Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada avaldajal, pärijal, annakusaajal, pärandi hooldajal, pärandaja võlausaldajal ja testamenditäitjal määruskaebus. Määruskaebus esitatakse Tartu 1(3)

2-10-14253 Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 25.03.2010.a esitas Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti esindaja kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete lõpetamiseks. Avalduse kohaselt Viru Maakohtu 15.09.2009.a kohtumäärusega asjas nr 2-09-42418 määrati Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusamet 08.08.2009.a surnud V J pärandvara hooldajaks. Avaldaja teatab, et Narva notari Tatjana Boitsova poolt on 28.01.2010.a välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notari ametitoimingute raamatu registri nr 346), mis tõendab, et 08.08.2009.a surnud V J vara pärijaks on Narva linn. Narva Linnavalitsuse 25.02.2010 korraldusega nr 254-k anti 08.08.2009.a surnud V J pärandvara, sh korteriomand asukohaga XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2070109) narva linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti valitsemisele ja bilanssi. Ülaltoodust lähtuvalt palub avaldaja lõpetada pärandavara hoiumeetmed pärimisseaduse § 115 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 586 lõike 3 alusel. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Avaldus tuleb menetlusse võtta. Juhindudes TsMS § 584-590 kohus võtab asja menetlusse. Uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (TsMs § 477 lg 2). Alates 01.01.2009.a kehtima hakanud pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. V J pärand avanes 08.08.2009.a, seega käesolevas menetluses kuulub kohaldamisele 01.01.2009.a jõustunud pärimisseadus. TsMS § 518 lg 4 kohaselt hoolduse lõpetamisele, hooldaja vabastamisele, uue hooldaja määramisele ja hooldaja ülesannete ringi muutmisele, samuti hooldaja määramise pikendamisele kohaldatakse hooldaja määramise kohta sätestatut. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt V J vara pärijaks on Narva linn. Avalduse pärandvara hoiumeetmete lõpetamiseks on esitanud pärandavara hooldajaks määratud Narva Linnavalitsuse ametiasutus Linnavara – ja Majandusamet. Seega puudub vajadus TsMS § 585 nimetatud isikute ärakuulamiseks. PärS § 115 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete kohaldamise alused. Viru Maakohtu 15.09.2009.a kohtumääruse kohaselt kohaldati V J pärandvara hoiumeetmena pärandvara valitsemise korraldamine kuna V J pärijaid ei ole teada (PärS § 110 lg 1 p 1, lg 2 p 1, § 111 lg 3 sätestatud alused). TsMS § 590 lg 3 kohaselt kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. 2(3)

2-10-14253 Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna V J pärandara pärija on selgunud ja pärandi vastu võtnud, siis on ära langenud PärS § 11 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused ning pärandavara hoiumeetmed tuleb lõpetada. Samuti tuleb vabastada Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet pärandi asukohaga XXX, Narva hooldaja kohustustest. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 2 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Seega jäävad menetluskulud Narva linna kanda. TsMS § 139 lg 5 kohaselt Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 kohaselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.