Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-08-49396 protokoll. Sellest nähtuvalt on esitatud koostöölepingu aruanne. Asjaolu, et OÜ MaxKinnisvara taotles täituri kaudu üksnes osade dokumentidega tutvumist, kinnitab, et teiste dokumentide osas erimeelsusi ei ole. Vaidlustatud otsuses kohtutäitur ise möönab, et tal ei ole õigust kehtestada võlgnikule nõudeid, millistele peaks/võiks vastata kohtuotsusega välja nõutud tegevusaruanne. Seega puudus kohtutäituril sisuline põhjus nõuda OÜ-lt Saarte Investeering tegevusaruande esitamist. Kohtutäituri jutt selles, et juba esitatud tegevusaruanne ei olnud nõuetekohane ei vääri kaebaja arvates tähelepanu. Kaebaja on seisukohal, et osaotsuse nõue täitmisteates viidatud dokumentidega tutvumise võimaldamise osas on kohaselt enne täitemenetluse alustamist täidetud ja puudub alus nõuda sundtäitmist. Sissenõudja on käinud kaebuse esitaja juures 03.04.2008.a. dokumentidega tutvumas. Tutvumiseks esitatud dokumendid on akteeritud. Silmas tuleb pidada, et osaotsuse p2 paneb Võlgnikule kohustuse võimaldada Sissenõudjal tutvuda Kaebaja valduses olevate ja eeldatavalt olemasolevate originaaldokumentidega. Seega on osaotsuse vastav punkt sundtäitmiseks piisavalt selge osas, mis piiritleb tutvumisobjekti sellega, et dokument peab olema Kaebaja valduses ja olema seda originaaleksemplarina. Kaebaja on võimaldanud Sissenõudjal tutvuda kõigi enda valduses olevate ja Sissenõudjat huvitavate originaaldokumentidega. Seadusest ei tulene, et juhul, kui Sissenõudja poolt soovitud dokumendi originaaleksemplar ei asu Kaebaja valduses, peaks Kaebaja asuma valduse puudumist ja kolmanda isiku valduse olemasolu tõendama. Sissenõudja vastava väite korral lasub tõendamiskoormis tsiviilmenetluse üldisi tõendamisreegleid arvestades sissenõudjal. Kogu kaebaja valduses olnud informatsioon Sissenõudjat huvitavate laekumiste kohta oli OÜ-le MaxKinnisvara üleantud ning kajastatud 03.04.2008.a. Sissenõudjale esitatud tegevusaruandes. Ülaltoodust lähtuvalt on kaebaja arvates täitedokument vastavas osas juba enne täitemenetluse alustamist täidetud ning täitmisteates sisalduv nõue originaaldokumentidega tutvumise võimaldamise osas õigusvastane. Kaebaja ei pea lõpuni õigustatuks kohtutäituri seisukohta, et täitemenetlus on seaduslik ka juhul, kui täitedokument on juba täidetud. Kohtutäitur on õigustatud võtma tarvitusele seaduses ettenähtud meetmeid üksnes nende nõuete osas, mida kohustatud isik ei ole täitnud vabatahtlikult. Kui vabatahtlikult täidetud kohtuotsuse pöörab veelkordselt täitmisele kohtutäitur, siis on ilmselgelt seadusevastase ja lubamatu tegevusega. Kaebaja arvates oleks kohtutäitur, saades teada, et täitmisele pööratav nõue on täidetud, pidanud viivitamatult täitemenetluse lõpetama. Kaebaja leiab ka, et eeltoodud põhjustel puudub kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituritasu. Kaebaja taotleb: 1.Tühistada Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti 20.06.2008.a. otsus täiteasjas 176/2008/1651.

otsus

20.06.2008.a.

täitmisasjas

nr

Kohtutäitur on kaevatavas otsuses jätnud OÜ Saarte Investeeringu kaebuse TMS 217 lg 5 alusel rahuldamata. Täituri põhjendused on järgmised : Kohtutäituri poolt on alustatud 23.05.2008.a. täitemenetlus 176/2008/1651 vastavalt sissenõudja avaldusele. Täitedokumendiks on Eesti kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraazikohtu 20.03.2008.a. osaotsus. Sissenõudja avaldas soovi täitedokumendi täitmiseks, kuna seda ei ole võlgnik eelnevalt täitnud või ei ole seda täitnud nõuetekohaselt täies ulatuses. Sissenõudja avaldas soovi täita osaotsuse resolutsiooni punkte millega:

2-08-49396 kuni 06.08.2007.a. ning dokumentidega sõltumata koostamise ajast, mis puudutavad viidatud perioodil tehingute täitmist. Kohtutäituri poolt toimetati kaebajale kätte trahvihoiatusega täitmisteade, millele oli lisatud koopia täitedokumendist ja kohtutäituri tasu otsus. Täitmisteatega kohustati kaebajat esitama osaotsuse resolutsiooni 1. punktis nimetatud dokumendid 10 päeva jooksul alates täitmisteate kättesaamisest ning 2. punktis nimetatud kohustuse täitmist kontrollis kohtutäitur vahetult, mille kohta koostati kohtutäituri poolt ka akt. 30.05.2008.a. esitas kaebaja taotluse täitmistähtaja pikendamiseks kuni 09.06.2008.a., mille kohtutäitur ühepoolse otsusega 02.06.2008.a. rahuldas. 05.06.2008.a. esitas kaebaja aga kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles leiab, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust alusetult põhjusel, et kaebaja on eelnevalt juba nimetatud täitedokumendi väidetavalt täitnud. Aruanne on 03.04.2008.a. sissenõudjale allkirja vastu tutvumiseks üle antud ja sissenõudja on käinud kaebaja juures 03.04.2008.a. dokumentidega tutvumas. Täitur leiab, et täitemenetluse algatamiseks on vajalikud kaks formaalset eeldust. Esiteks, kas on esitatud täitmisele kuuluv täitedokument (TMS § 2 lg1 p6) ja teiseks on sissenõudja avaldus (TMS § 23 lg1). Need nõuded olid täituri seisukohalt täidetud ja täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule loetakse täitemenetlus alustatuks (TMS § 24 lg2). Kaebaja ei ole ma kaebuses viidanud ühelegi seaduse sättele, millest tuleneks kohtutäituri kohustus kontrollida enne täitemenetluse alustamist, kas kohustus on eelnevalt täidetud. Selleks juhuks, kui kohustus on eelnevalt täidetud, kuid sissenõudja soovib siiski korduvalt kohustuse sunnitäitmist kohtutäituri vahendusel, võib võlgnik (kaebaja) esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta (vt. TMS § 221). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi piisavalt selget ja üheselt mõistetavat tõendit, et kohustus on täidetud ja sissenõudja on ka peale avalduse ja kaebuse esitamist kinnitanud, et nimetatud kohustused on täitmata. Asjast puudutatud isikute seisukoht menetluses Kohtutäitur on kohtule vastuseks kaebusele teatanud, et jääb oma otsuses toodud põhjenduste juurde ja leiab, et täitemenetluse algatamiseks olid kõik eeldused täidetud ning kohtutäituril puudus seaduslik alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks. Juhul, kui otsus on täidetud eelnevalt ja sissenõudja ei kinnita seda, siis saab võlgnik oma õiguseid kaitsta esitades sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221). Sissenõudja ei ole kohtutäiturile esitanud avaldust selle kohta, et täitedokumendis nimetatud kohustus oleks täidetud. Antud kaebuses kohtutäituri tegevuse peale ei saa kohtutäituri hinnangul lahendada küsimust, kas kohustus oli enne täidetud nõuetekohaselt või mitte, kuna seadus on näinud selleks juhuks eraldi hagimenetluse (tl.39). Lisatud on ärakiri täitetoimikus olevatest dokumentidest (tl.40-77). Sissenõudja OÜ MaxKinnisvara peab esitatud kaebuse põhjendamatuks ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. OÜ MaxKinnisvara nõustub kohtutäituri 20.juunil 2008.a. tehtud otsusega ning jagab kohtutäituri 26.08.2008.a. kohtule esitatud kirjalikke seisukohti. Riigikohus on 16.10.02.a. tsiviilasjas nr 3-1-1-119-02 tehtud määruse p-s 8 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Avaldaja kohustus esitada seltsinguvara puudutav bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne tuleneb vahekohtu otsusest. Kohtutäituri poolt 25.05.2008.a. esitatud täitmisteates on nõutud avaldajalt bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande esitamist. OÜ Saarte Investeering ei ole vastavaid nõuetekohaseid dokumente puudutatud isikule esitanud. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist esineb ka erandeid. Seda on Riigikohus märkinud 23. jaanuaril 2003.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-3-03 tehtud otsuse p.-s 10. Kohtutäitur peab täitedokumendile

2-08-49396 sissenõude pööramisel arvestamata seaduses sätestatuga. Õigusteoorias selgitatakse VÕS § 613 kohta järgmist: „Vaikival seltsinglasel on õigus kontrollida eelnimetatud ettevõttega seotud raamatupidamisdokumente. Vaikivale seltsinglasele kuuluv kontrolliõigus sisaldab õigust nii jooksva kui ka eelnevate majandusaastate raamatupidamisdokumentide sisuga tutvumiseks”. Seltsilepingu regulatsioonis ettenähtud tegevusaruande ning raamatupidamisdokumentide vorminõuete osas tuleb lähtuda raamatupidamisseaduses kehtestatud nõuetest. Kooskõlas Riigikohtu 23.01.2003.a. otsusega tsiviilasjas nr 3-1-1-3-03 on kohtutäitur õigesti juhtinud avaldaja tähelepanu asjaoludele, et tema poolt osaotsuse täitmiseks vabatahtlikult esitatud dokumendid peavad vastama seadusega kehtestatud nõuetele. Vastasel korral ei ole tagatud seltsingu majandustulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus. Ei saa asuda seisukohale, et igasugune ettevõtja poolt vaikivale seltsingule esitatud formaalne dokument tagaks vaikiva seltsinglase õigused. Puudutatud isik juhib tähelepanu asjaolule, et täitedokumendi p. 39 kohaselt peab avaldaja esitama ka muu koostöölepingut puudutava olulise teabe ja dokumendid, mis mõjutavad koostöölepinguga seonduvaid õigusi ja kohustusi. Vaikiva seltsingu puhul peab olema koostatud ettevõtte bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Neid nõuetekohaselt vormistatud dokumente ei ole puudutaud isikule esitatud ja see on tinginud vajaduse täitemenetluse alustamiseks avalduse esitamise. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS §-ga 477 lahendab kohus hagita menetluses asja hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas täitmismenetluse algatamise aluseks olnud arbitraaži osaotsus oli täidetud enne täitemenetluse algatamist 03.04.2008.a., mida tõendab kaebaja arvates muuhulgas 03.04.2008.a. OÜ MaxKinnisvara ja OÜ Saarte Investeering poolt allkirjastatud OÜ Saarte Investeeringu dokumentide esitamise protokoll (tl.12-14) ning seetõttu tuleks täitemenetlus lõpetada. Kaebaja on seisukohal, et osaotsuse nõue täitmisteates viidatud dokumentidega tutvumise võimaldamise osas on koheselt enne täitemenetluse alustamist täidetud ja puudub alus nõude sundtäitmiseks. Täitedokumentidest nähtub, et kohtutäituri poolt on alustatud 23.05.2008.a. täitemenetlus 176/2008/1651 vastavalt sissenõudja- OÜ MaxKinnisvara avaldusele. Täitedokumendiks, mille alusel algatati täitemenetlus, esitati täiturile Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 20.03.2008.a. osaotsus (kaebaja on lisanud kaebusele Arbitraažikohtu 13.06.2008.a. osaotsuse koopia, millele ei ole vaidlustatud täitemenetlusega puutumust. Täitemenetluse algatamise aluseks olnud 20.03.2008.a. osaotsuse koopia asub tl. 44-46. Sissenõudja avaldas soovi täitedokumendi täitmiseks, kuna seda ei ole võlgnik eelnevalt täitnud või ei ole seda täitnud nõuetekohaselt täies ulatuses. Kohus leiab, et täitmiseks esitatud osaotsus vastab TMS-s esitatud nõuetele. Sissenõudja esitades osaotsuse täiturile täitemenetluse alustamiseks avaldas soovi täita osaotsuse resolutsiooni punkte millega:

2-08-49396 pikendamiseks kuni 09.06.2008.a., mille kohtutäitur ühepoolse otsusega 02.06.2008.a. rahuldas. 05.06.2008.a. esitas kaebaja kohtutäiturile kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles leiab, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust alusetult põhjusel, et kaebaja on eelnevalt juba nimetatud täitedokumendi väidetavalt täitnud. 20.06.2008.a. otsusega täitmisasjas nr 176/2008/1651 jättis kohtutäitur esitatud kaebuse rahuldamata. Täitementluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige TMS § 1 lg1 ja 23 lg1 aga ka 50 lg4. TMS § 1 lg1 kehtestab täiedokumentide loetelu, ehk õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu ja õiguspärasust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 16.10.2002.a.). Kohtutäiturile OÜ MaxKinnisvara poolt koos täitemenetluse algatamise avaldusega esitatud täitedokument, Eesti kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 20.03.2008.a. osaotsus, vastas TMS §-de 2,12, 23, 25 lg 1 nõuetele. Kohus leiab, et täitemenetluse algatamiseks olid kõik eeldused täidetud ning kohtutäituril puudus seaduslik alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks või selle lõpetamiseks. Kohus nõustub siin täituri vastuväidetega, mille kohaselt juhul, kui otsus on täidetud eelnevalt ja sissenõudja ei kinnita seda, siis saab võlgnik oma õiguseid kaitsta esitades sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221). Sissenõudja ei ole kohtutäiturile esitanud avaldust selle kohta, et täitedokumendis nimetatud kohustus oleks täidetud. Antud kaebuses kohtutäituri tegevuse peale ei saa lahendada küsimust, kas kohustus oli enne täidetud nõuetekohaselt või mitte. Arbitraaži osaotsuses kohustati OÜ-t Saarte Investeering võimaldama OÜ-le MaxKinnisvara tutvuda alates 03.04.2008.a. kella 10.00-ist tööpäeviti ja tööajal aadressil Tallinna 16 Kuressaares pooltevahelise koostöölepingut puudutavate OÜ Saarte Investeering valduses olevate ja eeldatavalt olemasolevate alljärgnevate originaaldokumentidega perioodist 31.01.2005.a. kuni 06.08.2007.a. ning dokumentidega sõltumata koostamise ajast, mis puudutavad viidatud perioodil tehingute täitmist. Kohus peab siin vajalikuks märkida, et kuigi arbitraaži osaotsuses on märgitud selles nimetatud dokumentidega tutvumiseks esitamise algusaeg 03.04.08.a., ei ole selles otsuses sissenõudjale etteantud tutvumise lõpptähtaega, ega tutvumiskordade arvu ja seega ei ole põhjendatud väide, mille kohaselt 03. aprilli 2008.a. OÜ Saarte Investeeringu dokumentide esitamise protokolli tuleb lugeda dokumendiks, mis kinnitab osaotsuses nimetatud kohustuse nõuetekohast täitmist kaebuse esitaja poolt. Sissenõudja on kinnitanud, et tema poolt soovitud nõuetekohaseid arbitraaži osaotsuses nimetatud dokumente ei ole kõiki temale esitatud, milline asjaolu on tinginud otsuse täitmiseks täituri poole pöördumise. Vastavalt TsMS §-le 172 lg1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik kelle huvides lahend tehakse. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.