Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2009, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-28709
Tsiviilasi
HUAS-i pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: HUAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige EK (ik XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalejad
03.09.2009 Võlgniku esindaja EK Ajutine pankrotihaldur Andres H (aadress Vana-Posti 7, Tallinn 10146, telefon 50 26 408, faks 6443865, E-post [email protected]).
Rahuldada HUAS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus. Välja kuulutada HUAS-i (registrikood XXX) pankrot 25.09.2009 kell 16.00. Nimetada HUAS-i (registrikood XXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur: Andres H (aadress Vana-Posti 7, Tallinn 10146, telefon 50 26 408, faks 6443865, E-post [email protected]). Määrata võlausaldajate üldkoosoleku aeg: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 14.10.2009.a kell 10:00 Kentmanni 13, saal 311. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotimäärusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris.
Menetluskulude jaotus Määrata pankrotivarast ajutise halduri Andres H (ik XXX, a/a XXXXXXXXXXXXX) tasuks 16 800 krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning lisandub sotsiaalmaks 5 544 krooni) ja menetluskulude katteks 1557 krooni. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 16.06.2009 esitas HUAS pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik tegeles akende, uste ja uste süsteemide müügiga, paigaldusega ning hooldusega, võlgniku võlad seisuga 12.07.2009 on 2 112 323.66 krooni. Võlgniku vara kogumaksumus on 378 968.95 krooni. Majandustegevus on võlgnikul käesolevaks ajaks lõppenud. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, kuna ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ja see suutmatus võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ajutise iseloomuga. Harju Maakohus on 19. juuni 2009.a. kohtumäärusega algatanud ASH, registrikood XXX, asukoht XXX, pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres H ́i. Ajutise pankrotihalduri arvamus Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu ja nõuete aluseks olevate dokumentidega, samuti kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning hindab HUAS vara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga hinnanguliselt 190 000,00 krooni. Enne pankrotimenetluse algatamist toimunud vara võõrandamise tehingud vajavad peale pankroti välja kuulutamist põhjalikku analüüsi, et selgitada välja, kas nimetatud tehingud toimusid turutingimustel ja kas nendega ei kahjustatud võlausaldajate huve. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused 30.06.2009.a. seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 2 258 624,00 krooni. Kuna nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda ka intresse, leppetrahve, viiviseid jms. (liisinguobjektide müügikahju), siis võlgnevuste tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist. Võlgniku juhatuse liikmed ja esindajad on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et HUAS maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2008 aastal toimunud üldine majandusolukorra halvenemine ja ehitusturu langus, mille tulemusena vähenes võlgniku käive pea 40%. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri hinnangul pidada 2008 aasta lõppu. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus üritas veel 2009 aasta alguses pidada läbirääkimisi suurimate võlausaldajate, s.h. OÜ H E kohustuste ajatamiseks ja eesmärgiga leida võimalusi ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks. Kuid läbirääkimised ebaõnnestusid ja võlgniku juhatus esitas Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse 16. juunil 2009.a. peale 2008.a. majandusaasta tulemuste lõplikku selgumist. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist ning peamise koostööpartneri HEOÜ muutunud turustusstrateegiast, mille alusel alustati H KG kauba müüki ka teistele väiksematele edasimüüjatele
Eestis. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikme tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud ning haldurile teadaolevalt puudub võlgniku omanikul tahe ja võimalused täiendavateks investeeringuteks. Ajutine haldur ei näe antud olukorras võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ning ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata ning ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust rohkem kui 2 miljoni krooni võrra ning pankrot on vaja välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur teatab täiendavalt, et juhul kui Harju Maakohus kuulutab välja AS HUpankroti, on ta nõus töötama pankrotimenetluses pankrotihaldurina. Kooskõlas PankS § 23 ja justiitsministri määrusega 18.12.2003.a. nr 71 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub ajutine pankrotihaldur: Määrata pankrotivarast ajutise halduri Andres H tasuks 16 800 krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning lisandub sotsiaalmaks 5 544 krooni) ja menetluskulude katteks 1557 krooni. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ning palus välja kuulutada HUAS pankrot. Võlgnik ei oma vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandele ega tasu ning kulutuste taotlusele. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on vara summas 190 000 krooni ja osaühingul on kohustusi seisuga 30.06.2009 vähemalt summas 2 258 624.00 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et antud menetluses on maksejõuetuse põhjuseks, võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist ning peamise koostööpartneri HEOÜ muutunud turustusstrateegiast, mille alusel alustati H KG kauba müüki ka teistele väiksematele edasimüüjatele Eestis. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja AS HU pankrot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses.
Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus hinnanguliselt 190 000.00 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 2 258 624.00 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Lähtuvalt PankS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 16 800 (14 tundi* tariif 1200 krooni) krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 16 800.00 krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning lisandub sotsiaalmaks 5 544 krooni) ja kulutuste hüvitamiseks 1 557 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 16 800.00 krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning lisandub sotsiaalmaks 5 544 krooni) ja kulutuste katteks 5 544 krooni pankrotivara arvelt.
PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Andres H . TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.