Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

milles olid märgitud katseaeg märgitud ja netotöötasu 8000 krooni, tulemusliku töö korral oli ette nähtud lisatasu 2000 krooni kuus. Põhipalka 10 000 krooni ei ole hagejale kunagi lubatud. Hageja võttis töölepingu enda kätte, kuid ei kirjutanud sellele alla, sest soovis seda näidata juristile. Tagasi hageja töölepingut kostjale ei toonud ega esitanud ka ühtegi vastuväidet. Seega nõustus hageja lepingu tingimustega ja asus tööle kokku lepitud ja tegelikult kohaldatud tingimustel. Samadel tingimustel sõlmiti tööleping ka hageja õe SVga. Katseaega kohaldati eranditult kõikidele töötajatele. Kostja tegi hagejale suulise märkuse töö ebarahuldava tulemuse kohta; augusti keskel 2008 vahetas hageja kostja ettepanekul tööoperatsiooni, septembrikuu algul hakkasid hageja töötulemused jälle langema, hagejale tehti järjekordne suuline hoiatus ebarahuldava töö kohta. Hageja on tekitanud kostjale ka märkimisväärse varalise kahju, kuna lõhkus tähelepanematusest voltimisliini. Seejärel teatas hageja soovist töötada taas pakkimisliinil. Kostja teostas hageja väljaõpet viis tööpäeva, mille lõpetuseks sooritas hageja rahuldavalt kontrolltöö. Umbes ühe kuu sujus töö hästi, siis hakkas hageja praaki tootma, varjates sellest veel oma otsest ülemust. Nõutud seletuskirja hageja viie tööpäeva jooksul ei kirjutanud. Hagejale pakuti võimalust jätkata töösuhet teistel tingimustel - s.o. vähendada põhipalka ja suurendada motivatsiooniosa, kuid sellega hageja ei nõustunud. Seepärast leidis kostja, et hageja ei saa kokkulepitud tööga nõutaval tasemel hakkama ja otsustas temaga töölepingu lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja ebarahuldavad töötulemused on tõendatud objektiivsete näitajatega. Kostja näitas hagejale töötamise ajal oma rahulolematust, hagejat prooviti rakendada erinevate tööoperatsioonide juures, kuid tal puudus igasugune soov ja püsivus tööülesandeid järjekindlalt kvaliteetselt täita. Selle asemel, ,et tunnistada oma tähelepanematust, süüdistas hageja halba pakkematerjali. Kostja leiab, et hagejaga on tööleping seaduslikult lõpetatud. Hageja seisukoht kostja vastusele

TLS § 33 lg. 1 ja 2 andsid võimaluse näha töölepingus ette katseaja kuni neli kuud. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kostja väiteid, et hageja pidi töölelubamisel aru saama katseaja kohaldamisest või seda eeldama. TLS § 1 kohaselt oli tööleping töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe. Asjaolu, et kostja praktiseeris katseaega eranditult kõigi töötajate suhtes, ei tähenda, et iga töötajat ei oleks tulnud katseajast eraldi selgelt ja arusaadavalt informeerida, sest TLS 34 lg. 1 andis tööandjale ainuõiguse otsustada iga töötaja katseaja tulemuslikkuse üle ja ebarahuldavate tulemuste korral tööleping lõpetada. Töötajal peab olema selge arusaam, et töötamine võibki piirduda ainult katseajaga. Hageja kinnitab, et kostja andis talle ja temaga samal päeval tööle tulnud õele SVle kahe peale tutvumiseks ühe töölepingu blanketi, millel oli teise tööandja nimetus ja töötasu kohta ei olnud seal kirjas midagi; kui nad selle hiljem tööandja esindajale tagasi andsid, siis visanud viimane selle ära. Katseaega sellel blanketil olnud tingimuste hulgas ei olnud. Allakirjutamiseks ei ole kostja töölepingu projekti andnud. Hageja väiteid kinnitavad tunnistaja SV ütlused, milledest nähtub, et ta läks kostja juurde koos hagejaga tööle, töö ja tingimused olid tundmatud, teada oli ainult, et kostja juures vajatakse töölisi, kostja esindaja Heigar Kütiga oli töö tingimustest juttu, varem polnud nad niisugust tööd teinud, küsimise peale andis kostja töölepingu blanketi, tunnistaja ei mäleta, kas sellel oli kirjas katseaeg või mitte, selle blanketi said nad kuskil kuu aega pärast tööleasumist, kahe peale oli üks paber, mis sai Heigar Kütile tagasi antud, tunnistaja oli nende tingimustega nõus, ta ei mäleta, mis ametinimetus seal kirjas oli, ta luges seda töö juures, tunnistaja aktsepteerib tööandja seisukohta, et tööleping sõlmiti algusest peale katseajaga, 05.novembril 2008.a. lõpetati ka tunnistajaga tööleping, ta nõustus töötama uutel tingimustel ehk madalama palgaga; hageja tööleoleku ajal tekkis fiiberlappide pakkimisega probleem, hageja töötas selle masina peal ja pidi jälgima masina tööd, et masin lõikaks pakendit õigest kohast, tööandja esitas tõesti hageja töö kohta pretensiooni, liini teises otsas olnud töölised ütlesid küll, et on valesti, hageja aga ütles, et nii võib olla; 05.novembnil 2008.a. vormistas tunnistaja kostjaga kirjalikult töölepingu ja töösuhte alguse juulikuus, siis sai tunnistaja aru, et ta oli asunud tööle katseajaga, omavahel katseajast juttu ei olnud, nad küsisid küll Heigar Kütilt töölepingu vormistamist, kes vastas, et leping on tegemisel, nad andsid tööleasumisel kostja esindajale ainult oma andmed; hagejale tegi ka kostja ettepaneku töötada madalama palgaga, MAle tehti samuti, tunnistaja ei mõelnud tööleasumisel katseajale, tähtis oli saada töökoht, katseajast sai ta teada alles 05.novembril 2008.a. uut lepingut sõlmides. Kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda. Tunnistaja ütlused ei kinnita kostja väiteid, et ta andis hagejale tutvumiseks ja allakirjutamiseks töölepingu projekti, millist hageja ei tagastanud ega esitanud sellele ka vastuväiteid. Kohus leiab, et kostja ei andnud hagejale tutvumiseks mitte töölepingu projekti, vaid töölepingu näidisblanketi, millele alla kirjutamist ei saagi eeldada. Kostja ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks ta lükkas hagejaga töölepingu kirjalikku vormistamist edasi. Hagile antud kirjalikus vastuses on kostja kinnitanud, et hageja jättis allkirjastamiseks antud töölepingu projekti tagastamata; kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et hagejale anti tutvumiseks lepingu tingimused, milledel polnud hageja nime märgitud, kuid olnud katseaeg, hageja ei esitanud vastuväiteid ja kostja eeldas, et hageja on katseajaga nõustunud. Kostja ei ole oma väidetes olnud seega järjekindel. Asjaolu, et tunnistaja S.V nõustus tagasiulatuvalt tööandja seisukohaga katseaja kohaldamise osas ja 05.novembril 2008.a. teistel tingimustel uue töölepingu sõlmis, ei kinnita kuidagi kostja väidet, et katseaja osas kehtis kokkulepe ka hagejaga. Hageja väiteid selles, et tööandja ei teatanud katseaja kohaldamisest ega soovinud sõlmida töölepingut kirjalikus vormis kinnitavad ka tunnistaja MA ütlused, milledest nähtub, et ta asus kostja juurde tööle 2008.a. septembrikuu alguses, hagejat tundis ta enne seda, tunnistajal ei olnud

kunagi hagejaga juttu katseajaga töötamisest, nad töötasid samas kohas, tööle võeti tunnistaja suulise lepingu alusel, ta töötas seal kaks kuud, töölepingu kirjalikku vormistamist ta tööandjalt ei küsinud, korra küsis ta hagejalt, kas viimane on oma lepingule allkirja andnud, hageja vastas, et ka temaga ei olnud tehtud kirjalikus vormis lepingut, tunnistaja ei tea, kas ta töötas katseajaga või mitte, samuti ei tea, kas hageja küsis tööandja käest oma töölepingut või mitte ja millistel tingimustel hageja kostja juurde tööle asus. Tunnistajate JL ja MP ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa ja ei oma asja lahendamisel tähtsust. JL on hageja abikaasa, tema ütlustest nähtub, et nägi hageja poolt nimetatud töölepingu projekti, mis oli ühel lehel ja sellel oli palju täitmata kohti, see anti hagejale augustikuu teisel või kolmandal nädalal, 05.augustiks 2008.a. s.o. esimeseks palgapäevaks tööandja seda veel ei andnud; hageja küsis tööandjalt pidevalt lepingut, sellel blanketil ei olnud kuskil juttu katseajaga töötamisest ja abikaasa ei ole kunagi öelnud, et ta töötab katseajaga, tunnistaja ei ole tööandjaga peetud läbirääkimiste juures olnud. MP on hageja tütar. Tema ütlustest nähtub, et töötas ka sama tööandja juures alates 13.juulist 2008.a. kuni augusti keskpaigani iga päev, hiljem käis ainult siis, kui aega oli; emal ei olnud tööandjaga sõlmitud kirjalikku lepingut ja emaga polnud juttu, et ta töötab katseajaga, ka teised töötajad s.h. M.A ei maininud kunagi, et nad töötaksid katseajaga, tööandjaga polnud sel teemal juttu; tunnistaja ei tea, et emale oleks antud allkirjastamiseks kirjalik tööleping, ta teab, et keegi seal katseajaga ei töötanud, kas ema oleks nõustunud katseajaga tööle minema, sellest ei ole emaga juttu olnud; tunnistaja teab, et tööandja soovis ema tööleasumist kohe esimesel päeval tööle, mitte proovipäeva tegemist. Samuti ei lisa uuritud tõenditele midagi kostja poolt esitatud 07.juuli 2008.a. kuupäeva kandev töölepingu tekst, millele on töötajaks hageja ja tööandjaks kostja. (t.l. 4-6 ja 46-44) Kostja esindaja võtab omaks, et see on näidisprojekt, kuna hagejale tutvumiseks antud lepinguprojekti ei ole enam alles. Tähtsust ei oma asja lahendamisel ka SVga sõlmitud ja 07.juuli 2008.a. kuupäeva kandev töölepingu projekt, sest S.V nõustumine tööandja arvamusega ja katseaja tingimusega tagasiulatuv nõusolek ei anna alust lugeda tõendatuks, et hageja pidi teadma enda suhtes katseaja kehtimisest. TLS § 33 lg. 2 kohaselt võis katseaeg olla kuni neli kuud. Seaduse mõtte kohaselt peab töötaja teadma, millise kuupäevani katseaeg kestab s.t. millise ajani oleneb töölepingu jätkumine tööandja otsusest katseaja tulemsute kohta. Töötajat ei saa jätta nii olulise tingimuse osas teadmatusse. Hageja ei esitanud ühegi kostja poolt antud lepingublanketilt teada saadud tingimuse ja töö käigus teada saadud tingimuste (töötasu, töö aeg) kohta kostjale küll vastuväiteid, kuid sellest ei ole õige järeldada, et hagejale oli tehtud teatavaks ka katseaja kohaldamine. Kui kostja poolt väidetud lepinguprojektil oli ka märgitud katseaja kohaldamine tööleasumisel, siis ei anna see alust järeldada, et pooled jõudsid katseaja tingimuses suulises vormis kokkuleppele ja katseaeg hageja suhtes tööleasumisel kehtima hakkas. Asja lahendamisel ei ole olulised kostja väited hageja tööalaste võimete ja töö kvaliteedi kohta ning hageja sellekohased vastuväited, sest vaidluse esemeks ei ole katseaja tulemused või hageja võimalik süütegu, vaid katseaja olemasolu. Samal põhjusel ei oma asjal lahendamisel tähtsust ka töövaidluskomisjoni toimikus leiduv kostja pretensioon hageja töö kohta ( t.l. 26-27). Kuna katseaja olemasolu ei ole tõendatud, siis oli töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p. 5 alusel ebaõige ning hagejal on TLS § 117 lg. 1 kohaselt õigus nõuda töölepingu lõpetamise aluse muutmist ning tööle ennistamisest keeldumise tõttu TLS § 117 lg. 2 kohaselt hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja nõuab hüvituseks kolme kuu keskmist palka. Hageja arvestuste kohaselt oli tema keskmine töötasu 12864.34 krooni, millele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Arvestuse aluseks on kostja poolt esitatud andmed hagejale makstud töötasude kohta, millised leiduvad töövaidluskomisjoni toimikus (t.l. 25).

Kostja rikkus antud juhul TLS § 28 lg. 1 ette nähtud nõuet sõlmida tööleping kirjalikult ja TLS § 33 lõikest 1 tulenevat nõuet näha katseaeg töölepingus ette, kui peetakse vajalikuks katseaja kohaldamist- katseaja kohaldamisel see töölepingust ka selgelt nähtuma. Nii jäi töötaja katseaja osas teadmatusse. Neil põhjustel tuleb hüvituse nõue lugeda põhjendatuks. Arvestades aga hageja lühiajalist töötamist kostja juures peab kohus põhjendatuks hüvituse ühe kuu töötasu ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Antud juhul ei ole vaidluse esemeks hageja töötasu suurus ja sellest tulenevalt ka hüvituse suurus, vaid töölepingu lõpetamise alus. Sisuliselt on tegemist mittevaralise nõudega. Seepärast ei ole antud juhul õige lähtuda menetluskulude jaotuse määramisel hagi rahuldatud osast, vaid kõik hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.