6.Rahuldada kostjate I.K., K.M., R.M., T.M. ja L.M. vastuhagi.
7.Määrata kindlaks Uueda kinnistul (registriosa xxx) asuvate hoonete (sh elamus asuvate tubade) kasutuskord alljärgnevalt: * elamu jääb A.M. kasutusse; * saun jääb K.M., R.M., T.M. ja L.M. ühiskasutusse; * I.K. kasutusse jääb maja plaanil märgitud tuba nr 3 ja veranda nr 4; * esik, kuur ja tualett jäävad A.M., K.M., R.M., T.M., L.M. ja I.K. ühiskasutusse.
MENETLUSKULUD
Menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.M.M. suri 13.07.1998. a. Hageja A.M., kostja R.M. (suri 08.02.2006. a) ja kostja T.M. on M.M. pojad, kostja I.K. on M. M. tütar. R.M. pärijad on tema abikaasa L.M. ja lapsed R.M., T.M. ja K.M.. L.V. on kinnistu Uueda (registriosa xxx) kaasomanik (50% e 4/8).
2.M.M. tegi 01.10.1992. a testamendi, millega pärandas elumajast teise korruse ja 0,5 ha maad R.M.`le, alumise korruse kaks tuba, veranda, lauda, sauna ja ülejäänud talu maa A.M.`le, alumise korruse ühe toa I.K.`le, alumise korruse köök jääb A.M. ja I.K. ühiskasutusse.
3.Kinnisturaamatu kannete kohaselt on Uueda kinnistu (katastritunnus 42002:001:0361; elamumaa 15 925 m2) omanikena kinnistusraamatusse kantud: L.V. – 4/8 kaasomandist A.M. – 1/8 kaasomandist I.K. – 1/8 kaasomandist R.M. – 1/8 kaasomandist T.M. – 1/8 kaasomandist Kinnistusregistriosa on avatud 21.04.2003. a Lohusuu Vallavalitsuse 25.02.2003. a kinnistamisavalduse alusel.
4.A.M., R.M., T.M. ja I.K. pärimise kohta on notari poolt välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus.
5.Testamendi tegemise ajal kuulus M.M.le 1⁄2 Uueda maaüksusel (kinnistamata) olevatest hoonetest, 1⁄2 kuulus L.V.`le. Uueda kinnistu tagastati maareformi käigus.
II Hagiavaldus ja vastuhagi
6.Kohtule esitatud hagis taotles hageja pärandvara jagamist vastavalt ema koostatud testamendile, mille kohaselt hagejale tuleks jätta vähemalt 3/8 kinnistust Uueda ning ülejäänud pärijatele 1/8 mõttelist osa. Kinnistusraamatusse kantud pärijate osade suurused ei vasta testamendile ning T.M.`t pole testamendis üldse nimetatud.
8.Ida-Viru Maakohtu 18.06.2004. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi, millega määrati kindlaks elamu kasutuskord.
9.Viru Ringkonnakohtu 13.04.2005. a kohtuotsusega maakohtu otsus tühistati ning tehti uus otsus, millega A.M. hagi rahuldati osaliselt ning M.M. pärijateks tunnistati Uueda kinnistu osas – A.M. 2/9, I. M. (*K.) 1/18 ja R.M. 2/9 mõttelises osas. T.M. hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus määras ka teistsuguse Uueda kinnistu koosseisu kuuluvate hoonete kasutuskorra.
10.Riigikohtu 08.02.2006. a kohtuotsusega tühistati ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning asi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
IV Hageja lõplikud nõuded
11.Hageja lõplikeks nõueteks on: -
-
tuvastada kinnistusraamatu (kinnistusregistriosa xxx) II jaos olevate kannete ebaõigsus 1⁄2 kinnistu kaasomanike, A.M. 1/8 kaasomandist, I.K. 1/8 kaasomandist, R.M. 1/8 kaasomandist ja T.M. 1/8 kaasomandist, osas; tuvastada kostjate T.M., I.K., R.M., T.M., K.M. ja L.M. kohustus kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks, mille kohaselt kustutada senised kanded ja kanda kinnistusregistriosa xxx II jakku 1⁄2 Uueda kinnistu kaasomanikena sisse: A.M. 5/24 kaasomandist, I.K. 3/24 kaasomandist, R.M. 1/24 kaasomandist, K.M. 1/24 kaasomandist, T.M. 1/24 kaasomandist ja L.M. 1/24 kaasomandist.
12.Hagi põhjenduste kohaselt ei vasta kinnistusraamatusse tehtud kanded kaasomanike osade suurusele tulenevalt testaatori testamendis väljendatud tahtele, so tegelikule õiguslikule olukorrale. Pärijate ring, kellele M.M. soovis oma vara (1/2 mõttelist osa kinnistul asuvatest hoonetest ja hoonetealune tagastatav maa) pärandada on kindlaks määratud testamendiga. Testamendis pole pärijana poega T.M.`t nimetatud, seega ei kuulu viimane testamendijärgsete pärijate hulka ning tema osas on kinnistusraamatu kanne vale. Kohtuväliselt keeldub kostja T.M. nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks andmast. Hageja tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 ja § 64-1.
V Vastuhagi lõplikud nõuded
13.Vastuhagi esitanud I.K., R.M. pärijad (R.M., T.M., K.M. ja L.M.) taotlesid, et kohus määraks kindlaks Uueda kinnistul olevate hoonete (mille üle oli menetlusosalistel vaidlus) kasutuskorra järgmiselt: - elamu jääb A.M. kasutusse; - saun jääb R.M. pärijate ühiskasutusse; - I.K. kasutusse jääb maja plaanil märgitud tuba nr 3 ja veranda nr 4; - esik, kuur ja tualett jäävad A.M., R.M. pärijate ja I.K. ühiskasutusse. I.K. soovis, et ühiskasutusse jääks ka kinnistul asuv kaev.
VI Kostja 1 seisukoht
14.Kostja 1 nõustus (võttis hagi õigeks) sellega, et T.M. ei kuulu testamendijärgsete pärijate hulka ning kinnistusraamatu kanne on seetõttu ebaõige, samuti sellega, et pärandi osade suurused vastavad hageja nõudele (lõplikule nõudele, sh kaasomandi mõtteliste osade arvnäitajad (murdarvud)).
VII Kostjate 2, 3, 4 ja 5 seisukoht
15.Kostjad nõustusid, et hagi (hageja lõplikud nõuded) on õiged ja põhjendatud ning võtsid hagi õigeks.
VIII Kostja 6 seisukoht
16.Kostja T.M. kirjaliku vastuse kohaselt annab viimane kohtule otsustada oma ema pärandvara jagamise tema tahte järgi ning kostja on huvitatud tsiviilasja rahulikust ja kiirest lõpetamisest.
IX Kolmanda isiku seisukoht
17.Kolmas isik kohtule oma seisukohta ei esitanud.
X Kohtuistung
18.Hageja ja hageja esindaja jäid nõude juurde selgitades, et menetlusosalised leppisid kokku, kuidas varem vaidluse all olnud Uueda kinnistu hooneid kasutatakse.
19.Kostja I.K. ja viimase esindaja võtsid hagi õigeks ning palusid kohtul kindlaks määrata menetlusosaliste vahel kokku lepitud hoonete (sh elamu) kasutuskord. Esindaja täpsustas, et Kolmas isik L.V. ei ole soovinud vaidlusesse astuda ning kolmas isik kasutab kinnistul asuvaid hooneid, mille osas kinnistu kaasomanikel vaidlused puuduvad. Kinnistul asub kaks kaevu, millest üks on joogivee kaev ning mida L.V. on aastakümneid kõikidel kaasomanikel lubanud kasutada.
20.Kostjate 2, 3, 4 ja 5 esindaja selgitas, et kostjad võtavad hagi (hageja lõplikud nõuded) õigeks ning on nõus kinnistusraamatu kannete muutmisega. Kaasomandis olevate hoonete osas on menetlusosalised saavutanud põhimõtteliselt kokkuleppe.
21.Kostja 6 (T.M.) teatas, et kinnistusraamatu kande muutmiseks ta nõusolekut ei anna. T.M. märkis, et kui kohus tuvastab, et ta ei ole testamendijärgne pärija, siis langeb ära ka kostja vastuhaginõue.
22.Menetlusosalised kinnitasid kohtus, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda.
XI Kohtu põhjendused
23.Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud:
• • • •
• • • • •
01.oktoobril 1992. a tegi M.M. testamendi, kus olid pärijatena nimetatud A.M. (hageja) ning I.K. ja R.M. (kostjad), T.M.`t (kostjat) pole testamendis nimetatud;
26.septembri 1995. a tunnistati maa tagastamise nõudeõiguse õigustatud subjektideks võrdsetes mõttelistes osades Luule Vene (kolmas isik) ja M.M.; M.M. suri 13. juulil 1998. a;
23.aprillil 2002. a väljastati pärimisõiguse tunnistus, mille järgi on M.M. pärijateks kinnisasja tagastamise nõudeõiguse pooles mõttelises osas hageja ja kostjad võrdsetes mõttelistes osades;
18.oktoobril 2002. a andis Lohusuu Vallavalitsus korralduse kinnisasja tagastamise kohta 1/2 mõttelises osas L.V. ning 1/8 mõttelises osas hagejale ja igale kostjale; kinnistusraamatusse kanti kinnisasja omanikuna L.V. 4/8 mõttelises osas ning hageja ja kostjad igaüks 1/8 mõttelises osas; kohtumenetluse käigus on hageja muutnud nõuet, taotled pärandvara jagamise asemel kohustada andma kostjaid kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolekud; kostjad 1-5 võtsid hagi õigeks, kostja 6 ei andnud kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolekut; kohtumenetluse käigus on menetlusosalised (hageja ja kostjad 1-5) saavutanud kokkuleppe kinnistul asuvate hoonete kasutuskorra osas.
24.Poolte vaidluse keskseks küsimuseks oli testamendi kehtivus, pärandi vastuvõtmisega seonduv ja testamendis antud korralduste selgus.
24.1.Kohus leiab, et testament on kehtiv, pärandi vastuvõtmisel ja seadusjärgse pärimisõiguse alusel kinnistusraamatusse kantud pärijate kaasomandi osad ei vasta testaatori
tahtele ning testamendis antud korraldused pärijate ringi ja pärandvara osas on piisavalt selged testamendijärgseks pärimiseks.
24.2.Pärimisseaduse (PärS) § 165 lg 1 (kuni 01.01.2009. a kehtinud PärS redaktsioon) sätestas, et enne 1997. aasta 1. jaanuari tehtud testament on kehtiv, kui see on tehtud kooskõlas testamendi tegemise ajal kehtinud seadusega. Testamendi koostamise ajal reguleerisid pärimisõigust tsiviilkoodeksi vastavad paragrahvid. TsK § 539 lg 1 kohaselt võis iga kodanik jätta testamendiga kogu oma vara või selle osa ühele või mitmele seadusjärgsele pärijale või mõnele teisele isikule või organisatsioonile või riigile. Testamendi vorminõuded olid sätestatud TsK §-s 545, mille kohaselt pidi testament olema koostatud kirjalikult tema koostamise koha ja aja märkimisega, testaatori poolt omakäeliselt alla kirjutatud ja notariaalselt tõestatud. 01.10.1992. a kehtinud 21.12.1973. a seaduse Riikliku notariaadi kohta § 3 sätestas, et notariaaltoimingute teostamiseks organiseeritakse riiklikud notariaalkontorid ning asulas, kus pole riiklikku notariaalkontorit, teostab notariaaltoiminguid linna, alevi või küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee. Notariaaltoiminguid linna, alevi või küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitees teostab täitevkomitee esimees, esimehe asetäitja või sekretär, kellele vastava nõukogu täitevkomitee otsusega on pandud notariaaltoimingute teostamine. Kohus on seisukohal, et 01.10.1992. a koostatud testament oli tehtud kooskõlas TsK §-st 545 tuleneva testamendi notariaalse tõestamise nõudega.
24.3.Kohtule on esitatud M.M. pärijate: R.M., A.M. ja I.K. poolt 07.11.2001. a Jõhvi notar Tiit Juse`le esitatud pärimisavaldus pärandvara, so pool mõttelist osa ehitisest asukohaga Idaxxx ja õigusvastaselt võõrandatud vara asukohaga xxx tagastamise nõudeõigus, vastuvõtmiseks. Jõhvi notar Tiit Juse poolt on 23.04.2002. a välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus selle kohta, et M.M. pärandvara on üle läinud võrdsetes mõttelistes osades tema pojale R.M.`le, pojale A.M.`le, tütrele I.K.`le ja pojale T.M.`le. Pärandvara koosneb poolest mõttelisest osast ehitisest koosseisus: ühekorruseline elamu, ühekorruseline saun, ühekorruseline kasutusloata garaaž ja pool mõttelist osa õigusvastaselt võõrandatud Uueda 2 maaüksuse asukohaga Lohusuu vald Ida-Virumaa kogupindalaga 16,304 ha tagastamise nõudeõigusest.
24.4.Pärija loetakse PärS § 117 lg 3 kohaselt pärandi vastuvõtnuks, kui ta ei ole esitanud pärandi vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud pärandvara või selle osa PärS §-s 118 sätestatud tähtajal valdama, kasutama või käsutama. Hageja elas majas enne M.M. surma ning jätkas hoonete ja ruumide valdamist pärast tema surma. Pärijad, kes esitasid hiljem ka pärimisavalduse, olid juba pärandi vastu võtnud. Pärimisavaldusest ei nähtu, et avalduse esitajad on avalduse esitamisel silmas pidanud vaid seadusjärgset pärimist. Avalduses on viide nii testamendile kui ka teistele seadusjärgsetele pärijatele. Pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine ei välista testamendijärgsest pärimisest tuleneva vaidluse sisulist lahendamist.
24.5.Pärimistunnistuse väljastab notar PärS § 1401 lg 1 järgi pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale tema nõudel ning sama paragrahvi 2. lõike järgi peab isiku pärimisõigus ja selle ulatus olema pärimistunnistuse väljastamiseks piisavalt tõendatud. Pärimistunnistus vaid tõendab pärimisõigust, kuid ei ole selle aluseks. Pärimise aluseks on PärS § 9 lg 1 järgi seadus või testamendis või pärimislepingus väljendatud pärandaja viimne tahe. Pärandaja õigused ja kohustused lähevad pärijale PärS § 130 lg 1 järgi üle pärandi vastuvõtmisega. Seega tõendab pärimisõiguse tunnistus üksnes pärimisõigust ning sellega luuakse avalikult usaldatava dokumendi näol eeldus pärimisõiguse (ja seeläbi ka pärijate omandiõiguse) olemasolu kohta, mis on kohtus siiski ümberlükatav, kui see ei vasta tegelikkusele. Seega ei mõjuta pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust.
24.6.M.M. testamendist on üheselt arusaadav pärijate ring ning asjad, mida ta on soovinud pärandada (maa ja hooned). Testamendi tegemise ajal oli tegemist vallasasjast hoonetega (1/2 mõttelist osa) ja M.M. oli esitanud avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Pärimisavalduses on märgitud pärandvarana 1/2 mõttelist osa hoonetena ja õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõigus. Lohusuu Vallavalitsuse 18. oktoobri 2002. a korralduse kohaselt olid endise kinnistu maa tagastamise osas õigustatud subjektideks tunnistatud L.V. ja M.M. (kumbki 1/2 mõttelises osas). M.M. osas on tagastamine toimunud tema lastele (hagejale ja kostjatele) vastavalt seadusjärgsele pärimisõiguse tunnistusele. Tagastatud maa muutus pärandvara osaks ja kinnisasja on võimalik jagada pärandvarana. Järelikult on testaatori tahe suunatud hoonete ja sellega seotud maa pärandamiseks kolmele pärijale – hagejale A.M.`le ja kostjatele I.K.`le ja R.M.`le.
24.7.Kinnisasja 1/2 mõttelist osa on võimalik jagada testamendis nimetatud pärijate vahel. Osade kindlaksmääramisel saab tõlgendada testaatori tahet, mis oli suunatud suuremas osas pärandi jätmisele R.M.`le ja A.M.`le ning väiksemas osas Ilme Kivi`le.
24.8.Testamendis nimetatud pärijad (A.M., R.M. õigusjärglased ja I.K.) on saavutanud sisuliselt kokkuleppe, millistes osades on nad M.M. pärijatena pärinud (A.M. 5/24, I.K. 3/24 ning R.M., T.M., K.M. ja L.M. igaüks 1/24). Kui kohus tuvastab pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses, kui see on väljendatud pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust.
25.1.Hageja nõude rahuldamine kostja 6 osas (kinnistusraamatu ebaõige kande tuvastamine ja kostja kohustus kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse tegemise kohustamiseks) eeldab seda, et kohus peab tuvastama kostja kohustuse kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse.
25.2.Kohus leiab, et kinnistusraamatu kanne kostja 6 (T.M.) osas on ebaõige, sest T.M. ei ole M.M. testamendi järgi viimase testamendijärgne pärija, mistõttu kinnistusraamatu kanne T.M. osas ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale.
25.3.Hageja taotleb hagis kinnistusraamatusse tehtud kannete ebaõigsuse tuvastamist. Hageja nõue tuleneb AÕS § 65 lg 1, hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks, milleks peab olema kõigi isikute nõusolek, keda kande parandamine puudutab. Nõusolekut saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsus. Kohtuotsus saab asendada kostja kui puudutatud isiku nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks.
25.4.Eeltoodu alusel (vt ka kohtuotsuse p 24) on kostja 6 kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu ebaõige kande (tegelikule õiguslikule olukorrale mittevastava) parandamiseks.
26.Kaasomandi mõtteliste osade suurus murdude järgi.
26.1.Hageja taotleb hagis, et kohus tuvastaks Uueda kinnistu registriosa xxx kantud 1⁄2 kaasomanike osade suuruse ebaõigsuse, tuvastaks kostjate nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks (olemasolevate kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks).
26.2.Kohus nõustub põhimõtteliselt hagejaga selles, et arvestades kaasomanike osade suurust, peaks protsentuaalselt mõtteliste osade suurus põhinema ühesugustel alustel ning põhinema murdarvu järgi ühisel nimetajal.
26.3.Tulenevalt eeltoodust, tuleb kinnistusraamatus parandada ka seni kinnistusraamatusse kantud kolmanda isiku (kinnistu 1/2 mõttelise osa kaasomaniku) kohta tehtud kannet ning viia see murdarvu järgi vastavaks 12/24-le. Kohus märgib, et nimetatud muudatusest ei muutu L.V. kinnistusraamatusse kantud kaasomandi mõttelise osa suurus.
27.Kaasomandi kasutuskord.
27.1.Seoses kinnistusraamatu ebaõigsuse ja kohtu tuvastatud asjaoluga, et T.M. ei ole M.M. pärija ning seetõttu kinnistusraamatusse kantud ebaõigesti, välistab vastuhagi rahuldamise T.M. nõude osas (AÕS § 72).
27.2.Ülejäänud menetlusosalised (A.M., R.M. pärijad ja I.K.) on kohtumenetluse ajal saavutanud kokkuleppe, kuidas vaidluse all olnud kinnistul asuvate hoonete kasutuskord kindlaks määrata. Seega pole menetlusosalisel kaasomandi kasutuskorra üle vaidlust ning kohus määrab kasutuskorra nii, nagu selles kokku on lepitud.
XII Menetluskulud
28.Menetlusosalised avaldasid kohtus, et nende menetluses kantud kulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt menetlusosalised ei taotlenud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.