Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

1(3)

2-09-42418 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Narva linna esindaja esitas 26.08.2009.a Viru Maakohtule avalduse surnud V J pärandi hooldaja määramisest. Avalduse kohaselt 08.08.2009.a surnud V J kuulus omandiõiguse alusel korteriomand Narva linnas aadressil xxx. Pärandaja matmise korraldas ja matuse kulud kandis Narva linn. Kuna pärijate andmed ei ole Narva Linnavalitsusele hetkel teada, samuti kolmandate isikute korterisse pääsemise vältimiseks ja nimetatud korteri säilivuse tagamiseks järgneva pärandi vastuvõtmise vormistamisel ajal on linnavalitsusel otstarbekas võtta korter oma valdusesse. Avaldaja palub rakendada 08.08.2009 surnud V J pärandvara hoiumeetmeid ja määrata korteriomandi asukohaga Narva linnas aadressil xxx hooldajaks Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusamet. Koos avaldusega esitas avaldaja: - Narva Linnakantselei Elanikkonna registreerimise büroo 13.08.2009.a teatise, mille kohaselt oli V J alates 15.08.1977 kuni 08.08.2009 registreeritud aadressil xxx. Andmed tema sugulaste kohta puuduvad. - Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talituse 13.08.2009.a teatise, millest nähtub, et V J suri 08.08.2009.a Narva linnas, surmatunnistuse nr DL0375014. Surma vormistas matusebüroo esindaja L Š. - Harju Maakohtu Pärimisregistri 13.08.2009.a teatise, millest nähtub, et V J testamenti, pärimislepingut teinud ei ole. Pärimistoimikut avatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Avaldus tuleb menetlusse võtta. Juhindudes TsMS § 584-590 kohus võtab asja menetlusse. Uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (TsMs § 477 lg 2). Võttes arvesse V J sugulaste kohta andmete puudumist ning et pärandvara koosseisu kuuluv korteriomand vajab valitsemist, leiab kohus, et avaldus 08.08.2009.a surnud V J pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara valitsemiseks hooldaja määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 110 lg 1 p 1 ja 111 lg 2 p 1 sätestavad, et pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada. Käesoleval ajal puuduvad andmed V J võimalike pärijate kohta. Seega on avaldus pärandi hoiumeetmete kohaldamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. PärS § 112 lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele 2(3)

2-09-42418 kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ja seetõttu tuleb ta määrata hooldajaks. Hooldajaks määratav amet täidab hooldaja kohustusi oma esindajate kaudu. Kohus selgitab, et vastavalt PärS § 112 lg 3 on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist samas seaduses § 132 nimetatud isikule (pärandaja perekonnaliikmed, kes elasid koos temaga ja said temalt ülalpidamist); 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma sama seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. Lõike 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 588 sätestatust leiab kohus, et pärandvara hooldajat tuleb kohustada esitama kohtule hiljemalt 20.11.2009.a pärandvara nimekiri, milles peavad olema märgitud pärandi avanemise ajal olemasolevad asjad, õigused ja kohustused, samuti asjade kirjeldus ja väärtus. Nimekirja koostamise juures võivad osaleda puudutatud isikud. Kohus leiab, et TsMS § 590 lg 1 alusel tuleb kohustada Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametit andma kohtule aru surnud V J pärandvara hooldamisest iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ning põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Geete Lahi Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.