lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-81246/11

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 15.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-81246/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

15.juuli 2009

Kuressaare

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-08-81246

Hagi ese

M L hagi GT Tanklad AS vastu hoonestusõiguse ülekandmiseks tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja M L ( ), Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ott Saame, (advokaadibüroo Concordia, lennuki 22, Tallinn 10145, [email protected]) Kostja GT Tanklad AS ( registrikood 11309976, asukoht Raua 36/Vilmsi 5 Tallinn 10152) Kostja esindaja advokaat Viktor Särgava (advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst. 4, Tallinn 10143, [email protected] )

Asja läbivaatamise kuupäev

18. juuni 2009

Resolutsioon Rahuldada hagi. Kohustada GT Tanklad AS-i (registrikood 11309976) andma nõusoleku Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXXXXXX kantud hoonestusõiguse teisest jaost omanikukande kustutamiseks ja koormatud kinnistu omaniku M L ( ) kandmiseks kinnistusregistrisse hoonestusõiguse omanikuna. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

lk 2

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmisid hageja M L ja kostja AS GT Tanklad 27. septembril 2007.a. hoonestusõiguse seadmise lepingu (lisa 1), millega hageja seadis talle kuuluvale kinnisasjale Kaarma vallas Kudjape külas (kinnistusregistri nr. YYYYYYY) hoonestusõiguse kostja kui hoonestaja kasuks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
01.oktoobril 2007.a. kanti hoonestusõigus kinnistusraamatusse, registriosa nr. XXXXXXX (lisa 2).
2.Vastavalt hoonestusõiguse seadmise tingimustele (lepingu p. 6.1.) oli kostja kohustatud hiljemalt 01. juuniks 2008.a. valmis ehitama automaattankla, varikatuse, teenindushoone ja parkla. Kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud ega ehitisi püstitatud. Eelduslikult ei ole selles osas poolte vahel vaidlust.
3.Hoonestusõiguse lepingu p. 14.1.2. kohaselt juhul, kui kostja ei ole kokkulepitud tähtajaks ehitisi püstitanud (neile kasutusluba saanud), loetakse seda hoonestaja kohustuste oluliseks rikkumiseks ning hagejal tekib õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist. Sama õiguse annab nendel asjaoludel ka AÕS § 2441 lg. 1.
4.11. augustil 2008.a. esitas hageja Kuressaare notari Anne Heinsaare kaudu kostjale nõude hoonestusõiguse hagejale ülekandmise vormistamiseks (lisa 3). Väljapakutud ajal kostja notaribüroosse ei ilmunud, samuti ei ole kostja teatanud ühestki seda takistavast põhjusest ega välja pakkunud muid võimalikke aegu.
5.AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks vajalik kostja ja hageja notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ning Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg. 1 ja § 35 lg. 1 p. 2 kohaselt on kande tegemiseks või kustutamiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek. Kostja on seni keeldunud hoonestusõiguse hagejale kandmiseks oma nõusoleku andmisest (hagejal ei ole seni õnnestunud kostja vastavat tahteavaldust saada).
6.TsÜS § 68 lg. 5 kohaselt võib kindla sisuga tahteavaldust, mille isik on kohustatud tegema, asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 621 lg. 2 kohaselt tehakse jõustunud kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kanne kohtulahendi ärakirja alusel. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg. 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel.
7.TsMS § 368 lg. 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud asjaoludel on hagejal niisugune õiguslik huvi ilmselgelt olemas, kuna hageja soovib vastavalt seadusele ja lepingule endale tagasi kanda praegu kostjale kinnistatud hoonestusõigust, kuid kostja kes on küll kohustatud vastava tahteavalduse tegemiseks, hoidub selle tegemisest kõrvale. Lähtudes eeltoodust, hageja palub:
1.tuvastada GT Tanklad AS’i kohustus teha tahteavaldus, millega anda nõusolek kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistris registriosa number XXXXXXX teisest jaost kanne nr 1, millega on

lk 3 hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse kantud Aktsiaselts GT Tanklad.

2.jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole kostja vastuväidetega nõus. Mingit suulist vm kokkulepet hoonestusõiguse tähtaja pikendamiseks ei ole poolte vahel sõlmitud. Hageja on küll korduvalt kostjat hoiatanud, et kui kostja lähitulevikus reaalselt ehitustegevusega ei alusta, siis on hageja sunnitud lepingu üles ütlema, kuid niisuguseid hoiatusi ei saa mingilgi moel tõlgendada tähtaja pikendamisena. Samuti ei ole kostjal alust nõuda mingi „ettemaksu” tagastamist. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p. 14.2. viimase lause kohaselt jääb kõnealusel lepingu ülesütlemisel lepingu alusel makstud hoonestusõiguse tasu leppetrahvina maaomanikule ehk hagejale. Seega on pooled hoonestusõiguse seadmise lepingus vastava küsimuse reguleerinud ning kostja vastuväide ei ole asjakohane. „Mõistlike kulutuste” hüvitamise nõue on ebaselge ja kostja ei ole seda nõuet varem esitanud. Mingeid aluseid selle nõude esitamiseks kostja ei ole toonud, samuti ei ole kostja esitanud mingisuguseidki selgitusi niisuguste väidetavate kulude olemuse ja/või suuruse kohta. Seda nõuet ei ole esitatud ning seega ei ole siinkohal ka midagi pikemalt arutada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. 2008.a. alguses leppisid hageja ja kostja suuliselt kokku, et seoses kaubanduskeskuse, mille esisele platsile oli tankla rajamine planeeritud, ehituse venimisega, on uueks tankla ehituse tähtajaks oktoober 2008.a. Vaatamata sellele esitas hageja kostjale ootamatult 11.

08.2009 hoonestusõiguse lõpetamise avalduse. Avalduse kohaselt on lepingu lõpetamise põhjuseks tankla õigeaegselt valmisehitamata jätmine. Pärast avalduse kättesaamist palus kostja hagejal tagastada talle 2008. aasta eest lepingu punkti 8.1 alusel makstud hoonestusõiguse tasu alates hoonestusõiguse lõppemisest e. 11.
08.2008.a. kuni 31. 12. 2008.a. Arvestades, et hoonestusõiguse aastatasuks oli 350 000 krooni, moodustab selle perioodi eest ettemaks 135 845,55 krooni. Lisaks palus kostja hüvitada talle selle objektiga seoses tehtud mõistlikud kulud. Sellest tulenevalt ei olnud kostja nõus ka hoonestusõigust hageja nimele kirjutama. VÕS § 110 lg. 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 111 lg. 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping) võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud.

lk 4 VÕS § 110 lg. 1 ja VÕS § 11 lg. 1 tulenevalt on kostjal õigus hoonestusõiguse tagasikirjutamisest keelduda kuni hageja ei ole tasunud talle 135 845,55 krooni ja selle objektiga seoses tehtud mõistlikke kulutusi. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 27. septembril 2007 sõlmisid pooled hoonestusõiguse lepingu /t.l. 3/(edaspidi leping), millega hageja seadis talle kuuluvale kinnisasjale asukohaga Kaarma vallas Kudjape külas, registriosa nr. YYYYYYY, Tankla hoonestusõiguse kostja kui hoonestaja kasuks. Hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 01. oktoobril 2007, registriosa nr.

XXXXXXX.

Lepingu p. 6 võttis kostja hoonestajana endale kohustuse ehitada hoonestusõigusega koormatavale kinnistule automaattankla, varikatus, teenindushoone ja nendega seotud rajatis- parkla vähemalt üheteistkümnele sõiduautole vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Lepingu p. 6.1.6 kohaselt kohustus kostja ehitised valmis ehitama ja kasutusload saama hiljemalt 01. juuniks 2008. Kostja ehitisi kokkulepitud tähtajaks ei püstitanud. Kostja on küll oma vastuses kinnitanud, et suulise kokkuleppega seda tähtaega pikendati, kuid kostja väide on jäänud tõendamata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hoonestusõiguse üle andma hagejale, kuna ei ole lepinguga kokkulepitud tähtajaks ehitisi püstitanud. AÕS § 2441 lg. 1 järgi , kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Reservatsiooni kohaldamise täpsed eeldused lepitakse eelnevalt kokku hoonestusõiguse seadmisel. Seda pooled ka tegid. Lepingu p. 14 kohaselt leppisid pooled kokku, et hoonestaja poolseks oluliseks lepingu rikkumiseks, mille toimumise korral on maaomanikul õigus nõuda Hoonestusõiguse enda nimele kandmist (maaomanikule langemine) on kui hoonestaja ei ole saanud ehitise ehitusluba lepingu punktis 6.1.5 kokkulepitud tähtajaks (kolm kuus) või kui hoonestaja ei ole saanud ehitise kasutamisluba lepingu punktis 6. 1. 6 kokkulepitud tähtajaks (01. 06. 2008). Kostja ei ole suutnud tähtajaks ehitisi püstitada ja ta ei ole neile saanud kasutusluba.

11.augustil 2008 koostas hageja notariaalse avalduse nõude esitamiseks hoonestajale hoonestusõiguse üleandmiseks maaomanikule, e. hagejale/t.l. 11/. Kostja notari juurde ei ilmunud.

lk 5 Kostja on küll haginõudele esitanud vastuväite, leides, et hageja peaks talle tagastama osa hoonestusõiguse tasust, kuna on lepingu ennetähtaegselt üles öelnud ja kostja on hoonestusõiguse tasu maksnud ka ajavahemiku eest, mil leping enam ei kehtinud - 11. 08. 2008.a. kuni 31. 12. 2008.a. Samuti soovis kostja tehtud kulutuste hüvitamist. Lepingu p. 14.2 järgi leppisid pooled kokku, et hoonestusõiguse maaomanikule langemise korral lepingu p. 14.1.1-14.1.4 alusel jääb makstud hoonestusõiguse tasu leppetrahvina maaomanikule. Seetõttu ei ole kostjal õigus hagejalt tagasi nõuda ettemaksuna makstud hoonestusõiguse tasu. Nii tasu maksmise kui tehtud kulutuste kohta ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mistõttu tema vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 1 järgi, kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluva kohtumääruse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. TsÜS § 68 lg. 5 järgi, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et hageja nõue hoonestusõiguse hoonestajalt nõusoleku saamiseks hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus kohustab kostjad andma nõusoleku hageja kandmiseks registrisse hoonestusõiguse omanikuna.

Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Märkus:

1.05.10.2009 Tallinna Ringkonnakohus määras: 1.1 Keelduda GT Tanklad AS-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile. 1.2 Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
2.Kohtuotsus jõustus 07.novembril 2009 Tallinna Ringkonnakohtu 05.oktoobri 2009 määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja