Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-09-36683 1 095 600 krooni. Majanduslik seisund ei võimalda võlgnikul teha ülejäänud makseid kohtu määruses nimetatud tähtaegadel ja ulatuses, sest võlgniku põhitegevus – reklaami valmistamine ja paigaldus – on käesoleval ajal kahjutoov ning võlgniku käive läheneb nullile. Kuna võlgnikul puudub võimalus teostada neid makseid nimetatud tähtaegadel, palub ta kohtule esitatud avalduses ajatada võla ülejäänud osa maksmist summas 1 745 600 krooni 24 kuuks igakuise maksmisega sissenõudjale 75 000 krooni, alates 2009.aasta septembrist. Avaldust põhjendab võlgnik sellega, et vältimaks pankrotti peab ta olema sunnitud võtma oma tütarfirma OÜ Green Area käibevahendeid ning kustutama oma võlgnevust sissenõudja ja panga ees. Kuid see võib kaasa tuua vaid võlausaldajate nõuete rahuldamise väheses osas ning võlgniku tütarfirma OÜ Green Area poolt teostatava elamu ehitamise täieliku peatamise. Sellisel juhul ei saa OÜ Green Area müüa seni müümata kortereid ega täita oma kohustusi korterite eest juba tasunud ostjate ees. Ostjad hakkavad kooskõlastatud ehitustähtaegade möödumisel nõudma aga raha tagastamist ja trahvisanktsioonide tasumist, mis toob kaasa ka OÜ Green Area pankroti. Võlgniku arvates, arvestades kohustuse tekkimise ajalugu ning seda, et 2 000 000 kroonist on faktiliselt tasutud suurem osa – 1 350 000 krooni, põhivõlale on lisatud viivis – 1 095 600 krooni, siis selliste tagajärgede saabumine on tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik leiab, et tema ainus võimalus võla tasumiseks sõltub tütarfirma OÜ Green Area tegevuse edukusest. Kohtutäitur 05. augusti 2009.a. vastuses teatas, et täitedokumendi kohaselt 31.07.2009.a. ja 31.08.2009.a. tasumisele kuuluvad summad ei ole avalduse esitamise momendil sissenõutavaks muutunud. Võlgnevus täiteasjas nr 066/2009/2253 oli täies ulatuse võlgniku poolt vabatahtlikult tasutud ning täitemenetlus on kohtutäituri 05.08.2009.a. otsusega lõpetatud. Seoses sellega ei ole võimalik täitemenetlust nr 066/2009/2253 peatada või ajatada. Kuna võlgnik ei ole sissenõudjale maksnud 31.07.2009.a. tasumisele kuuluvat summat, esitas sissenõudja uue täitmisavalduse, mille alusel oli alustatud täitemenetlus nr 066/2009/2699. Kohtutäitur leiab, et ta ei ole pädev väljendama oma arvamust alustatud täitemenetluse ajatamise või peatamise kohta seoses võlgniku raske majandusliku olukorra tõttu. Võlgnik täisühing Dart Stuudio on 11. augustil 2009.a. esitanud täienduse avaldusele täitmenetluse ajatamise kohta ja selgitanud, et 05.08.2009.a. on kohtutäitur lõpetanud täiteasja nr 066/2009/2253 ning algatanud uue täiteasja nr 066/2009/2699, missugune oli alustatud Viru Maakohtu 10.02.2009.a. otsuse nr 2-07-29466 ja AS Nipress täiteavalduse alusel, ehk samal alusel nagu ka täiteasi nr 066/2009/2253. Täitemenetluse nr 066/2009/2699 jätkamise tagajärjed, nii nagu ka juhul, kui kohtutäitur ei lõpetaks täitemenetlust nr 066/2009/2253 ning nõuaks selle käigus sisse ka ülejäänud summad, mis on toodud Viru Maakohtu 10.02.2009.a. otsuses nr 2-0739466 ei muuda võlgniku seisundit ega olukorda. Võlgnik korrigeerib oma nõuet ja palub ajatada täitemenetluse nr 066/2009/2699 täitmine ülejäänud võlaosa sissenõudmiseks summas 1 745 600 krooni 24 kuule sissenõudjale igakuise väljamaksmisega 75 000 krooni alates 2009.a. septembrist. Sissenõudja AS Nipress 14. augusti 2009.a. vastuse kohaselt sõlmisid 24.04.2007.a. sissenõudja ja võlgnik ostu-müügilepingu, kuna võlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi täies mahud, siis pöördus sissenõudja 25.09.2007.a. hagiavaldusega kohtusse ostuhinna ja viiviste nõudes. Sissenõudja nõustus võlgniku poolt pakutud kompromisslepingu sõlmimisega, mis oli allkirjastatud mõlema poole poolt ja esitatud kohtusse kinnitamiseks. Kohus kinnitas kompromissi määrusega 10.02.2009.a. Võlgnik ei vaidlustanud kohtumäärust. Seoses sellega, et võlgnik täitis kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohusetundetult, sissenõudja pöördus kohtutäitur Andrei Kreki büroosse kompromissi kohustuslikuks täitmiseks. Sissenõudja avalduse alusel oli algatatud täitemenetlus nr 066/2009/2253, mis oli lõpetatud kohtutäituri poolt 05.08.2009.a. seoses sissenõudja nõudmiste täitmisega. Kuna täitmismenetlus on lõpetatud, siis ei ole võimalik täitemenetluse ajatamine. Sissenõudja leiab, et täiteasja jätkamine graafiku alusel, 2(4)

2-09-36683 milline oli kinnitatud kohtumäärusega 10.02.2009.a. ei saa olla ebaõiglane võlgniku suhtes. Sissenõudja leiab, et võlgnikul on vahendeid ja vara, et kustutada oma võlg sissenõudja ees. Sissenõudja, arvestades maksegraafikuga kinnitatud kompromissi, planeeris oma arveldusi laenuandjatega. Maksegraafiku rikkumise tagajärjel on sissenõudjal rikutud suhted äripartneritega ja see kõik on negatiivselt mõjunud sissenõudja ärile. Võlgnikupoolse tähtaja rikkumisega ei saanud sissenõudja õigeaegselt tasuda pangalaenu järjekordset makset, mille tagajärjel oli sissenõudja arve pikaajaliselt blokeeritud. Võlgniku poolt avalduses esitatud maksegraafiku täitmise ajatamine võib viia sissenõudja firma pankrotti. Rahuldades võlgnikupoolse nõude ja võimaldada talle 75 000 krooni suuruse võlgnevuse makse 24 kuu jooksul ei rahulda sissenõudjat ja on vastuolus sissenõudja huvidega ning mõjub negatiivselt sissenõudja majanduslikule olukorrale. Sissenõudja palub jätta täisühing Dart Stuudio avalduse täitemenetluse nr 066/2009/2253 ajatamiseks rahuldamata ja kohtukulud võlgniku kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja soovis kohtule 29.07.2009.a. esitatud avalduses ajatada täitemenetluse täiteasjas nr 066/2009/2253. Kohus tuvastas, et võlgnevus täiteasjas nr 066/2009/2253 oli täies ulatuse võlgniku poolt tasutud ning täitemenetlus on kohtutäituri 05.08.2009.a. otsusega lõpetatud (t.l. 9-10, 98). Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et avaldaja avaldus täitemenetluse nr 066/2009/2253 ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest täitemenetlus on lõpetatud kohtutäituri otsusega. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja soovib kohtule 11.08.2009.a. esitatud avalduses täiendada oma esialgset avaldust ja ajatada täitemenetluse täiteasjas nr 066/2009/2699. Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole sissenõudjale maksnud Viru Maakohtu määrusega nr 2-0739466 10. veebruarist 2009.a. kinnitatud kompromissi alusel 31. juuliks 2009.a. tasumisele kuuluvat summat 650 000 krooni (t.l. 6-7) ja sissenõudja esitas kohtutäitur Andrei Krekile uue täitmisavalduse, mille alusel alustati täitemenetlust nr 066/2009/2699. Tuvastatud on, et täitemenetluse ajatamise avalduse esitamise ajaks täitemenetlust nimetatud summa sissenõudmiseks alustatud ei olnud, kuid asjaoludest tulenevalt soovib avaldaja ajatada nimetatud summa tasumist, milline on täitemenetluse nr 066/2009/2699 nõude sisuks. Vaidlust ei ole, et sama Viru Maakohtu määrusega 10. veebruarist 2009.a. kinnitatud kompromissi alusel ei ole summa 1 095 600 krooni tasumise tähtaeg saabunud, milliseks on 31.08.2009.a. ja selle summa sissenõudmiseks ei ole täitemenetlust alustatud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada avaldaja taotlust täitemenetluse ajatamiseks, milline on alustatud. Kohtul ei ole antud võimalust ajatada täitemenetlusi, mida võidakse algatada tulevikus. Kuna kohus tuvastas, et avalduse esitamise ajaks, ei olnud alustatud täitmenetlust summade osas, mida avaldaja palub ajatada, siis kohus leiab, et ei ole võimalik avaldaja nõuet muuta selliselt, et menetluse käigus võib avaldaja oma nõuet täiendades paluda ajatada ükskõik missugust võimalikku täitemenetlust. Avaldaja nõu peab olema selge. Vaidlust ei ole, et nõue 1 095 600 krooni ei ole sissenõutavaks muutunud, ega ka täitemenetlust alustatud. Kohus ei nõustu avaldajaga, et kuna tegemist on ühest ja samast täitedokumendist tuleneva nõudega, siis ei ole 3(4)

2-09-36683 asjaolud muutunud. Kohus leiab, et avaldaja nõude sisuks saab lugeda täitemenetluse täiteasjas nr 066/2009/2699 ajatamise. Avaldaja soovib nõude täitemenetluse täiteasjas nr 066/2009/299 nõude 650 000 krooni ajatamist 75 000 kroonise kuumakse kaupa. Ei ole võimalik rahuldada avaldaja taotlust täitemenetluse ajatamiseks summa 1 095 600 krooni osas, sest sellise summa maksmine ei ole muutunud sissenõutavaks ja täitemenetlust selle summa sissenõudmiseks ei ole alustatud. Kohus ei hinda menetlusosaliste väiteid ja tõendeid asjaolude kohta, mis põhjustel üks või teine pool pole oma lepingulisi kohustusi täitnud, ning missugustel asjaoludel sõlmiti pooltevaheline kompromiss tsiviilasjas, sest sel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust (t.l. 12-15, 19-22, 2634, 95-97, 99-105). Kohtul tuleb täitemenetluse ajatamise otsustamisel hinnata vaid asjaolusid kas menetluse jätkamine on ebaõiglane lähtudes sissenõudja huvidest ja võlgniku majanduslikust olukorrast. Sissenõudja on kohtule veenvalt põhjendanud, et täitemenetluse ajatamine võib ka temale tuua kaasa võimaliku pankroti ja seega ei ole ajatamine sissenõudja huvides. Kohus leiab, et ei ole alust eelistada üht äriühingut teisele (t.l. 16-18, 110-118). Vaidlust ei ole, et võlgnik ja sissenõudja sõlmisid kompromiss sellistel tingimustel, nagu see on kinnitatud kohtu poolt 10.02.2009.a. määruses vabal tahtel. Kohus leiab, et kompromissi sõlmimisel pidid mõlemad pooled hindama oma äririske ja võimalusi. Kahtlemata on sissenõudja huvi, et võlgnik tasuks kompromissis kinnitatud summad tähtaegselt. Kohus möönab, et suure rahalise kohustuse täitmine väikese äriühingu jaoks võib kaasa tuua muudatusi äriühingu majanduslikus olukorras, kuid selline kohustus on poolel võetud vabal tahtel ja sellise kohustuse täitmata jätmine teisele äriühingule toob kahtlemata kaasa majanduslikud tagajärjed ka teise äriühingu jaoks. Võlgniku kehv majanduslik olukord ei ole ainuüksi asjaoluks, mille põhjal kohus peaks otsustama täitemenetluse ajatamise, kohus peab arvestama ka sisenõudja huvidega. Ka võlgniku tütarfirma majandusliku olukorra hindamine ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (t.l. 23-25, 35-39, 106-109), sest kohtul tuleb hinnata vaid võlgniku enda majanduslikku olukorda, seega ei rahulda kohus sissenõudja taotlust teha järelepäringuid notarile korterite tehingute kohta, sest sel ei ole tähtsust asja lahendamisel. Kohtule ei ole toodud välja asjaolusid, millised veenaksid kohut, et täitemenetlus 10.02.2009.a. kinnitatud kompromissi alusel oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus leiab, et avaldus täitemenetluse täiteasjas nr 066/2009/2699 ajatamiseks tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd lahend tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest avaldajale.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.