2-09-30016/9 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-30016 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud ja pankrotiavalduse sisu Viru Maakohtusse saabus 22.06.2009.a Osaühingu B2 Eesti pankrotiavaldus. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt Osaühing B2 Eesti (edaspidi võlgnik) on 23.03.2005.a. asutatud äriühing, mis tegutseb trükiteenuste osutamisega. Võlgnik tegutses ofsett trükikojana. Võlgniku põhitoodanguks oli reklaamtrükised, kontoritrükised ning raamatud. Eestis on hetkel ca 30 sarnast trükikoda, kes võitlevad oma koha eest siinsel väikesel turul. Ettevõtte vara on osaliselt soetatud liisinguga ja osaliselt renditud. Tootmiseks kasutati üüripindasid. 2007. ja 2008. aastal rõhuti enamuses reklaamtrükisele ja töömahukale käsitööle. See vajas omakorda suurearvulist järeltöötluse meeskonda. 2008. aasta teises pooles alguse saanud majandussurutisest tingitud turulangus ja müügiosakonna lahkumine viis ettevõtte olukorda, kus käive langes kohati mõnes kuus 50%. Seetõttu tekkisid ka võlgnevused. Ettevõtte ei olnud võimeline oma rahavoost ja reservidest koheselt koondamisi läbi viima. Muud kulud suudeti oluliselt vähendada kuid personali osas ei ole muud võimalust kui koondamine. AS-lt SEB Liising paluti ka liisingu põhiosa maksepuhkust, mida soovitud tingimusel ei saadud. 2009. aasta alguse kuud olid enamuses siiski mõõdukalt kasvava käibega. See omakorda süstis usku edasi pingutada. Paraku on tänaseks selge, et pangaga ei ole võimalik kokkuleppele saada ja tööjõukulude vähendamiseks vajalikus mahus ei ole vahendeid. Samuti ei ole reaalne müüki kasvatada vajalikus mahus. Seega edasine tegevus ei ole võimalik ja ettevõttel puudub pikaajaline maksevõime. Arvestades kujunenud olukorda, ei suuda võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole enam ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 9 lg 1 palub võlgniku esindaja algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Viru Maakohtu 25.06.2009.a määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman, kes 14.07.2009.a esitas kohtule kirjaliku aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 23.03.2005.a. Osakapital 168 500 krooni. Nõukogu puudub. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Osanikuks alates 30.10.2008.a Rostock Capital OÜ. Alates kevad 2008 juhatuse liikmeks Kaie-Riin Tooming, kes ka tegevjuhiks. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeleb erinevate trükiteenuste osutamisega, peamiselt reklaamtrükised, trükikoda asus üüritud ruumides Türi 6a, Tallinn. Üüriruumide osas üürileping üles öeldud. Nimetatud ruumidesse on paigaldatud suuremõõtmelised trükiseadmed, mis paiknevad jätkuvalt seal (seadmete demonteerimine nõuaks suuremahulisi demonteerimistöid). Tegevus lõpetatud juuni 2009.a koos pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnikul veel kehtivad töösuhted 23 töötajaga (töölepinguid ei ole lõpetatud), kuid tööd ei ole töötajatele anda. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et: 1) võlgnik omab pangaarveid: Sampopank (jääk 01.07.2009.a – 0 krooni, konto arestitud), SEB pank (03.07.2009.a – jääk 65,42 krooni, arestid puuduvad). 2) laenukohustused pankadele: Sampopank nõue 01.07.2009.a seisuga 432 590,69 krooni (arvelduslaenuleping). 3) Liisinglepingud/kohustused: SEB Liising AS-ga sõlmitud rendilepingud 2 trükiseadme kasutamiseks, tähtajaks täitmata võlgnevus 08.07.2009.a seisuga 247 035 krooni, Nordea Finance Estonia AS-ga sõlmitud rendilepingud 4 sõiduki kasutamiseks, tähtajaks täitmata

2-09-30016 võlgnevus 02.07.2009.a seisuga 37 732 krooni, Siemens Finance Estonia 18 897 krooni. 4) Maksuameti nõue võlgniku vastu: 26.06.2009.a. seisuga põhivõlg ja intressid 781 705,50 krooni. 5) Ehitusregister ja kinnistusraamat: andmed varadest puuduvad. 6) Vararegistritest ARK-i andmed: võlgniku enda omandis on olnud 1 sõiduk, mis oli võõrandatud 2006.a. Võlgnik kasutas liisingfirmade sõidukeid. 7) Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – 1.järjekoha kommertspank summas 600 000 krooni Sampopanga kasuks. 8) Kohtutäituritel täitmisel nõuded: täitmisel nõuded puuduvad. Varaline olukord toodud 21.06.2009.a. seisuga. Käibevarasid 368 173 krooni. Käibevarade hulgas lisaks eelmainitud likviidsetele varadele ka mitmesugust valmistoodangut ja tooret, selle turumaksumus on teadmata, selgub alles vara müügil. Põhivarasid võlgnikul 4 257 805 krooni. Põhisosas on tegemist erinevate liisinglepingute alusel liisitud varaga (peamiselt trükitööstuse liin koos erinevate koososadega). Põhivara omand kuulub liisingfirmadele. Liisinglepinguid ei ole käesoleva hetkeni üles öeldud. Põhivarade hetke turumaksumus teadmata. Tegemist on spetsiifiliste tootmisseadmetega, mille müügil puudub üheselt selge turuhind. Arvestades asjaoluga, et kogu trükitööstus on samuti sattunud kriisi (seda seoses üldise majanduslangusega), siis seadmete realiseerimisväärtus on teadmata, samuti on teadmata liisingfirmade seisukoht liisinglepingute osas. Ajutine haldur ei välista olukorda, et liisinglepingutest tulenev võlakohustuste summa on suurem kui liisingesemete reaalne turuväärtus. Liisinglepingutega üüritud sõidukite liisingu jääkväärtus on kindlasti suurem, kui nende reaalne turuväärtus. Võlgniku enda omandis on mitmesugust põhivara, mille jääkväärtus 9 168 krooni (selle turuväärtus teadmata). Bilansiandmetel on võlgnikul varasid 4 625 978 krooni. Nimetatud varade bilansiline väärtus on tunduvalt kõrgem tegelikust varade väärtusest. Ajutise halduri ei suuda seoses seadmete spetsiifilisusega anda hinnangut varade tegeliku turuväärtuse osas. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest tuleneb, et kohustused äriühingul on peamiselt Maksu- ja Tolliametile ja erinevate krediidiinstitutsioonidele. Võlgniku võlausaldajatest omab eesõigusnõuet Sampopank, kes avaldanud oma nõudena 01.07.2009.a seisuga 432 590,69 krooni, nõue tagatud kommertspandiga summas 600 000 krooni. Sisuliselt kõik võlad on muutunud sissenõutavaks (pikaajalised kohustused on summas 256 169 krooni). Kohustuste hulgas ei ole kajastatud töötajate nõudeid seoses töölepingu lõpetamisega. Võlgniku esitatud andmete kohaselt 21.06.2009 seisuga on kohustusi 4 275 550 krooni. Kohustuste koguhulk suureneb, kuna võlgnikul puudub nüüdseks tulu ning puuduvad võimalused katta igakuiseid püsikulusid (eelkõige intresse-viiviseid). Võlgade kogusummas ei ole kajastatud ka töötajate ja muude partnerite viivisnõudeid. Võlgniku omakapital on bilansiandmete kohaselt 21.06.2009 seisuga plussis 350 428 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ei ületa bilansiandmete kohaselt äriühingu varasid, kuid vaatamata sellele on võlgniku püsivalt maksejõuetu. Samas ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub kasumlik tegevus. Puudub võimalus maksevõime taastamiseks. Võlgniku bilansis sisuliselt kajastatud vara soetamismaksumust arvestades normaalse kulumiga. Võlgniku bilanss ei näita varade väärtuse osas toimuvat olulisi muudatusi seoses järskude negatiivsete muutustega turul. Võlgniku bilansis toodu ei kajasta tegeliku turuolukorda varade väärtuse osas. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on tunnistanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline

2-09-30016 majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada positiivse tulemiga võlgniku majandustegevust. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Hinnates eeltoodut asus ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku ja võlausaldajateks olevate töötajate huvides on võlgniku pankroti kiire välja kuulutamine. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest ja erinevatest andmebaasides saadud andmetest teatavaks saanud, et võlgniku majandustegevus on peamiselt seisnenud erinevate trükiteenuste osutamisega. Võlgnikuga seonduvad majandusprobleemid on üldjuhul tingitud järsust majanduslangusest. Võlgnik spetsialiseerus reklaamitrükistele, seoses järsu tellimuste langusega muutus tegevus ebarentaablik (vähenesid käibed, vähenes kasumimarginaal) ning muutus võimatuks jätkata senist majandustegevust. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada hetkel selgeid tagasivõitmiste võimalusi (võivad olla teoreetilised tagasivõitmise alused seoses ühtede võlausaldajate eelistamisega teistele), ei ole suutnud tuvastada tagasinõudmise õiguste olemasolu. Ajutise halduri esmahinnangul ei esine asjaolusid pankrotikuritegude kohta, seda KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Pankrotimenetluses nähtub, et võlgniku juhatuse liige on täitnud ÄS § 180 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid juhtimisvigu. Esialgselt saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmiste võimaluste olemasolu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 palub ajutine haldur:

2-09-30016 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohtuistung 15.07.2009.a. toimunud kohtuistungile ilmunud ajutine pankrotihaldur jäi oma ettekande juurde ja palus välja kuulutada pankrot juurde. Võlgniku esindaja ei ole ilmunud istungile, kuid 15.07.2009.a. saadetud taotluses palus läbi viia kohtuistungi ilma B2 Eesti OÜ osavõtuta ja kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega, nõustub selles toodud info ja järeldustega ning pankroti välja kuulutamisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Vaatamata sellele, et võlgniku omakapital on bilansiandmete kohaselt 21.06.2009 seisuga plussis 350 428 krooni ja võlgnikul lasuvad võlad ei ületa bilansiandmete kohaselt äriühingu varasid, kuid on võlgniku püsivalt maksejõuetu. Kohustuste koguhulk suureneb, kuna võlgnikul puudub nüüdseks tulu ning puuduvad võimalused katta igakuiseid püsikulusid (eelkõige intresse-viiviseid). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 19.08.2009.a. kell 13.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Osaühingu B2 Eesti pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.