Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-08-55757 Õiguslike alustena on hagejad viidanud VÕS § 208 lg 1, § 217 lg 2 p 2, § 218 lg 1 sätetele müüdud eseme puuduste osas, VÕS § 100, § 101 lg 1 p 5 ja 6 ning § 112 lg 1 ja 3 sätetele õiguskaitsevahendi (hinna alandamise ja intressi nõue) osas ning VÕS § 65 lg 4 sätetele kostjate solidaarvastutuse osas. Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hagejate seisukohad kostjate vastuväidetele Kostjad kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 27-36) ja teistes menetlusdokumentides (tl 6873, 103-104) ning kohtuistungil hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu täies ulatuses. Kostjad jäävad ka käesoleval ajal korteriomandi müügilepingus avaldatu juurde, et korteriomandil ei olnud varjatud puudusi ega vigasid, millest nad oleksid teadlikud olnud. Lepingu punktis 2.3 kinnitasid hagejad, et nad on korteriomandiga tutvunud, on teadlikud selle seisukorrast, ei oma selles osas müüjale mingeid pretensioone ning ostavad korteriomandi selles seisundis, milline see lepingu sõlmimise päeval on. Poolte vahel kokkulepitud ostuhind 1 600 000 krooni vastas korteriomandi olukorrale. Lepingu objekti kohta oli koostatud ka hindamisakt, millest peaks nähtuma lepingu objekti seisukord ning mis esitati AS-le SEB Pank laenu saamiseks (tl 81-94). Mõlemad kostjad andsid kohtuistungil korteriomandi väidetavate varjatud puuduste kohta ütlusi vande all. Hagejad käisid eelnevalt lepingu objektiga tutvumas ning lähtudes korteriomandi heakorrast lepiti ülevaatuse käigus kokku eelnevalt poolte vahel kokkulepitud müügihinna alandamises 50 000 krooni võrra. Hagejad ei pea kostjate sellekohast väidet õigeks. Kostjad väidavad vastuoluliselt, et ühelt poolt oli kokkulepe hinna alandamiseks seoses korteri puudustega, teiselt poolt aga, et need puudused võisid tekkida ostjate poolt korteri ekspluateerimisel. Pealegi, kui lepingu pooled juba eelnevalt lepivad kokku hinna alandamises, peavad need põhjused kajastuma ka müügilepingus. Lepingu eseme valduse üleandmine toimus kostjate väitel tõepoolest 16.12.2006.a, kusjuures valduse üleandmise juures viibisid mõlemad hagejad ning mõlemad kostjad. Valduse üleandmise hetkeks oli kogu mööbel ruumidest välja viidud, seega oli visuaalselt nähtavad kõikide ruumide olukorrad, sh ruumide seinad ja põrandad. Valduse üleandmisel vaatasid hagejad lepingu eseme veelkordselt üle, mingeid pretensioone lepingu eseme olukorra kohta hagejate poolt kostjatele ei esitatud. Ruumid ei olnud sedavõrd palju prahti täis, et see oleks hagejatel takistanud mingil moel olukorda fikseerimast. Märkimisväärne on ka asjaolu, et veel nädal aega enne kostjate väljakolimist paigaldas hageja akendele ribikardinad. Seega on arusaamatu, kuidas vastavaid puuduseid ei märgatud eeltoodud tööde läbiviimisel. Põranda kallete ning seinte hallituse osas (hagejate I nõue) ei ole kostjatele teada, millal väidetavad kahjustused võisid tekkida. Kostjale V.T:le saadeti hagejate esindaja poolt kirjalik nõue 28.03.2007.a, seega rohkem kui 3 kuud pärast väidetavate lepingutingimustele mittevastavuste avastamist. Nimetatud nõudes teatasid hagejad, et alandavad ostuhinda remondikulu võrra summas 50 542 krooni, millisest sõnastusest võib järeldada, et mainitud kulu ei ole hagejad reaalselt kandnud ega ole ka selge, kas üldse hagejal selline kulu kunagi tekib, kas hagejal on üldse vajadus sellise summa ulatuses remonti teha. Kostjatele teadaolevalt hallitust seintel eelnevalt ei olnud. Seega ei ole selge, millal väidetav hallitus seintele võis tekkida. Kostjad elasid korteris enne selle müüki pidevalt ning mitte mingisugust hallitust nad ei märganud. Juhul kui seintele on tõepoolest hallitus tekkinud, siis kostjate hinnangul või see tekkida korteri mittekütmise tagajärjel. Kostjatele teadaolevalt ei kütnud hagejad pärast neile valduse üleandmist korterit, kuna nad ei asunud korterisse elama, mistõttu on täiesti usutav, et hallituse võisid hagejad avastada vahetult enne nõude kostjatele saatmist, s.t märtsis 2007.a, mitte detsembris 2006.a. Kostjad on esitanud fotod, mis on tehtud 2006.a suvel ja sügisel ning millelt nähtub, et pinnast ei ole tõstetud vastu välisseina (tl 40-46). 3 (9)

Tsiviilasi nr 2-08-55757 Põrandate kalde osas on kostjad seisukohal, et kui kahe toa põrandad olid hagejate jaoks nii häirivalt kaldu, et selle likvideerimiseks on hagejate arvates vaja kulutada kümneid tuhandeid kroone (esitatud andmete kohaselt peaaegu 30 000 krooni), siis niivõrd kõveraid põrandaid oli hagejatel kindlasti võimalik visuaalselt näha korteri ülevaatuse käigus. Mööbli olemasolu korteris ei saanud mõjutada põrandate kalde avastamist. Eeltoodu põhjal on kostjad arvamusel, et hagejad, olles eelnevalt põhjalikult tutvunud korteri seisukorraga ja sellest teadlikud, soovivad nüüd korteri olukorda parendada ning tahavad seda teha nii, et selle remondi maksaksid kinni kostjad. Teise, 04.09.2007.a esitatud, nõude on hagejad esitanud kostjatele rohkem kui 8,5 kuud pärast lepingu eseme valduse üleandmist ning 5 kuud pärast väidetavate puuduste avastamist ja väidetavate puuduste likvideerimist. Kostjad esitasid AS Pärnu Vesi vastuse nr 2.3/371 (tl 38), milles teatatakse, et AS Pärnu Vesi ei ole 2006.a jooksul teostanud teenustöid aadressile Xxxxxx-xxxx x-x, Pärnu linnas. Kostjail ei olnud korteris elamise ajal kanalisatsiooniprobleeme, ühtlasi ei olnud tubades kanalisatsioonihaisu. Seega ei ole selge, millal võis kanalisatsioonitoru põranda all katki minna. Juhul, kui toru põranda all tõepoolest oli katki, võis see puruneda ka sellel ajal, kui korteriomand oli üle antud hagejatele. Kostjad on seisukohal, et kui kanalisatsioonitoru oli katki juba enne lepingu sõlmimist, oleksid väljakannatamatut haisu tundnud nii kostjad korteris elamise ajal kui ka hagejad korteri ülevaatamise käigus. Kuna kostjatele esitati nõue aga pärast absoluutselt kõikide väidetavate puuduste kõrvaldamist (s.o 5 kuud pärast puuduste väidetavat avastamist), ei ole enam võimalik jõuda kindlale veendumusele, kas üldse mingeid puudusi avastati ning kui avastati, siis millise iseloomuga ja kui suureulatuslike puudustega tegelikult tegemist oli. Lisaks peavad kostjad vajalikuks märkida, et remonttööde teostajal OÜ-l RulerEST puudub majandustegevuse registri andmetel vajalik tegevusluba ehitus- või remonttööde teostamiseks (tl 39), mistõttu on küsitav, kas OÜ RulerEST võib ehitus- ja remonttöid teostada ning anda hinnanguid lepingu eseme väidetavate puuduste kohta. Lepingu objekti ülevaatuse käigus tutvusid hagejad ka leiliruumi ja vannitoa seisukorraga, neid tutvustati ka leiliruumis kasutatud puitmaterjali kvaliteediga. Kostjad leiavad, et mitte millegagi ei ole põhjendatud hagejate poolt rohkem kui 8,5 kuud pärast lepingu objekti neile üleandmist müüjatele teatamine, et ostjad leiavad nüüd, et leiliruumis kasutatud puitmaterjal on lepinguobjekti varjatud puuduseks. Siinkohal on oluline rõhutada, et müüja poolt oli ostjale korteri ülevaatusel selgitatud, et korteris asuva sauna puhul on tegemist kuivsaunaga. Arvatavasti kasutasid aga hagejad või nende poolt majutatud isikud kuivsauna siiski leilisaunana, mille tõttu võis saada rikutud saunas kasutatud puitmaterjal. Kuna saunas puudus leilisaunale vastav ventilatsioon, siis võis kuivsauna leilisaunana kasutamine tekitada ülemäärast niiskust, mis omakorda võis kaasa aidata väidetava hallituse tekkimisele. Korteris elati enne müüki pidevalt ning kogu korter, sh vannituba ja leiliruum, olid elamis- ja kasutamiskõlbulikud. Elektrisüsteem oli kostjatele teadaolevalt igati korras ning selle väljavahetamiseks puudus põhjus. Tõele ei vasta ka hagejate väited selle kohta, et pesumasina torustik puudus ning vesi jooksis pesumasinast otse põranda alla. Pesumasina äravoolutoru oli paigaldatud nii, et äravool pesumasinast toimus reoveetorustikku. Kostjad ei jätnud oma pesumasinat hagejatele, vaid võtsid selle koos muu mööbli ja inventariga kaasa. Kostjatel puuduvad andmed selle kohta, kuidas ja millise kvaliteediga oli hagejate poolt paigaldatud ja torustikuga ühendatud nende pesumasin. Ehitise, kus asub lepingu ese, esmase kasutuselevõtu aasta on 1975. Lähtuvalt eeltoodust on tegemist võrdlemisi vana hoonega, millisest asjaolust olid hagejad lepingut sõlmides teadlikud. Kostjad on seisukohal, et asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused ei kujuta endast kasutatud asja müügi puhul lepingutingimustele mittevastavust. Kasutatud asja müümise korral tuleb kostjate arvates arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavusi. 4 (9)

Tsiviilasi nr 2-08-55757 Hagejad ei ole täitnud kohustust teavitada kostjaid mõistliku aja jooksul väidetavatest lepingupuudustest ega andnud kostjatele võimalust vastavaid puuduseid fikseerida ning vajadusel ja võimalusel vastavaid vigu ise kõrvaldada või parandada. Kuna kõik tööd olid teostatud, et saa käeoleval hetkel tõendada puuduste olemasolu fotodega, millest tegelikkuses ei nähtu otseselt puuduste ulatus ja iseloom. Kostjad on seisukohal, et hagejate poolt esitatud nõue hinna alandamise tahte kohta on suunatud lepingu muutmisele, millise võib aga seaduses ette nähtud vorminõudega lepingu puhul toimuda ainult seadusega lepingule ette nähtud vormis. Seega on kostjad seisukohal, et hagejate poolt esitatud nõue ei ole esitatud nõuetekohases (notariaalses) vormis, s.t seaduse nõuetele vastavaid hinna alandamise avaldusi kostjad saanud ei ole. Hagejad leiavad, et nõuded on esitatud kostjatele mõistliku aja jooksul ning et kostjate käitumine ei tähenda sugugi, et kostjad oleksid huvitatud olnud puuduste fikseerimisest ja parandamisest, jättes vastamata hagejate nõuetele, millisel ajal puudused veel kõrvaldatud ei olnud. Hagejad avastasid hallituse ja kõverad põrandad 2006.a detsembri lõpus. Jaanuaris 2007.a pöörduti ehitusfirma poole, et välja selgitada hallituse põhjused ja remonttööde maksumus ning märtsis 2007.a esitati kostjale nõue. Kanalisatsiooni puudused avastasid hagejad 2007.a aprillis, millal konsulteeriti ehitusfirma RulerEST OÜ-ga, kellelt telliti ka vastavad remonttööd. Tööd teostati 2007.a suvel ja septembri alguses esitati nõue kostjale. Hagejad on seisukohal, et nimetatud tegevus mahub mõistliku aja sisse. Hagejate väite kohaselt kolisid nad korterisse sisse 19.12.2006.a ning elavad eluruumis sees siiani. Hinna alandamise osas ei oma aga hageja selgituste läbi tähendust kostjate poolt viidatud asjaolu, et remondikulu peab olema kantud, kuna nõue seisneb selles, et müüdi asja, mis ei maksa selle eest tasutud hinda. Samuti ei sätesta seadus hinna alandamisele kindlat vormi, sest tegemist ei ole lepingu tingimuste muutmisega, vaid õiguskaitsevahendi kohaldamisega seoses lepingu rikkumisega. Kostjad on oma vastuväidetes õiguslike alustena tuginenud VÕS § 218 lg 4, § 220 lg 1 ja 3, § 222 lg 1 ja 5 (asja puudustele tuginemise õiguse realiseerimine ja selle õiguse välistamine) ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 3 sätetele (lepingu muutmise vorm). Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Antud asjas on poolte vahel vaidlus müügilepingust tulenevalt. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja andma müügilepinguga ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lisaks asja ja selle omandi üleandmisele on müüja kohustuseks ka see, et asi peab vastama lepingutingimustele ning kui ta neile ei vasta, on võimalik müüja vastutus. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Müüja vastutuse ajaline piir on sätestatud VÕS § 218 lg 1 esimeses lauses – müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (tulenevalt VÕS § 214 lg 2 sätetest asja üleandmisel), isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega on võimalik müüja vastutus ka antud asjas hagejate väidetud juhtumil ehk nn varjatud puuduste korral, mis ilmnesid hiljem. VÕS § 218 lg 4 välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. 5 (9)

Tsiviilasi nr 2-08-55757 Seadusandja on õiguskindluse huvides määratlenud VÕS §-s 220 ka aja asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks ostja poolt müüjale. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb vastavast asjaolust teatada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ostja sai või pidi asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saama. Samas sättes on toodud eraldi välja ka vastav kahekuuline maksimumtähtaeg tarbijatele tarbijalemüügi korral. VÕS § 220 lg 3, millele antud asjas kostjad peamiselt tuginevad, kõlab: Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 220 sätetest teeb erandi § 221 lg 1, mis lubab ka asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegsel teatamata jätmisel sellele tugineda, kui: - asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (p 1); või - müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (p 2). Põhimõtteliselt on ostjal müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral õigus kasutada mitmeid õiguskaitsevahendeid. Peamiseks õiguskaitsevahendiks müügilepingu puhul on lepingu täitmise nõue, mis tuleneb VÕS § 222 sätetest. Nimetatud paragrahvi lg 1 kõlab: kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kannab müüja parandamisega seotud kulud. Lõige 5 annab aga ostjale endale õiguse asi parandada või lasta see kellelgi teha ning nõuda vastavate mõistlike kulutuste hüvitamist juhul, kui ostja õigustatult müüjalt asja parandamist nõuab ja müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee. Lõige 6 kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate nõutav hinna alandamine on VÕS § 112 kohaselt samuti õiguskaitsevahendina võimalik. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega on alandatud hinna leidmise valem järgmine: Alandatud hind = väärtus koos puudusega x kokkulepitud müügihind väärtus ilma puuduseta Sama põhimõte on väljendatud ka Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 (p 20). Hinna alandamisele seab müügilepingute puhul piirangud VÕS § 224. Nimetatud sätte kohaselt ei või ostja alandada ostuhinda: 1) kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; 2) kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta; 3) enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Nimetatust tulenevalt nähtub lepingu täitmise nõude primaarsus ostuhinna alandamise nõude suhtes. 6 (9)

Tsiviilasi nr 2-08-55757

Asudes eelnevat õiguslikku käsitlust kohaldama asja faktilistele asjaoludele, tuleb alustada hagejate väidetest müüdud korteri(omandi) puuduste kohta. Kohus nõustub hagejatega, et nii I kui II nõudes kirjeldatud puudused, nagu 15cm kaldega põrandad, hallitavad aknaääred, „kuivkäimla“ vannitoa all jne, ei saa olla tavapärase ja elamiskõlbuliku korteri omadusteks. Pooltevahelise müügilepingu punktis 2.1 on kostja (müüja) V.T: avaldanud, et korteriomandil ei ole varjatud puudusi ega vigasid, millest ta oleks teadlik. Sama lähtub ka Pindi Kinnisvara 19.10.2006.a eksperthinnangust, kus hinnatava korteri kirjelduses (tl 84) on märgitud, et korter on tehniliselt väga heas seisukorras ning puudub remondivajadus ja ka sanitaartehnika seisukord on hea. Ka tunnistajana üle kuulatud maakler T. K ei olnud kõnesolevaid puudusi objekti ülevaatusel enne müügilepingut avastanud. Sõltumata sellest, milline oli müüja teadmine korteri edasisest kasutusest (kas selles hakkavad elama hagejad või keegi teine), pidi müüjale olema selge, et hagejate esiletoodud puudused ei vasta tavapäraseks elamiseks mõeldud korterile. Kohus leiab, et hageja esitatud fotode (tl 59-61), AS YIT Ehitus kalkulatsiooni, OÜ RulerEST seletus-kaaskirja ja arve ning tunnistaja T. K ütlustega on leidnud tõendamist hagejate väidetud puuduste olemasolu nende fikseerimise hetkel – s.t hallituse ja kõverate põrandate puhul (kõveruse suuruse osas vt ka allpool) vähemalt 07.01.2007.a, mil tehti fotod ning kanalisatsiooniprobleemide, niiskushallituse ja elektrisüsteemi puuduste osas aprilli alguses 2007.a (ka fotodele tl 59 on lisatud, et need on tehtud aprillis 2007). Kostjate väited OÜ-l RulerEST tegevusloa puudumise kohta ei ole kohased ega ole millegagi tõendatud. Siinkohal tuleb kohtul küll märkida, et kummalgi juhul ei pakkunud hagejad kostjaile võimalust avastatud puudused ise parandada, seda ei tulene ei 28.03.2007.a ega 04.09.2007.a kirjast. Nõude I puhul kinnitas kostja V. T ise kohtuistungil vande all, et helistas 28.03.2007.a kirja saades ja keeldus paranduste tegemisest viitega, et selliseid puudusi ei saanud olla. Nõude II puhul ei saanud parandamine üldse kõne alla tulla, sest selle esitamise ajaks olid puudused juba kõrvaldatud. Sisuliselt on hagejate tegevus nõuete esitamisel olnud selline, et nad on kaotanud õiguse nõuda hagejailt avastatud puuduste parandamist VÕS § 222 lg 6 kohaselt. Eelnev aga ei tähenda, et väidetavad puudused oleks olnud olemas asja üleandmise hetkel ehk 16.12.2006.a VÕS § 218 lg 1 kohaselt ning kohus leiab, et see oluline fakt ei ole antud asjas ka tõendamist leidnud. Hagejad ei ole millegagi suutnud ümber lükata kostjate väiteid (mida nad kinnitasid ka vande all kohtuistungil) selle kohta, - et korteri üleandmiseni ei esitatud ühtki pretensiooni hallituse, kõverate põrandate vms kohta, - et hageja S. D käis korduvalt korterit üle vaatamas, seda nii enne müügilepingu sõlmimist 21.11.2006.a kui ka pärast seda kuni asja üleandmiseni 16.12.2006.a, - et kostjad elasid kuni korteri üleandmiseni seal ise sees, mistõttu ei ole usutavad hagejate väited hallituse või kõverate põrandate kohta (v.a koridori põrandad, mida kostjad aga ise selgitasid ja mis ei ole haginõude esemeks), - et korterisse paigaldati enne asja üleandmist hageja palvel kardinaid, milliste tööde puhul oleks hallituse olemasolu pidanud välja tulema. Kohus ei pea usutavaks hagejate väiteid põranda kalde kohta 15cm ulatuses asja üleandmise hetkel. Selline kalle ei saa ilmselt tekkida üleöö ning ei saa korteri korduval külastamisel jääda ka märkamata isegi juhul, kui see on varjatud mööbliga. Tunnistaja T. K väitel mõõtis ta kalde tapeedimustri järgi, mis seab kahtluse alla, et kalde suurus ikkagi selline oli, fotodelt (tl 61 kaks alumist fotot) ei ole kalde suurust näha (fotodel ei ole mõõdulinti vms), kuigi kalde olemasolu on tuvastatav. Tunnistaja P. K sõnul (mida kinnitab ka SOL Eesti OÜ arve) tehti korteris selle üleandmise järgselt suurpuhastus kokku viis tundi ja korteris ei olnud mööblit. Kuigi P. K kinnitas, et hallituslaigud tapeedil on eritöö, mida konkreetsel juhul ei tehtud, on kohtu arvates tõenäoline, et need oleks sellise suurpuhastuse tööde käigus avastatud ja sellele tähelepanu juhitud.

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-08-55757 Mis puutub hagejate II nõuet, siis niiskushallituse olemasolu laes, elektrisüsteemi väljavahetamise vajalikkus, kanalisatsioonisüsteemi ja pesumasina äravoolu puudujäägid ja sauna leiliruumi liimpuitlaua väljavahetamise vajaduse olemasolu asja üleandmise hetkel ei ole millegagi tõendatud. Kohut ei veena selles just asjaolu, et nimetatud puudused avastati hagejate väitel alles 03.04.2007.a ehk 3,5 kuud pärast asja üleandmist. Kohus ei saa rajada otsust oletustele puuduste tekke aja osas. Mis oli nende puuduste tekke põhjus, on välja toodud OÜ RulerEST seletus-kaaskirjas, kuid ükski nimetatud kaaskirjas toodud asjaolu ei kinnita seda, et puudus ei võinud tekkida pärast korteri üleandmist hagejaile. Tuleb silmas pidada, et hagejad elasid nende väitel korteris selleks ajaks juba 3,5 kuud sees (alates 19.12.2006) ega olnud senini ühtki nimetatud puudust märganud ega nende kõrvaldamist vajanud. Kanalisatsiooniprobleemide tekke aeg ei ole samuti selge, sest kohtutoimikus on kaks AS Pärnu Vesi poolt esitatud tõendit (tl 38 ja 121), mille kohaselt 2006.aastal ei ole teostatud korteris teenustöid ega olnud väljakutseid. Kui 2006.aastal, mil kostjad elasid korteris sees (seda väidet ei ole keegi vaidlustanud), ei olnud AS Pärnu Vesi kinnitusel korteriga kanalisatsiooniprobleeme olnud, ei saa pidada usutavaks, et hagejate esiletoodud puudused (pesumasina äravoolu puudumine, kuivkäimla jne) oleks olnud sel ajal ja seega ka 16.12.2006.a olemas. Kohus märgib, et seletus-kaaskirjas endas on viidatud võimalusele, et kanalisatsioonitoru ja põlve vaheline vahe võis olla tekkinud ummistuse survega läbipesemisest, samuti räägitakse pesumasina taga olevast august põrandas, kuigi kostjad olid korteri üleandmiseks tühjaks teinud (seega ei saanud olla tegemist kostjate pesumasinaga). Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et nimetatud probleemid tekkisid hagejate enda tegevuse tulemusel korteris elades. Seletus-kaaskiri on tehtud 07.07.2007.a, ja sellest ei ole võimalik täpselt aru saada, millal on teostatud kirjelduses olev objekti ülevaatus ja tehtud vastavad tööd, seda saab kinnitada vaid fotodele lisatud märkuse järgi – aprill 2007 (tl 59). Mis tingis vajaduse elektrisüsteemi vahetamiseks või probleemid sauna leiliruumi liimpuitlaudadega, jääb kohtule selgusetuks. Kostjate vande all antud seletuste kohaselt oli hageja S. D ka ise soovinud kogu vannituba ümber ehitada, mis kindlasti ei peaks olema tehtud kostjate arvel. Pealegi olid hagejad korduvalt sauna üle vaadanud ja pidid olema kursis selle seisukorraga, sh elektrisüsteemiga. Lisaks on kostjad kohtule korduvalt väitnud ja ka vande all kinnitanud, et tegemist oli kuivsaunaga, milles leili viskamine on keelatud ning võib kaasa tuua nii sauna kui korteri niiskuskahjustused ja seda selgitati ka ostjaile. Seega oli saunas põhjendatud ka liimpuitlaudade kasutamine ja on tõenäoline, et vastavad niiskushallitused ja laudade vahetus võisid olla tingitud leili viskamisest. Sõltumata eelnevalt märgitust peab kohus aga võtma ka seisukoha kostjate vastuväitele puudustest teatamisega hilinemise osas. Selles küsimuses nõustub kohus täielikult kostjatega ega pea hagejate poolt kostjaile asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist tehtuks mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 mõttes. Antud juhul on hagejate endi väidetega ja tõenditega tuvastatud, et nõude I aluseks olevad puudused avastati kohe pärast sissekolimist ehk detsembri lõpus 2006.a ning nõude II aluseks olevad puudused aprillis 2007.a. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks neist puudustest sai teatatud kostjaile alles vastavalt märtsi lõpus 2007.a ehk üle 3 kuu hiljem ja septembri alguses 2007.a ehk ca 5 kuud hiljem. Kohus ei heida hagejaile ette seda, et enne kostjaile teatamist fikseeriti puudused korralikult fotodega ja asjatundjate kohalekutsumisega, sest selline käitumine on igati mõistlik. Samas puudus takistus pärast neid toiminguid mõne nädala jooksul (ehk siis I nõude puhul jaanuaris 2007.a ja II nõude puhul mais 2007.a, või isegi mööndes 03.07.2007.a esitatud OÜ RulerEST kaaskirja kui lõplikku selgitust puuduste kohta – siis juulis 2007.a) kostjaile avastatust teatada. Nagu kohus juba ülalpool märkis, on ka tarbijalemüügi puhul tarbija kui iseäranis kaitstud/nõrgema lepingupoole jaoks nimetatud „mõistlik aeg“ piiritletud kahe kuuga, seega ei saa pikemat aega antud juhul hagejate puhul kõne alla tulla. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et hagejad on VÕS § 220 lg 3 mõttes minetanud oma õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele 8 (9)

Tsiviilasi nr 2-08-55757 tugineda ja seega puudub neil ka õigus nõuda hinna alandamist sel põhjusel. Seetõttu puudub kohtul vajadus käsitleda alandatud hinna saamise arvutusi ja sellekohaseid väiteid. Kohus ei ole asjas tuvastanud VÕS § 221 lg 1 p 1 või 2 nimetatud asjaolusid, mis andnuks hagejaile aluse teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest ka pärast mõistliku aja möödumist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata, seda ka intressinõuete osas, sest põhinõude rahuldamata jätmisel ei saa rahuldada ka nõudeid intressile § 189 lg 1 kohaselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hagejate S.D. ja G.D.i kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.