Tsiviilasi nr.2-08-68428/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 30.juuni 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi VK hagi G N vastu 37 500 krooni väljamõistmises ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 37 500 krooni hageja VK, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales koos volitatud esindaja, vandeadvokaat Piret Simm’iga kostja G N, i.k. xxx, Kosteitšuk’iga
elab
xxx,
menetluses
osales
koos
volitatud
esindaja,
V
viimane kohtuistung 27.aprill 2009 Kentmanni kohtumaja asjaolud VK viibis 2007 augustis elukohast eemal, pikaajalisel puhkusel. Äraoleku ajaks paigutas ta oma raha ja väärtesemed G N korterisse. VK tegi 2.septembril 2007 Põhja Politseiprefektuurile avalduse kuldehete hoiule andmise ja nende hoidja valdusest kadumise kohta. Avalduse alusel viis Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse Ida teenistus läbi kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlus 07231502537 on 17.aprilli 2008 määrusega lõpetatud põhjusel, et teo toimepannud isikut ei õnnestunud välja selgitada. hageja nõue ja olulisemad väited Hageja esitas 17.oktoobril 2008 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 37 500 krooni.
Hageja väidab, et andis 4.augustil 2007 enne puhkusele sõitmist oma kuldesemed ja raha nende säilimise tagamiseks kostjale hoiule. 1.septembril 2007 palus hageja kostjalt asju tagasi, millele vastuseks teatas kostja, et hageja kuldesemed on temalt varastatud. Hageja väidab, et kostja on rikkunud hoiulepingut ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Kostja pidanuks tagama hoiule võetud esemete säilimise; kostja ei rakendanud hoiule antud asjade suhtes samasugust hoolt nagu oma asjade hoidmisel. Kostja rääkis hoiule antud asjadest kolmandatele isikutele. Kostja pidanuks asjade kadumisel koheselt tegema avalduse politseile. Hageja väidab, et kostja peab hüvitama hagejale hoiuleantud kuldesemete väärtuse. Hageja on koostanud esemete nimekirja ning määranud nende väärtuse kataloogides esinevate analoogide alusel.
kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja väidab, et ei ole hagejalt väärisesemeid hoiule võtnud; ta lubas hagejal paigutada esemed oma korterisse hageja valitud kohta. Kostja lubas hagejal kasutada oma vara asjade hoidumiseks. Kostja väidab, et ei ole hageja asjade suhtes käitunud vähema hoolikusega kui enese asjade suhtes. Kostja asjad asuvad samades ruumides, kus olid hageja omadki. Vara säilitamise ainsaks kaitsevahendiks on lukustatud korteriuks. Kostja väidab, et hageja asjade jätmisest kostja korterisse teadsid peale kostja veel kostja kaks õetütart. Õetütardele andis kostja korralduse hageja asju mitte puutuda. Keegi ei teadnud, millised esemed olid hageja hoiulaekas. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud väidetava kahju suurust. Hageja paigutas asjad kostja korteri pannipaikadesse ise. Ka ära võttis hageja asjad ise. Asjad olid hoolikalt pakendatud. Hageja rahakott oli alles; väidetavalt läks kaotsi vaid ehete laegas, mille sisu oli kostjale teadmata.
kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1, 2 ja 6 järgi tekivad võlasuhted lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest või muust seadusest tulenevast alusest.
et hageja raha ja asjade jätmise ja äravõtmise juures kedagi peale poolte ei viibinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisti.
Hageja selgitas 15.jaanuari 2009 kohtuistungil, et sai kostjalt nõusoleku oma puhkuse ajaks kuldesemete ja raha paigutamiseks kostja korterisse. Ta paigutas oma kodus enda ja tütre kuldesemed eraldi laegastesse ning need omakorda tõmblukuga kotti. Kostja köögis avas ta koti ja laeka ning võttis sealt välja ühe sõrmuse; kostja nägi, et laekas olid ehted. Koti paigutas ta kostja korteris hoiupaika ise, kuid kostja juuresolekul. 27.aprilli 2009 kohtuistungil selgitas hageja, et kostja seisis asjade hoiukohtadesse paigutamise ajal tema kõrval. Asjade ja raha panipaikadest väljavõtmise ajal oli kostja köögis. Rahakott oli samas paigas, ehete kott mitte. Tema pärimisele vastas kostja, et ei ole asju puutunud; arvas, et need võivad olla varastatud. Kostja selgitas 15.jaanuari 2009 kohtuistungil, et lubas hagejal kasutada enda korteris asuvat mööbli all asuvat panipaika, mida on asjade hoidmiseks kasutanud ka tema sugulased. Sinna paigutas hageja rahakoti. Ehtekoti paigutas hageja tema nõusolekul magamistoas ülemise kapi taha. Ehted olid hagejal eelnevalt pakitud; tema paki sisu ei näinud. Ta viibis ehete panipaika paigutamise ajal köögis ega näinud toimunut. 27.aprilli 2009 istungil selgitas kostja, et ta ei viibinud hageja asjade hoiukohtadesse paigutamise ega ka äravõtmise juures. Hageja äraoleku ajal ta asjade olemasolu ei kontrollinud. Kohus hindab hageja taotlusel asja juurde võetud kriminaalasja toimikus olevaid tõendeid dokumentaalsete tõenditena. Pooled loobusid kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise taotlustest ning palusid kasutada tunnistajate dokumenteeritud ütlusi dokumentaalsete tõenditena. Hageja kohtus antud selgitus asjade hoiukohta paigutamise kohta erineb mõnevõrra kriminaalmenetluses antud selgitustest. Kriminaalasjas dokumenteeritud seletuste kohaselt paigutas ta kostja korteris asuvatesse panipaikadesse oma esemed kostja juuresolekul, kuid eelnevalt pakituna. Hageja ei nimetanud seejuures koti ja laeka avamist kostja köögis. Asjade väljavõtmise juures kostja ei hageja seletuse järgi ei viibinud (kr.asi tl. 3 ja 33). Ka kostja kohtus antud selgitus asjade paigutamise kohta erineb mõnevõrra kriminaalmenetluses antud selgitustest. Kriminaalasjas dokumenteeritud ütluste järgi viibis kostja hageja poolt asjade panipaikadesse paigutamise juures. Samuti käis ta hageja äraoleku ajal korra asjade allesolekut kontrollimas ning veendus, et need olid alles. (kr.asi tl. 6 ja 47). Olukorras, kus vaidlusaluste faktiväidete kohta tõendid puuduvad, saab kohus otsuse rajada ühe poole selgitustele vaid juhul, kui need on teistest ülekaalukalt veenvamad. Seda aga poolte eksitavad selgitused ei võimalda. Mõlemad pooled on asunud oma selgitusi ennast õigustavamas suunas muutma, mis muudab mõlema poole selgitused samaväärselt ebausaldusväärseks. Hinnates poolte selgitusi kogumis leiab kohus, et kahtlusteta saab väita, et hageja paigutas kostja korterisse oma äraoleku ajaks rahakoti ja teise koti, milles
hageja väidete kohaselt olid väärtesemed. Kostja on ka hoiutähtaja kestel asju kontrollinud ning veendunud, et need olid alles. Asjade panipaikadest äravõtmise asjaoludes on selgitused erinevad. Kriminaalasjas antud poolte selgitused kattuvad selles, et hageja võttis asju panipaikadest välja üksinda. Kohtus väitis hageja, et tegi seda koos kostjaga. Selle asjaolu kinnituseks puuduvad mistahes väidet kinnitavad tõendid. Seega ei saa kahtlusteta väita, kas väärtesemeid hageja naasmisel panipaigas olid või mitte. Vaidlust raha allesoleku ja tagasisaamise üle ei ole. Ühegi tõendiga ei ole kinnitatud hageja väide selles, et väidetavalt kaotsiläinud kotis olid kohtule esitatud nimekirjas märgitud ja selles näidatud hinnaga kuldesemed. Hageja väidetav kahju seisneb väärtesemete maksumuses, mille maksumuse kinnitamiseks on hageja esitanud analoogesemete maksumust kinnitavad tõendid. Hageja on oma avalduses alternatiivselt taotlenud kahju hüvitamiseks õiglase hüvitise väljamõistmist, mis on kostjal vastutuse tekkimise korral võimalik.
hoiupaiku olid kasutanud ka tema õetütar ja mehe õetütar (Olga ja Jelena). Hageja politseis ja kohtuistungil antud selgitusest saab järeldada, et hageja teadis enne kostja korterisse oma asjade hoiule paigutamist asjaolust, et kostja nimetatud isikutel oli juurdepääs kostja korterisse. Temale teadaolevalt olid nad kostja pool sagedased külalised. Kellelgi neist, samuti ka kostja naabril, oli kostja korteri võti. Seega teadis hageja kostja korterisse paigutamisel tegelikke hoiutingimusi. Vaatamata sellele ei pidanud hageja vajalikuks hoiutingimusi oma asjade osas konkretiseerida. Kasutatud panipaigad olid omavahel kooskõlastatud. Mingeid täiendavaid nõudeid asjade hoidmisele kokku ei lepitud. Kostja poolt hageja vara hoiustamisest teatamine ei ole hinnatav lepingu rikkumisena. Hageja ei ole nimetanud, milles seisneb kostja puhul oma asjade suhtes rakendatav suurem hoolikus. Kostja kinnitas kohtus, et peab asjade säilivuse tagamiseks piisavaks korteri välisukse lukustamist. Kohus leiab, et ka juhul, kui hinnata hoidja poolt hoiulepingu rikkumiseks kahele sugulasele hoiust teadaandmist, ei ole tõendatud süü esinemine raske hooletuse või tahtluse vormis. Tunnistaja, J.S dokumenteeritud ütlustega on tõendatud, et ta teadis raha paigutamise asupaika, kuna seda oli ka teiste isikute raha hoidmiseks kasutatud. Kuhu hageja kuld oli paigutatud, seda ta ei teadnud (kr. asi lk. 14). Tunnistaja, O.P dokumenteeritud ütlustega on tõendatud, et ta teadis asjade hoiule paigutamise faktist, kuid mitte nende täpsest asukohast (kr. asi lk. 19). Kostja selgitas, et teatas hageja asjade paigutamisest korterisse põhjusel, et tagada hageja õiguste kaitse puhuks, kui kostjaga midagi juhtub. Kostja käitumises süü raksemate vormide esinemist peab tõendama hageja. Hageja ei ole esile toonud mingeid kostja tegusid, mis oleksid objektiivselt ja subjektiivselt hinnatavad lepingut rikkuva käitumisena süü raskemates vormides. Kostja selgitus selles, et hoiust teatamise põhjuseks oli hageja huvide kaitse, on veenev. Hageja ei ole kostja käitumises esile toonud midagi, millest saaks järeldada kostja käitumise õigusvastasust tahtluse või rasket hooletuse vormis. Kohus jätab hindamata poolte esitatud versioonid kolmandate isikute võimaliku käitumise kohta, kuna need ei oma poolte vahelise õigussuhte hindamisel tähendust. menetluskulud Hageja on 4.novembri 2008 ettenähtud riigilõivu 2 250 krooni.
maksekorraldusega
tasunud
hagi
esitamisel
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 p. 1 ja 6; 104 lg. 2, 4, 5 ja 6; 127 lg. 3; 883; 885 kohus o t s u s t a s: jätta VK hagi G N vastu 37 500 krooni väljamõistmises rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.