisel raske juhtimisvea tõttu halduril kohustus esitada nõue raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, ei anna viidatud säte äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks iseseisvat alust ja sätestab üksnes pankrotihalduri kohustuse esitada vastav nõue. Seega tuleb ka juhul, kui aktsiaseltsi pankrotimenetluses tuvastatakse aktsiaseltsi juhatuse liikme raske juhtimisviga ja haldur esitab PankrS § 163 lg 5 järgi raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu nõude, kohaldada ÄS § 315 (vt ka Riigikohtu 3. mai 2002.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-02, p 7).

Kohus on seisukohal, et Riigikohtu poolt aktsiaseltsi osas väljendatud seisukoht kehtib ka osaühingu suhtes ning seega kehtib ÄS § 187 lg 3 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise 5aastane aegumistähtaeg ka osaühingu juhatuse liikme raske juhtimisvea ja sellest tekkinud kahju tuvastamise korral. Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõude aegumistähtaeg möödus hiljemalt 26. aprillil 2005, s.o enne hagi esitamist kohtule 22. detsembril 2005, ja nõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud, on hageja nõue kostja vastu äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 144 435 krooni aegunud. Lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143, kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lg 1, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna kostjad I ja II esitasid hagile aegumise vastuväite ja hageja nõue on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Riigikohus on 22. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 asunud seisukohale, et „12. Kolleegium märgib, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19).“

7(8)

2-05-23222 Kohus tuvastas, et hageja nõue kostjate vastu on aegunud ning seega ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine, kuigi kostjad on esitanud vastuväiteid ka kahju tekitamise kohta. Kohus leiab, et seoses nõude aegumisega tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks 10 144 435 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud hüvitise suurusega, s.o 10 144 435 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub kohtukulude kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.