Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Tsiviilasi
30.06.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-07-42640 200 000 krooni AA hagi AO’i vastu pärimisõiguse tunnustamiseks Hageja AA(XXX XXX), esindaja advokaat Mariann Tusti Kostja AO
esindaja menetlusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi
Menetlusosalised, andmed
Istungi aeg, koht, osalenud isikud
20.05.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Hageja esindaja advokaat Mariann Tusti Kostja AO, esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
Resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnustada AA pärimisõigust VO järelejäänud kogu pärandvarale, sh Harku vallas Suurupi külas XXX asuvatele ehitistele, mille koosseisus on aiamaja (ehitisregistri number XXX) ja kasvuhoone (ehitisregistri number XXX) ja Tallinnas XXX asuvale korteriomandile, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistuseregistri registriossa numbri XXX all. Jätta AA menetluskulud AO’i kanda. Välja mõista AO’ilt riigituludesse riigilõivu 5125 krooni, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 2. lausele ning selle kohaselt on viivis VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse
avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue ja põhjendused Poolte isa VO pärandas hagejale testamendiga kogu oma vara. V. O suri 2007.a veebruaris. Kostja ei olnud isa matustel ega finantseerinud seda. Hageja esitas avalduse pärandi vastuvõtmiseks, kostja esitas avalduse sundosa saamiseks. Notar ei ole tunnistust välja andnud. Kostja ei ole töövõimetu, töötab Soomes bussijuhina. Kostja ei vasta sundosa saaja tingimustele, kuna sundosa saaja peab olema püsivalt töövõimetu ja tal ei ole teisi elatusvahendeid, mis tagaks talle äraelamise. Hageja palub tunnustada tema pärimisõigust VOj ärelejäänud kogu pärandvarale, milleks on Harku vallas Suurupi külas XXX asuvad ehitused, mille koosseisus on aiamaja, kasvuhoone ja Tallinnas XXXasuv korteriomand nr XXX. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja on võimeline endale elatist teenima. Kostja töövõimekaotuse protsent on määratud ebaõigesti. Kostja ei olnud isast huvitatud, viskas üürnikud korterist välja. Kostjal oli õigus saada ülalpidamist eelkõige R. K , kes oli pärandaja surma ajal kostja abikaasa. R. K on soetanud kinnisvara XXX ja nr XXX tegemist on kostja ja R. K ühisvaraga. Kostja ei ole olnud pärandaja ülalpidamisel. Tõendid: testament, pärandi vastuvõtmise avaldus, kinnistusraamatu väljavõtted registriosade nr XXX ja nr XXX kohta, väljavõte spordiportaalist: www.spordiportaal.ee Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei osalenud isa matustel ega finantseerinud seda, kuna ei teadnud isa surmast, hageja ei teavitanud kostjat isa surmast. Isa surmast sai teada RK käest, kes luges vastavat kuulutust ajalehest. Ei tööta Soomes bussijuhina. Kostja on üle 15 aasta invaliid ja püsivalt töövõimetu vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele . Kostja töövõime kaotus on 70%, on töövõimetu seoses üldhaigestumisega; parema õlaliigese hulgivigastuste ja korduvate operatsioonide järgselt püsib keskmine funktsioonihäire, millele on lisandunud migreenihood ja psüühikahäired, sellest tulenevalt on raskusi igapäevaste toimingute tegemisel, ei saa käia tööl. Kostja arvates on tal õigus sundosale, mis on 1⁄4 suurune osa. Pärandaja ise oli puudega, ei suutnud ise iseseisvalt liikuda ja selle tõttu ei olnud pärandaja majanduslikud võimalused piisavalt suured, et kostjale ülalpidamist anda ja seda pakkuda ja selle tõttu ei küsinud kostja ka pärandajalt ülalpidamist, küll aga võimaldas pärandaja kostjal käia pärandaja juures pesemas. Kostja ainsaks sissetulekuks on pension, kostja sai juhiload tööturuameti poolt korraldatud invaprojekti raames 2004, ent tervislik olukord ei võimalda töötada autojuhina. Üürnikud lahkusid korterist ise. Tõendid: Pensioniameti tõend pensioni suuruse kohta, arstiliku ekspertiisi otsused nr XXX, pensionitunnistuse koopia, pärandi vastuvõtmise avaldus, väljavõte Ametlikest Teadaannetest, tunnistaja RK ütlused. Kohtu põhjendused VO tegi 13.07.2006 notariaalselt tõestatud (reg. nr XXX, tõestanud notar Marika Rei), testamendi, millega pärandas kogu vara AA. VO suri . Notar tõestas 05.03.2007 pärimisavalduse (reg. nr XXX, tõestanud notar Evely Roots), millega AA võttis pärandi vastu. Kostja AO on VO’i poeg, kes tegi avalduse (reg. nr XXX, tõestanud notar Evelyn Roots) sooviga pärida sundosa. Testamendiga ei ole V. O pärandanud kostjale ehk oma seadusjärgsele
pärijale midagi. Juhul, kui kostjal oleks õigus sundosale, oleks see vastavalt 1⁄4 suurune osa. Nende asjaolude üle puudus vaidlus, seega on need asjaolud tõendatud. Eeltoodu tõttu ei anna kohus täiendavat hinnangut poolte pärimisavaldustele, Ametlike Teadaannete väljavõttele V. O ’i pärimismenetluse kohta, testamendile. PärS § 104 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. PärS § 104 tulenev sundosa saamise õiguse seostub faktiliselt töövõimetu seadusjärgse pärija abivajadusega ja märgitud töövõimetuse aluseks võib olla esmajoones eluiga, tervisekahjustus või puue, millest tulenevalt ei ole võimalik kas veel või enam endale elatist teenida. Lisaks tuleb aluseks võtta ka abivajaduse kriteerium, sest lisaks võimetusele endale elatist teenida on PärS § 104 kohaldamise eelduseks ka asjaolu, et isikul puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama (RKo nr 3-2-1-73-04). PäS § 105 järgi on sundosa 1⁄2 pärandiosast, mille pärija oleks saanud seadusejärgse pärimise korral, kui pärandi oleks vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Kostja poolt kohtule esitatud arstiliku ekspertiisi otsusest nähtub, et A. O’ile on määratud töövõime kaotuse protsendina 70 01.01.2007 ning komisjoni otsuste põhjenduste kohaselt on kostjal parema õlaliigese vigastus ning korduvalt läbiviidud operatsioonide järgselt püsib endiselt keskmine funktsioonihäire, sellele on lisandud migreenihood, psüühikahäired ja tema töövõime on mitme haiguse tõttu alanenud. Samuti nähtub esitatud otsustest ja nende põhjendustest, et kostja vajab kõrvalabi väljaspool elamiskohta vähemalt korra nädalas, kuna ei tule ise toime hügieenitoimingutega, riietumise ja liikumisega. Tunnistaja R. K, kes on A. O’i endine abikaasa, ütluste kohaselt aitab ta kostjat rõivastumisel, kodustel töödel, kuna kostja käe liikumine on piiratud ning kui kostjal esinevad haigushood, siis on vajalik kutsuda kiirabi, sest kostja ei pruugi seda ise suuta teha. Tunnistaja ütluste kohaselt tarvitab kostja pidevalt valuvaigisteid, tunnistaja toetab kostjat rahaliselt, SEB Panga jooksul osales kostja asemele tegelikult tunnistaja. Esitatud pensionitunnistusest nähtub, et kostja on invaliid ja talle on määratud pension alates 01.09.1998. Hinnates eelmärgitud dokumentaalseid tõendeid koos tunnistaja ütlustega, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et ta on osaliselt töövõimetu, töövõimetus on esitatud dokumentaalsete tõendite järgi 70%. Ehkki hageja väitis, et kostjale on töövõime kaotuse protsent määratud alusetult, ei nõustu kohus selle väitega, sest kohtul puudub alus kahelda spetsialistide poolt antud järeldustes, mis on kajastatud otsustes ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pärandaja surma ajal, so veebruaris 2007 oleks kostja töövõime kaotuse protsent olnud väiksem või et ta oleks olnud täiesti töövõimeline. Viimast ei kinnita ka kostja pensionitunnustuses kajastuv, mille järgi on kostja invaliid alates 1998.a. Ehkki kostja töövõime on piiratud 70%, ei ole kostja täiesti töövõimetu, mida kinnitab kohtule esitatud ekspertiisiotsus nr 372445, kuna selle kohaselt on kostja võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest ja vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Eeltoodu alusel on kostja osaliselt töövõimetu ja võimeline tööga endale elatist teenima ning seetõttu ei saa kostjat pidada PärS § 104 isikuks, kes oleks töövõimetu määral, millest tulenevalt ei ole tal võimalik endale elatist teenida ja seega ei saa teda pidada isikuks, kellel oleks õigus saada V. O’i pärandist sundosa. Kohus peab vajalikuks kontrollida, kas kostja on abivajav, st kas tal puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Kohtule esitatud pensioniameti tõendist nähtub, et kostja pension on alates 01.07.2007 2105 krooni. Hageja väitis, et kostja töötab Soomes bussijuhina, mida
kostja ei ole omaks võtnud, samas ei ole hageja neid väiteid millegagi tõendanud. Seega on tõendamata hageja väited kostja võimalikest sissetulekutest, sj töötasust. Ehkki kostja ei vaielnud vastu sellele, et tal on juhiload, ei tähenda see töötamist bussijuhina, sest selle töö tegemist ei ole hageja tõendanud. Hageja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtted kinnistute kohta, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXX (t lk 187) ja nr XXX (t lk 194), mis on kantud R. K nimele. Kostja ei vaielnud vastu sellele hageja väitele, et mainitud kinnistud nr XXX ja nr XXX, mis on kantud R. K nimele vastavalt kandele XXXja XXX, on nende poolt soetatud nende abielu ajal ja on seega kostja ja tema lahutatud abikaasa R. K ühisvara. Abielu on lahutatud XXX(t lk 163). Seega on kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 4 järgi leidnud kinnitust asjaolu, et tal on ühisvarana kuuluv kinnistu nr XXX ja nr XXX. Kinnistul nr XXX lasub hüpoteek üle 1,5 miljonit krooni, tegemist on korteriomandiga ning kinnistu nr XXX pindala on 18231m2. Hinnates ühisvara koosseisu, sellel lasuvat hüpoteeki, aga ka kinnistu XXX suurust, leiab kohus, et kostjal on vara ühisvarana sellises ulatuses, mis on piisav enda elatamiseks PäS § 104 mõttes ja seega ei saa rääkida kostjast kui isikut, kellel oleks PäS § 104 alusel õigus V. O’ist järelejäänud pärandavast sundosale. Kuna eeltoodud motiividel ei ole kostjal õigust sundosale, ei pea kohus andma hinnangut sellele, kas kostja sai pärandajalt ülalpidamist või oleks võinud seda saada, aga samuti seetõttu hageja väidetele sellest, kas kostja peaks saama ülalpidamist V. Oi asemel R. Klt. Poolte väited selle üle, kas kostja on isa vastu huvi tundnud, kas ta on üürnikud korterist välja tõstnud, kas ta osales isa matustele ja kuidas ta sai teada isa surmast, ei oma käeoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad AA menetluskulud AO’i kanda, samuti jääb TsMS § 179 lg 1 järgi kostja kanda pool riigilõivust, so 5125 krooni, mille tasumisest oli hageja vabastatud hagi esitamisel ja mis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Märgitud lõiv tuleb tasuda riigile 15 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 7, 9 alusel tuleb lõivu tasumisega viivitamise korral maksta VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi viivist ning selle kohaselt on viivis VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas Selgitus: lõivu tasumisel riigituludesse tuleb kontrollida selle tasumise ajal kehtivat kontonumbrit ja viitenumbrit, millele lõiv tasuda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulud proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.