lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-16433/5

Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.08.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-16433/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2520
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24.08.2009.a. kell teatavakstegemise aeg ja koht 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-08-16433

Tsiviilasja number Kohtuasi Menetlusosalised esindajad

ja

Hagi hind Asja läbivaatamine

GO Y, S.A.S.U. hagi AOÜ vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks nende Hageja – GO Y, S.A.S.U. (reg number XXX) Hageja esindaja – patendivolinik R Pärn Kostja – AOÜ (reg kood XXX, asukoht XX) Kostja esindajad patendivolinik K Käosaar 15’000.- krooni Kirjalikus menetluses

Resolutsioon.

1.Jätta hagi rahuldamata ja mitte kindlaks teha kaubamärgi „GO + kuju“ (taotluse nr M200500010) õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu.
2.Menetluskulude jaotus Jätta asjas kantud menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 29.04.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis kaheksa tähist „go“ või „GO“ sisaldava kaubamärki, prioriteedikuupäevadega 01.05.2004.a ja registreeritud muuhulgas klassides 39 ja 42 (klass 42 vastab kehtiva Nizza

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse
  • 22.04.20262-24-8423/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.02.20262-26-415/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.01.20262-25-7754/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.01.20262-20-17286/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.01.20262-25-4966/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-23-2399/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

klassifikatsiooni klassile 43). Patendiamet registreeris kostja kaubamärgi „GO + kuju“ (taotluse nr M200500010) klassides 39 ja 43, otsus avaldati Eesti Kaubamärgilehes nr 2/2006. Hageja vaidlustusavalduse jättis Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) rahuldamata oma otsusega nr 977-o, mis avaldati 29.01.2008.a. Hageja leiab, et esinevad kostja vaidlusaluse kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. Kostja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse 05.01.2005.a, seega on hageja kaubamärk varasem (KaMS § 11 lg 6). Kostja kaubamärk on sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkidega, mistõttu on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kostja kaubamärgi assotsieerumine hagejale kuuluvate varasemate kaubamärkidega, seega esineb kostja kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu (KaMS § 10 lg 1 p 2). Hageja poolt teenuste osas klassides 39 ja 42 registreeritud kaubamärgid kattuvad klasside 39 ja 43 päistega, nimelt klassis 39 „transport; kaupade pakendamine ja ladustamine; reiside korraldamine“ ja klassis 42 „toitlustusteenused; tähtajaline majutus“, va kaubamärgid nr 001727650 ja nr 001727726, mis klassis 39 on registreeritud teenuste „transport, reiside korraldamine, kohtade ettetellimine (reisid)“ tähistamiseks, klassis 42 registreeritud siiski sealhulgas „toitlustusteenused; tähtajaline majutus“ tähistamiseks. Hagejale kuuluvate kaubamärkide ja kostja kaubamärgiga loetletud teenused klassides 39 ja 42 (43) on identsed ja samaliigilised. Kostja kaubamärk on esitatud kombineeritud kaubamärgina, kus selle eristusvõimeliseks ja domineerivaks elemendiks, mis ka tarbijale eristub ning meelde jääb, on sõnaline osa „GO“. Tarbijate puhul on täheldatav tähenduse omistamine kujundmärkidele, et seda paremini meelde jätte ja välja hääldada, sellest tulenevalt identifitseerivad tarbijad kostja kaubamärki sõnana „GO“. Kostja kaubamärk on esitatud kahes värvikombinatsioonis, sinises ja rohelises värvitoonis, milles rõhutatult eristuvad tähed „G“ ja „O“, moodustades tähise „GO“. Tähis on identne hageja kõigis kaubamärkides esineva sõnalise elemendiga „GO“. Tegemist on lühikese ja meeldejääva sõnaga, mis iseenesest on ka hageja kaubamärkide kõige eristusvõimelisemaks ja domineerivamaks elemendiks. Hageja kaubamärkide nr 001727650 ja 001727726 identsed sõnalised elemendid „GO“ on esitatud sarnases kujunduses, sisaldades domineerivat elementi „GO“, samas kui nimetatud kaubamärkide koosseisus olev sõnaline element „Y“ on esitatud tähise „GO“ all tunduvalt väiksemas kirjapildis ja tarbijale silmapaistvaks elemendiks on tähis „GO“. Seda eriti kaubamärgi nr 001727726 puhul, mille kujundus sisaldab sinist värvitooni. Tarbija võib arvata, et vaadeldavad kaubamärkidega tähistatud teenused on seotud ühe ja sama ettevõttega ning nende teenuste pakkujate vahel on mingi seos, kuid vastavat majanduslikku seost nende vahel ei eksisteeri. Tarbija võib pidada kostja kaubamärki hagejale kuuluvate kaubamärkide edasiarenduseks. Kontseptuaalselt on kostja kaubamärk sarnane hagejale kuuluvate erinevate „GO“ kaubamärkidega. Hageja leiab, et eelkõige on kostja kaubamärk sarnane talle kuuluvate varasemate Ühenduse kaubamärkidega nr 001727650 ja 001727726 ning ta võrdleb kaubamärke nii klasside kui kujunduse osas. Hageja kaubamärk nr 001727650 „GO Y + kuju“ ja kostja kaubamärk „GO + kuju“ on visuaalselt sarnased, kuna nende kirjatüüp on sarnane, eelkõige täht „G“ on sarnase kujundusega, samuti esineb mõlemas märgis roheline toon. Hageja kaubamärgi domineerivaim tähis on „GO“. Mõlemad kaubamärgid hõlmavad klassides 39 ja 42/43 identseid ja samaliigilisi teenuseid. Kostja kaubamärgiga kaetud teenused klassis 43 on identsed ja samaliigilised hageja kaubamärgi nr 001727650 sisalduvate teenustega klassis 42. Kuigi hageja kaubamärk on omandanud

õiguskaitse klassis 39 selliste teenuste osas nagu „Transport, reiside korraldamine, kohtade ettetellimine, reisid“, on kostja kaubamärgiga kaetud teenused klassis 39 siiski identsed/samaliigilised hagejale kuuluva Ühenduse kaubamärgi nr 001727650 kaetud teenustega klassis 39. Hageja kaubamärgiregistreering hõlmab endast teenuseid nagu „transport“ ilma igasuguse täpsustuseta, millise transpordiliigiga tegemist on. Seega on transporditeenused laiaulatuslikud. Nizza klassifikatsiooni klasside loend koos selgitavate märkustega viitab klassi 39 juures asjaolule, et „klassi 39 kuuluvad põhiliselt inimeste või kaubaveoteenused (auto-, raudtee-, vee-, õhu- või torujuhtmetransport) ja veondusega seotud teenused, nagu kauba hoidmine ladudes või teistes ruumides selle säilitamiseks või valvamiseks.“ Samuti sisaldavad selgitavad märkused asjaolu, et käsitletavasse kuuluvad ka transpordivahendite üürimise teenused, kauba veoeelne pakkimine jne. Kõik ülaltoodud kostja kaubamärgiga hõlmatud teenused klassis 39 on identsed/samaliigilised hageja kaubamärgiga kaetud teenustega, olles ühel või teisel moel seotud transpordiga, eeldades tihti ka transpordi esemeks olevate kaupade pakendamist ja ladustamist. Samuti on „ajalehtede kätte-, kohaletoimetamine; sõnumite, teadete kohale-, kättetoimetamine“ seotud transpordiga. Hageja Ühenduse kaubamärk nr 001727726 ning kostja kaubamärk on kirjatüübilt praktiliselt identsed, samuti värvilahenduses kasutatav sinine värvitoon. Hageja tähis „Y“ asub väiksemas tähesuuruses domineeriva elemendi „GO“ all, samuti on sõna „Y“ kirjeldav kaubamärgiga kaetud teenuste suhtes. Hageja eelnimetatud kaubamärk katab samu teenuseid nagu hageja Ühenduse kaubamärk 001727650. Tegemist on seega identsete ja samaliigiliste kaupadega. Kaubamärkide foneetiline, visuaalne ja kontseptuaalne sarnasus on märgatav, võrreldavate kaubamärkide domineerivad ja eristusvõimelised elemendid on identsed. Hageja palub tuvastada kostja kaubamärgi „GO + kuju“ õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb 03.12.2008.a kohtusse laekunud seisukohas hagile vastu. Kostja kaubamärk on üksnes kujundmärk ning sellel puudub igasugune sõnaline osa. Kostja tegeleb esmajoones transporditeenuste osutamisega ning sellest on inspireeritud kaubamärgi kujundus. Kostja kaubamärgi kontseptsioon seisneb lõputus liikumises, mida sümboliseerib stiliseeritud lõpmatuse sümbol. Kaubamärgis võib selgelt näha omavahel ühendatud kaardus noolt ja avatud ringi, mis kokku moodustavad lõpmatuse sümboli. Seetõttu ei saa väita, et kaubamärgitaotluse puhul on tegemist kujundatud sõnaga „GO“, tegemist ei ole teksti sisaldava kaubamärgiga. TOAK on oma otsuses nr 977-o märkinud, et Patendiamet on avalikus on-line andmebaasis alusetult andnud kaubamärgile nimetuse GO. Seetõttu peab kostja kaubamärki käsitlema kui kujundkaubamärki. Kostja ei vaidlusta võrreldavate kaubamärkide loeteludes märgitud teenuste identsust ja samaliigilisust. Kostja nõustub, et klassides 39, 42 ja 43 olevad teenused on identsed ja samaliigilised. Samas ei nõustu kostja, et varasemad kaubamärgid on kostja kaubamärgiga nii sarnased, et võiksid põhjustada äravahetamist või assotsieerumist. Kaubamärkide puhul ei ole midagi võrrelda, sest neil ei ole ühtegi sarnast elementi. Varasemad kaubamärgid GO FLY ja GO GO on sõnamärgid, kuid registreerimiseks esitatud kaubamärk on värviline kujundmärk. Järgmised kaubamärgid sõnalise osaga „go“ ja kujundusliku osaga ei ole äravahetamiseni sarnased ega assotsieeruvad, puudub sõnaline ja kujunduslik kokkulangevus. Hageja poolt analüüsitud kaubamärgid nr 001727650 ja 001727726 pole sarnased kostja kaubamärgiga. Hageja kaubamärgid koosnevad nii sõnalisest osast GO VOYAGE kui ka kujunduslikust osast. Värvid, mida võrreldavatel kaubamärkidel on kasutatud, on erinevad. Kaubamärkide üldmulje on erinev ning välistatud on nende äravahetamine ja/või assotsieerumine. Kui registreerimiseks esitatud kaubamärgi puhul on tegemist üksnes figuratiivse kaubamärgiga, ei saa kaubamärkide võrdluse puhul rääkida sarnastest sõnalistest

osadest. Seega peab antud olukorras vaatluse alla võtma üksnes kaubamärkide kujundusliku poole. Kõigi hageja kaubamärkide domineerivateks elementideks on tähiste sõnalised osad – GO Y, GO FLY või GO. Nende kaubamärkide puhul on kujundus tarbija jaoks sekundaarse tähendusega, sest osade märkide puhul jääb kujunduslik osa tähiste üldmulje aspektist tahaplaanile ning osade märkide puhul puudub üldse. Hageja kaubamärkide koosseisus ei ole selliseid figuratiivseid elemente, mis vähendaksid sõnaliste osade domineerimist kujunduse üle. Seega on varasemate kaubamärkide puhul meeldejäävaks just nende kaubamärkide sõnaline pool, aga mitte kujundus ning keskmine tarbija kasutab, viidates tähistatavatele teenustele, kaubamärkide sõnalisi osi ning ei hakka kirjeldama kaubamärkide kujunduslikke elemente. Registreerimiseks esitatud kaubamärgi puhul on tarbijale domineerivaks ning meeldejäävateks kujunditeks roheline nool ning sinine avatud ring. Seetõttu ei saa tarbija ka välja öelda kaubamärgi nime, vaid jätab selle endale meelde kui kahest värvist koosneva kujundi. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nimele on registreeritud varasemad Ühenduse kaubamärgid 000735720, 000735787, 000735845, 000736389, 000736421, 000742585, 001727650 ja 001727726 (tl 13-43). Kõik kaubamärgid on muuhulgas registreeritud klassides 39 ja 42. Patendiamet on võtnud vastu otsuse registreerida kostja kaubamärk „GO + kuju“ (taotlus nr M200500010) klassides 39 ja 43 (tl 47), otsus on avaldatud kaubamärgilehes nr 2/2006 (tl 4446). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et poolte kaubamärkidega tähistatud teenused on osalt identsed ja osalt samaliigilised. Poolte vahel on esmalt vaidlus selles, kas poolte kaubamärgid on segiaetavad ja kas tarbija võib arvata, et kaubamärkidega tähistatud kaubad/teenused pärinevad ühelt ja samalt ühingult või majanduslikult seotud ühingult. Vaidlus taandub küsimusele, kas kostja rikub oma kaubamärgi kasutamise ja registreerimisega hageja kaubamärkidest tulenevaid õigusi (KaMS § 10 lg 1 p 2). Tulenevalt poolte kaubamärkide registreeringust klassides 39, 42 ja 43 identsetele ja sarnastele kaupadele peab kohus uurima, kas hageja kaubamärgid ja kostja taotletav kaubamärk on piisavalt sarnased, et oleks tõenäoline, et keskmine tarbija ajaks asjaomaste kaupade päritolu segi, arvestades, et need kaubad on identsed või sarnased. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osasid. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijate võrdlus kaubamärkide osas tugineb üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11.11.1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 23 ja 22.juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I3819, punkt 25). Määrav on kombineeritud või kujundkaubamärkide puhul visuaalne mulje, foneetiline ja kontseptuaalne identiteet ei ole niivõrd olulised. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema kaubamärk ei ole tajutav kui sõna „GO“, vaid kui rohelisest noolest ja veerandi võra avatud sinisest ringist koosnevat lõpmatuse sümbolit. Keskmine tarbija tajub kostja kaubamärki kohtu hinnangul siiski sõnana „GO“, alles kostjapoolse kaubamärgi kontseptsiooniga tutvumisega tuleb möönda, et tegemist võib olla ka kostja poolt väidetud sümboliga.

Sõnad „GO”, „FLY” ja „VOYAGE“ hageja kaubamärkides viitavad transpordile, reisimisele. Sõna „GO“, mis hageja ja kostja kaubamärkides esile tuleb, on vaidluses käsitlevates klassides nõrga eristusvõimega tähis, see tekitab ülekantud tähenduses kaubaga seose, so tegemist on sõnade/piltidega, mis allegooriliselt või mõistukujuliselt kaubaga seose tekitab, liikumist kirjeldab. Nimetatu on omane transpordi ja reisimisega seonduvatele kaupadele ja teenustele. Samas on oluline tähele panna, et hagejale ei ole registreeritud sõnalist kaubamärki „GO“. Hageja ja kostja kaubamärkide foneetiline ja semantiline sarnasus sõna „GO“ osas on ilmne. Kohtu hinnangul viitab mõlema kaubamärgi kontseptsioon pidevale liikumisele. Samas omaks see tähendust ainult juhul, kui sõna “GO” oleks kaubamärkide kõige domineerivam osa. Seega eelnevalt tuleb vastata küsimusele, kas võrreldavate kaubamärkide kujunduses on sedavõrd domineerivat mõju ja eristusvõimet omavaid elemente, mis kaubamärgi üldmuljele mõju avaldavad. Võrreldavate kaubamärkide kujunduses on sõnal “GO” oluline koht, kuid kohtu hinnangul on hageja kombineeritud kaubamärkides domineerivaks osaks sõna “GO“ ringis või ristkülikus asetsevana, kostjal sõna “GO” noole ja avatud ringina. Igal juhul on tegemist originaalse graafilise kujundusega kaubamärgiga, millel on just seetõttu tugev eristusvõime. Kostja kaubamärgi kujutis kompenseerib seega varasema kaubamärgiga olemasolevaid foneetilisi ja semantilisi sarnasusi. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk (vt kohtuotsus Canon, p 18, ja Euroopa Kohtu 22.06.1999.a otsus kohtuasjas C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, p 20). Selleks, et teha kindlaks kaubamärgi eristusvõime ning sellest tulenevalt hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt eelpool viidatud kohtulahend Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 22). Varasemad kaubamärgid käesoleva vaidluse mõttes on hageja poolt registreeritud kaubamärgid. Eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. Juba üksnes üksik kaitstav element, nagu ülejäänud osas kirjeldava märgi eriline graafiline kujundus või ebatavaline ja seetõttu individuaalselt mõjuv sõnamoodustis, piisab selleks, et tähis oleks eristusvõimeline. Kas tähis on registreerimistaotluses nimetatud kaupade/teenuste suhtes kaitstav kaubamärgina, kas ta on eristusvõimetu, kirjeldav või eksitav, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist kaubamärgitaotluses märgitud toodete/teenustega tegelev ärisektor. Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, lisaks ärisektorile ka lõpptarbijale, tuleb arvestada ka normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärki tuleb hinnata normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte faktiküsimusega (kohus toetub siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Franz Hackeri teosele „Markenrecht. Das deutsche Markensystem.” Carl Heymanns Verlag, 2007, äärenumber 109). Hagejal on kaks sõnalist kaubamärki – „GO FLY“ ja „GO GO“. Mõlemad sõnad, nii „go“ kui „fly“ on eesti tarbijaskonnale tuttavad. Tänu inglise keele laialdasele levikule ei jää sõnad tarbijatele arusaamatuks ja tarbija tajub tähiseid kui liikumise ja transpordiga seonduvaid. Ka

nende sõnade üksteise järel järjestatud kombinatsioon on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul; puudub graafiline kujundus või uuenduslikkus keelekasutuses, mis muudaks tähise tugevalt eristatavaks. Seega puudub hageja vaadeldavatel sõnamärkidel tugev eristusvõime ja tegemist on kirjeldavate tähistega. Tähele tuleb panna, et hageja nimele ei ole registreeritud sõnalist kaubamärki „GO“. Hageja kombineeritud kaubamärgid nr 000735720, 000735787, 000736389 ja 000742585 kujutavad endast samuti tähise „GO GO“ ja „GO“ graafilisi kujutisi, kus üks „GO“ on jämedas mustas trükis, teine tähis „GO“ mustas või rohelises ringis, kaubamärk nr 000742585 kujutab endast mustas ringis asetsevat valget tähist „GO“. Kaubamärkide nr 001727650 ja 001727726 puhul asub tähis „GO“ vastavalt kas rohelises või kollased ristkülikus, lisaks sisaldub kujunduses sõnaline osa „Y“, mis on kaupu või teenuseid kirjeldav ja seega kaubamärgi mittekaitstav osa. Tegemist ei ole originaalse graafilise kujundusega, sõna „GO“ selles kujunduses on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul. Sõna „GO“ puhul on tegemist küll kaitstava, kuid mitte kõrge eristusvõimega sõnaga kaubamärgi koostisosas. Ka varasemate kaubamärkide kujundiline osa on lihtne ring või ruut, mis oma olemuselt ei ole tugeva eristusvõimega, kuna on ühed tavapärastest geomeetrilistest kujunditest. Käesolevas vaidluses esiletoodud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik väita, et varasematel kombineeritud kaubamärkidel on tulenevalt nende põhiomadustest tugev eristusvõime. Kokkuvõttes leiab kohus - arvestades asjaomaste kaupade osalist identsust ja samaliigilisust, kombineeritud kaubamärkide vähest sarnasust, varasemate kaubamärkide nõrka eristusvõimet et hageja ja kostja kaubamärkide segiajamise tõenäosus tarbija poolt ei ole tõenäoline (KaMS § 10 lg 1 p 2). Nimetatust tulenevalt ei ole hageja nõue teha kindlaks kaubamärgitaotluse „GO+kujutis” õiguskaitset välistavad asjaolud põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.12.20252-22-14330/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.12.20252-24-143/43Harju Maakohus Tallinna kohtumaja