Vaike Simmo hagi Mihkel Kõrgmaa vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise tuvastamiseks ja Harju Maakohtu kinnistusjaoskonna Tallinna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx neljandasse jakku kande nr 3 all kantud Tallinnas Xxxxx xx asuvale kinnistule Mihkel Kõrgmaa kasuks seatud 900 000 krooni suuruse hüpoteegi kustutamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihkel Kõrgmaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vaike Simmo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx, xxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Alar Neiland; Kostja Mihkel Kõrgmaa (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk; Kolmandad isikud kostja poolel Andree Laurus (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxx) ja Lembit Väljataga (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxxxxx).
Harju Maakohtu 15.01.2009 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2009 otsus Vaike Simmo hagis Mihkel Kõrgmaa vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise tuvastamiseks ja Harju Maakohtu kinnistusjaoskonna Tallinna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx neljandasse jakku kande nr 3 all kantud Tallinnas Xxxxx xx asuvale kinnistule Mihkel Kõrgmaa kasuks seatud 900 000 krooni suuruse hüpoteegi kustutamiseks.
2.Teha uus otsus ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Välja mõista Vaike Simmolt menetluskuludena riigilõiv 5 000 (viis tuhat) krooni ja õigusabikuludes 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni Mihkel Kõrgmaa kasuks. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kinnistu Xxxxx xx, Tallinnas kuulub Vaike Simmole (hageja).
2.03.06.2004 vormistatud laenulepingu kohaselt andis Mihkel Kõrgmaa (kostja) sularahas laenu 400 000 krooni Andree Laurusele (lepingu sõlmimise ajal Raivo Vestel) ja Lembit Väljatagale. Laenulepingu p.2.2 sätestas, et lepingu täitmist tagatakse hagejale kuuluvale kinnistule Xxxxx xx, Tallinnas laenuandja kasuks seatava hüpoteegiga summas 900 000 krooni.
3.14.06.2004 samade osapoolte vahel vormistatud laenulepingu kohaselt andis kostja R.Vestelile ja L.Väljatagale veel 160 000 krooni. Hüpoteegi summa jäi samaks 900 000 krooni.
4.Rapla notar Raul Joametsa notaribüroos 14.06.2004 registri numbri 3827 all vormistatud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu p.2.1 kohaselt loeti 03.06.2004 notari ametitoimingute registri nr 3649 all tõestatud kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, asjaõiguslepingu p.2.2 selliselt, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded R.Vesteli ja L.Väljataga vastu,mis tulenevad 03.06.2004 sõlmitud laenulepingust ja selle lisast kogusummas 560 000 krooni, intress 12 % aastas tagasimaksmata laenusummalt, tagasimaksmise tähtpäev 02.08.2004. Sama lepingu p.3.1 alusel kanti hageja Xxxxx xx, Tallinnas asuvale kinnistule hüpoteek kostja kasuks hüpoteegisummaga 900 000 krooni.
5.Laenusaajad (kolmandad isikud) laenu ei tagastanud. Laenu tagastamise tähtaegu pikendati korduvalt. 08.12.2004 määras laenuandja laenu tagastamise tähtajaks 23.01.2005.
6.Saades teada,et A.Laurusel on täitmata kohustusi ka teiste võlausaldajate ees pöördus hageja L.Väljataga poole selgituste saamiseks. L.Väljataga seletas, et on hagejat petnud ja tegelikult ei olnud ta laenu saanud. Ettepaneku hageja petmiseks oli teinud A.Laurus. L.Väljataga selgitas, et kolmandate isikute ja L.Väljataga tütre poolt 03.06.2004 välja antud garantiikiri oli katteta, kuna sellele alla kirjutanud isikutel puudus vara, et tagada 900 000 kroonist hüpoteeginõuet.
7.Hageja leiab, et teda on tahtlikult eksimusse viidud temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, et kallutada teda lepinguid sõlmima ning seetõttu on ta pettuse mõjul tehtud hüpoteegilepingud tühistanud. Pettuse on toime pannud Andree Laurus ja Lembit 2(10)
Väljataga, pettusest oli teadlik kostja. Kui kostja oleks avaldanud talle hüpoteegilepingu aluseks olevad õiged asjaolud, ei oleks ta hüpoteegilepinguid sõlminud, lepingud allkirjastas ta pettuse mõjul.
8.26.04.2005 on hageja esitanud hüpoteegi seadmise lepingute tühistamise avalduse, mille on palunud Tallinna notar Ragne Tehveri kaudu kostjale esitada.
9.Tallinna notar Ragne Tehveri poolt on 17.05.2005 väljastatud tunnistus, mille kohaselt notar kinnitab vastava avalduse saamist hagejalt ja selle edastamist kostjale koos kutsega tühistatavate tehingute esemeks olevalt kinnistult Xxxxx xx, Tallinnas kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Notar kinnitab, et kostja on notari teate kätte saanud, kuid notaribüroosse ei ilmunud.
10.Hageja palub kostja kasuks kantud hüpoteegi kustutamist. 13.09.2006 täpsustas hageja oma nõuet ja palus lugeda tuvastatuks kostja nõusoleku andmine Tallinna Linnakohtu kinnistusjaoskonna Tallinna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx neljandasse jakku kande nr 3 all Mihkel Kõrgmaa kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks summas 900 000 krooni. Menetluskulud, s.h riigilõiv 60 krooni ja kulutused õigusabile summas 20 600 krooni, palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista. Kostja laenas kolmandatele isikutele laenulepingute alusel 560 000 krooni. Laenulepingute tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 03.06.2004 hüpoteegilepingu ja 14.06.2004 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille kohaselt on hageja kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepingutest. Kostja hüpoteegilepingute tühistamise avaldusega ei nõustu. Kostja ei olnud mingisugustest petuskeemidest teadlik. Kostjal ei olnud alust kahelda hageja ja kolmandate isikute soovis laenulepingu ja selle hüpoteegiga tagamise lepingute sõlmimise ja täitmise suhtes. Kostja on kolmandatele isikutele laenusumma üle andnud, seda kinnitavad kolmandad isikud oma ütluste ja allkirjadega laenulepingutel, hageja on sellest teadlik ja kinnitab asjaolu ka omapoolse tahteavaldusega. Kostja on kolmandatele isikutele laenanud 560 000 krooni, mida kinnitavad nende allkirjad laenulepingutel. Kolmandad isikud koos L.Väljataga türega kinnitavad garantiikirjaga, et tagavad kõik hüpoteegiga kaasnevad ja eelnimetatud isikutega seotud nõuded hageja ees oma varaga. Kostja on laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud. Hageja oli lepingute sõlmimisest teadlik ning väljendas hüpoteegilepingute allkirjastamisega oma tahet. Hagi on alusetu ja tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud välja mõista hagejalt. Kolmanda isiku Lembit Väljataga seisukoht
12.L.Väljataga kirjaliku seisukoha kohaselt soovis tema poeg AS-ilt Hansa Liising Eesti saadavat laenu tagada L.Väljatagale kuuluva kinnistuga. Laenu tagastamine pidi toimuma Raivo Vesteli (A.Lauruse endine nimi) abiga. A.Laurus oligi selle laenu kasutaja, aga kuna tal tekkisid raskused laenu tagastamisega, siis jällegi L.Väljataga poja ettepanekul tuli leida mingi objekt, millele saaks seada hüpoteegi. Koos mindi kogudusekaaslase E. S. juurde, kes nõustus hüpoteegi seadmisega oma kinnistule. Edasi tegutses sellega A.Laurus.
13.Mõne aja möödudes tuli A.Laurus teatega, et L.Väljataga kinnistu on ohus ja tuleks leida majaomanik, kes oleks nõus laenu tagama hüpoteegi seadmisega oma kinnistule. Siis mindigi kirikututtava hageja juurde, kellele L.Väljataga ütles, et tema tütrele kuuluvalt XXXXX tn majalt tuleks müügi lihtsustamiseks hüpoteek maha võtta. Selleks vajaminev raha tuleks laenata ja tagatiseks võiks seada hüpoteegi hageja kinnistule. Hageja oli ettepanekuga nõus. Tütre maja müügist pidi A.Laurus tasuma osaliselt hageja poolt tagatud laenulepingust tuleneva võla, kuid A.Laurus jättis raha enda kasutusse. 2005.a 3(10)
detsembri palusid H. R. koos kostjaga kahe päeva jooksul majast lahkuda, kuna nad soovivad maja müüki anda. Ühtegi hüpoteegi otstarvet ei ole selgitatud ega dokumente näidatud. L.Väljataga pole mingit laenu saanud. A.Laurus ei ole tütre maja müügist saadud rahadega ühtegi vana võlga kustutanud. Väljataga kinnitusel ei ole ta laenu summas 560 000 krooni kostjalt kunagi saanud, laenulepingut ega hüpoteegi seadmise lepingut ei ole talle antud.
14.L.Väljataga toetas hagi. Kolmanda isiku A.Lauruse (endised nimed Raivo Vestel, Raivo Laurus) seisukoht
15.A.Lauruse sõnul soovis L.Väljataga tütar võõrandada oma XXXXX XXX asuva kinnistu. Raha oli vaja kiiremini, kui kinnistu müügist laekuks. A.Lauruse ettepanekul otsiti mõni tuttav, kes oleks nõus koormama oma kinnistut hüpoteegiga laenu tagamiseks kuni XXXXX tn kinnistu võõrandamiseni, ning leiti, et selleks on õige inimene hageja. Koos L.Väljatagaga mindi hageja juurde ja L.Väljataga selgitas laenu vajadust üheks kuuks ning XXXXX tn maja müügist saaduga võla tagastamist. Hageja ei olnud nõus laenu andma A.Laurusele vaid ainult L.Väljatagale. Kuna tegelik laenusaaja oli A.Laurus, siis pandi laenulepingusse laenusaajana L.Väljataga ja A.Laurus. Kostja andis A.Laurusele sularahas kokku 560 000 krooni. Hüpoteegi suurust 900 000 krooni põhjendas kostja veel tulevikus võimalike sõlmitavate lepingutega ning kõrvalnõuete täitmisega. Peale XXXXX tn kinnistu võõrandamist küsis A.Laurus hagejalt võimalust raha veel kaks nädalat kasutada. Hageja oli nõus. Edasi tuli kostjale maksta intresse. Laenuleping oli sõlmitud intressiga 12 % aastas ja täiendavalt veel 5 % kuus. 2004 sügisel tuli kostjale lisatagatisi anda, mis vormistati kui uued laenulepingud OÜ-ga Ettur. M.Kõrgmaale sai tasutud oktoobris 2005 100 000 krooni, kuid hageja keeldus hüpoteegi vähendamiseks notari juurde tulemast, leidis, et notariaalselt võiks vormistada hüpoteegi vähendamise vähemalt 200 000 krooni ulatuses.
16.A.Laurus ei osanud öelda, kas toetab hagi või mitte, leidis, et õigus on mõlemal poolel. Maakohtu otsuse põhjendused
17.Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
18.Kohus leidis, et vastuoluline ja tegelikkusele mittevastav on kostja väide, et laenusaajad pöördusid kostja poole laenu saamiseks ja laenusumma on kolmandatele isikutele üle antud. Laenusaajaks vormistatud L.Väljataga kinnitab, et enne Raplas notari juures käimist 03.06.2004 ei ole ta kostjat näinud, samuti ei ole ta ise laenu võtta soovinud ega seda ka saanud. Laenulepingule käskis tal alla kirjutada notari juures A.Laurus, sest muidu ei oleks A.Laurusele laenu antud, kuna hageja oli nõus tagama ainult L.Väljataga laenu. Ka kostja kinnitab, et tema jaoks oli laenuvõtja A.Laurus ja raha sai üle antud A.Laurusele. L.Väljataga kinnitusel kirjutas ta garantiikirjale alla ka A.Lauruse käsul, ehkki mingit vara allakirjutanutel ei olnud, maja oli läinud juba A.Lauruse võlgade katteks.
19.Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et hageja allkirjastas hüpoteegilepingud, ei väljenda tema tegelikku tahet. Asja arutamise käigus on tõendamist leidnud, et hageja allkirjastas hüpoteegilepingud notaribüroos olulise eksimuse mõjul, mis seisnes temale ebaõigete asjaolude avaldamises ja olulistest asjaoludest teatamata jätmises. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited vastuolulised ja tõendamata.
20.Kostja, teades, et hageja ei olnud nõus andma laenu A.Laurusele ega tagama A. Lauruse laenu, et A. Laurusel on laene võetud ka kostjale teadaoleva teise ettevõtte juhatuse liikmelt ja A.Laurusel puudub vara, tulnuks tal hageja tahteavalduse väljaselgitamiseks nendest asjaoludest hagejat teavitada. Eelneva alusel asus kohus seisukohale,et kostja on tahtlikult jätnud hagejale teatamata olulised asjaolud, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada.
4(10)
21.Menetlusosaliste seletuste, tunnistajate ütlustega ja esitatud kirjalike tõenditega on piisavalt tõendatud kolmandate isikute ja kostja poolt hageja tahtlik eksimusse viimine ja eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel ja asjaoludest, millest teatamine on hea usu põhimõtetest tulenevalt nõutav, teatamata jätmine, et kallutada hagejat hüpoteegilepinguid sõlmima. Isegi juhul, kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib vastavalt TsÜS § 94 lg-le 4 petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Kohus, tuginedes esitatud ja tuvastatud asjaoludele ning hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et tehingute tühistamine 26.04.2005 hageja poolt oli põhjendatud. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Kostja ei ole tahtlikult hagejat eksimusse viinud ning ebaõigete asjaolude avaldamise teel kallutanud hagejat tehingut sõlmima. Kostja ei olnud teadlik mistahes pettusest.
24.Käesolevas tsiviilasjas on esimese astme kohus vaidlustatava otsuse tegemisel tuginenud aga menetluse käigus vastustaja poolt antud suulistele seletustele. Sellekohast tõendiliiki TsMS § 229 lg 2 aga ette ei näe.
25.Kostjale olid kolmandate isikute poolt hagejale väidetud asjaolud täielikult teadmata ning hageja ei saanud ega saa oma otsuseid rajada informatsioonil, mida hageja reaalsel otsuse tegemise hetkel ei teadnud. 04.04.2006 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et ta oli nõus kolmandaid isikuid aitama ning nende laenu tagamiseks seadma hüpoteegi oma kinnistule ning samuti oli hageja hilisemalt nõus ka hüpoteegi suurendamisega kolmandate isikute laenu tagamiseks. Seega oli hageja laenulepingu sõlmimisest teadlik ning seda teadmist omades hüpoteegi laenulepingu tagamiseks ka seadis. Hüpoteegilepingute allkirjastamisega väljendas hageja selget tahet leping sõlmida ning seetõttu on hüpoteegilepingud kehtivad ja hageja nõue alusetu. Juhul, kui hageja kas hoolimatusest või rumalast usaldusest kolmanda isiku L.Väljataga poolt väidetu osas ei soovinud piisavalt tutvuda hüpoteegilepingute aluseks olevate laenulepingute sisuga, siis on see hageja enda vaba tahe ja otsustus, millise tegevuse eest ei saa kostja vastustada.
26.Kostjale jääb arusaamatuks kuidas laenu väljastamine sularahas selleks tahet väljendanud isikutele koos tagatise omaniku poolse nõusolekuga toob kaasa kostja TsÜS § 94 lg-st 4 tuleneva vastutuse. Kohus oma sellekohast järeldust põhjendanud ei ole.
27.Hageja on korduvalt allkirjastanud hüpoteegilepingud notaribüroos, s.t selleks riigi poolt volitatud ja pädeva isiku juuresolekul, kes hüpoteegilepingu sõlmimisel ja muutmisel selgitas hagejale hüpoteegi olemust ja sisu ning samuti tagatavate nõuete mittetäitmise tagajärgi. Vastupidist hageja kohtumenetluse käigus tõendanud ei ole ega vastupidist tõendavatele tõenditele kohus otsuse tegemisel viidanud ei ole. Mistahes küsimuste korral, oleks hageja saanud küsida notarilt selgitusi, teha vajadusel arvutusi ja kalkulatsioone hüpoteegisummade kujunemise ja muutumise osas. Kui hageja oma sellekohast õigust ja võimalust realiseerida ei soovinud, siis see on hageja vaba tahe ja otsus, millise tegevuse eest ei saa kostja vastustada. Arusaamatuks jääb, kuidas toob eelnimetatu kaasa kostjale TsÜS § 94 lg-st 4 tuleneva vastutuse. Kohus oma sellekohast üldistust tõenditega ei põhista.
28.Kostjale ei olnud teada asjaolu, et hageja ei ole nõus andma laenu A.Laurusele. Sellekohaseid tõendeid esimese astme kohtumenetluse käigus hageja esitanud ei ole ning kohus ka sellekohastele tõenditele kaevatavas otsuses ei viita. Laenusaamise küsimuses pöördus tema poole kolmas isik A.Laurus. Kostja ütles talle laenu saamise tingimused ja eeldused (tagatise olemasolu). A.Laurus pakkus kostjale tagatiseks hageja kinnistule hüpoteegi, siis tavapärase laenuandmise praktika käigus vormistati vastavad dokumendid ja kokkulepped. Mis põhjusel lisati kaaslaenuvõtjaks L.Väljataga ja millised olid L.Väljataga ja hageja vahelised kokkulepped või lubadused, olid kostjale täielikult teadmata.
29.Kohtu väide nagu oleks A.Lauruse vara puudumine indikaatoriks mis viitab võimalikule pettusele ja seega kostja pettuses osalemisele, pehmelt öeldes asjatundmatu. Üldteada on asjaolu, et enne käesolevat majandus- ja finantskriisi andis mistahes Eesti krediidiasutus 5(10)
isikutele laenu mistahes tagatise olemasolu korral. Sellisele kohtu ebaõigele järeldusele tuginedes võiks paljude laenude tagatiseks oma vara andnud isikud nõuda tagatiseks seatud hüpoteekide tühistamist ja kinnistusraamatust kustutamist ning väita krediidiasutuste poolelt TsÜS § 138 sätestatud kohustuste täitmata jätmist.
30.Täielikult väär ja tõendamata on kohtu seisukoht, et A.Laurusel oli võetud laenu kostja äripartnerilt H. R.. Sellekohast fakti ei kinnita toimikus mitte ükski tõend. H. R. ei olnud A.Laurusele enne vaidlusalast tehingut laenu andnud, millest tulenevalt puudus kostjal igasugune teave kolmandate isikute võimaliku maksekäitumise osas. Kostjal ning tema äripartner H. R.al puudus varasem majandustegevuse alane kokkupuude A.Laurusega (v.a. äripartner H. R.a poolt müüdud ettevõtted A.Laurusele) ning seetõttu puudus kostjal ka mistahes põhjus või alus kahelda A.Lauruse maksevõimes või teadlikus soovis hoiduda laenu tagastamisest või varasematest kohustuste rikkumisest (ehk teadlik käitumine laenuandmisel vastustaja kahjustamiseks). Kostja teavitas oma äripartner H. R.a kaudu laenusoovijatele laenu saamise ning tagasimakse tingimused (laenuintressi määr ning samuti tagatise olemasolu vajalikkus). Kolmandad isikud esitasid laenu saamiseks vajaliku tagatise, tagatisele seati hageja nõusolekul hüpoteek ja hilisemalt veel suurendati hageja nõusolekul hüpoteegi summat. Eelnevate tegevuste ja sündmuste kogumis ei tekkinud kostjal ühtegi alust ega põhjust kahelda hageja ja kolmandate isikute tahtes ning soovis, millest tulenevalt on hageja poolt 4 aastat peale laenulepingu sõlmimist nimetatud asjaolud (kostja teadlikkus pettusest, kostja teadlikkus A.Laurus puudulikust maksevõimest jne) täiesti asjakohatud. Kui kostjal oleks olnud teada, et kolmas isik A.Laurus ei asu teadlikult laenu tagastama, siis ei oleks kostja kui teovõimeline ja oma tegevuste tagajärgi mõistev isik kahtlemata kolmandale isikule laenu andnud, seda isegi mistahes tagatiste olemasolu korral.
31.Täielikult asjakohatud ja ebatäpsed on käesoleva vaidluse raames väited, et OÜ Ettur on laenu tagamiseks seadnud hüpoteegi ka J. T. kinnistule, E. K. korteriomandile. L.Väljataga maja on üle läinud kostjaga seotud OÜ-le Ettur jne. Hageja väiteid on kogu esimese astme kohtumenetluses olnud läbivalt ebatäpsed, seda eelkõige kostja ja tema äripartneri poolt toime pandud täiendavate pettuste osas, millised asjaolud peaksid hageja hinnangul üheselt viitama kostja ja kolmandate isikute kooskõlastatud ja läbimõeldud tegutsemisele hagejale eksimusse viimisel. Sündmuste või poolte käitumise hindamisel tuleb eelkõige lähtuda nende sündmuste või tehingute teostamise ajal esinenud põhjustest või ajenditest, mis pooltel olid tehingute tegemise hetkel, samuti faktilistest asjaoludest, mis tehingute sooritamise tulemusena või ajendina on fikseeritud. Hageja poolt aastaid hiljem peale reaalsete tehingute toimumist (st laenusumma üleandmist kolmandatele isikutele st laenusuhte tekkimise fakt ja laenusumma osaline tagastamine kolmanda isiku poolt st laenusuhte tunnistamise fakt) kohtule esitatud konstruktsioonid ja skeemid väidetavatest kokkulepetest ning ulatuslikest petuskeemidest on hagejapoolsed alusetud väited, millised kindlasti ei väljenda poolte tegelikku tahet, tegelikke asjaolusid, poolte teadlikkust nendest asjaoludest ja kokkulepete olemust nende sõlmimise hetkel. Asjakohatud ja põhjendamatud on hageja püüdlused siduda meelevaldselt oluliselt hilisemalt toimunud tehingud ja/või sündmused vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise eelsesse olustikku ja kujundada sellest tulenevalt meelevaldseid järeldusi nagu oleks apellant pidanud olema teadlik asjaoludest, et kolmas isik ei asu kunagi tulevikus laenu tagastama vms. J. T. kinnistu tagatisel andis OÜ Ettur kolmandale isikule laenu peale käesoleva vaidluse aluseks oleva laenulepingu sõlmimist ning eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste saabumise tähtaega.
32.Täielikult väär on hageja väide, et A.Laurusel on varasemaid kohustusi kostja äripartneri ees ning et A.Laurus ei olnud oma varasemaid kohustusi täitnud ning et kostja oleks pidanud olema sellekohasest asjaolust teadlik ja teavitama sellest ka hagejat. Kohtu eelnimetatud järeldus on ebaõige ning ei põhine asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Seega on täielikult ebaõige kohtu seisukoht, et kostja on rikkunud TsÜS § 138 tulenevaid kohustusi ning eelnimetatud kohustuste rikkumisest tulenevalt on apellant viinud hageja tahtlikult eksimusse ja hagejat eksimuses hoidnud temale ebaõigetest asjaoludest teavitamata jätmisega, eesmärgiga kallutada hagejat hüpoteegilepinguid tegema. Kohus märgib õigesti, et TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine. Samas ei ole kohus üheselt selgitanud, milles seisneb kostja roll hageja tahtlikult eksimusse viimises ja 6(10)
eksimuses hoidmisel. Kaevatavast otsusest ja kohtuistungi protokollidest nähtub korduvalt, et hageja usaldas L.Väljataga ja oli nõus talle antavat laenu tagama. Juhul, kui hagejale sai teatavaks, et laenu saab lisaks L.Väljatagale ka A.Laurus, siis oleks saanud hageja ju loobuda oma varaga laenulepingu tagamisest. Hageja, olles saanud teada uutest asjaoludest, aga oma otsust sellega ei muutnud ning hüpoteegilepingute allkirjastamisega väljendas oma selgelt läbimõeldud ja kaalutletud tahet. Kohtu seisukoht, et hageja tahet ei näita üksnes allkirjad hüpoteegilepingutel, ei põhine asjas esitatud ja kogutud tõenditel vaid hageja paljasõnalistel seletustel, millised seletused ei ole tõendiks TsMS § 229 mõistes. Kostjale jäävad arusaamatuks tunnistaja E. S. ütluste puutumus käesoleva vaidluse esemega.
33.Esimese astme kohus on kohtuotsuse olulises osas põhjendamata jätmisel ning otsuse tõenditele mitte tuginemisel oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 2 sätestatut ning seega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnates teinud ebaõige lahendi. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse. Hagi tuleb jätta nõude aluseks olevate asjaolude tõendamatuse tõttu rahuldamata.
36.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab muuhulgas seda, et kohus peab kohtule esitatud asjaolude pinnalt välja selgitama vaidlusaluse õigussuhte tegeliku sisu ja paigutama selle asjakohaste õigusnormide alla (TsMS § 438 lg 1). Lisaks sellele tähendab kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue seda, et kohtuotsus tuleb rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 2 mõtte kohaselt ei saa aga lugeda kohtuotsust tõenditele rajanevaks üksnes selle pinnalt, et kohus esitatud tõendid otsuses loetleb, kirjeldab või neid selekteerib selle järgi, kumb pool millise tõendi on esitanud. Tõendite hindamine põhineb TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõikide tõendite igakülgsel, täielikul ja objektiivsel uurimisel. Tõendamiskohustuse täitmisel ja jaotamisel tuleb tähele panna, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata, kuni hageja ei ole oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Maakohus ei ole pooltevahelise võlasuhte tegelike asjaolude tuvastamise vajadusele ega hageja tõendamiskohustusele tähelepanu pööranud ning on teinud seetõttu seadusele mittevastava kohtulahendi.
37.Hageja on esitanud nõude tuvastada kostja kohustus anda nõusolek 03.06.2004 sõlmitud hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepinguga hagejale kuuluvale Tallinnas Xxxxx xx asuvale kinnistule seatud 900 000 krooni suuruse hüpoteegi kustutamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Nõude alusena tugineb hageja pettusele, mille pani toime kolmanda isikuna A.Laurus.
38.Hageja nõude konstruktsiooni kohaselt on tegemist hageja kui tehingu poole äratuntava eksimusega, mille põhjustas kolmanda isikuna A.Laurus ja millest kostja tehingu teise poolena teadis (TsÜS § 94 lg 1, 2 ja 4 ning § 95). TsÜS § 94 lg kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena 7(10)
avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 4 sätestab, et kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toime pannud kolmas isik. Vastavalt TsÜS §-le 95 tuleb selleks, et kindlaks teha, kas TsÜS §-s 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
39.Kuna hageja on soovinud tehingu tühistamisel tugineda pettusele, lasub hagejal esmalt kolmanda isiku poolt toime pandud pettuse tõendamise kohustus. Pettuse peamiseks tunnuseks on petja tahe teist poolt eksimusse viia või eksimuses hoida ning seeläbi kallutada tehingu poolt tehingut tegema. Isegi kui lähtuda maakohtu poolt sisuliselt põhjendamata jäetud eeldusest, et A.Laurus pani kolmanda isikuna toime pettuse, et kallutada hagejat oma kinnistule kostja kasuks hüpoteeki seadma, lasub hagejal tehingu tühistamisel lisaks kohustus tõendada, et kostja oli pettusest teadlik või pidi sellest teadlik olema.
40.Asjaolu, et kostja oli kolmanda isiku poolt läbiviidud pettusest teadlik, kinnitavad hageja arvates asjaolud, et kostjale pidi olema teada laenusaaja A.Lauruse maksevõimetus seoses varasemate laenudega, kuna kostja on tegev OÜ Ettur juhatuses. OÜ Ettur oli hageja väitel seotud Kohila vallas, Kohila alevis XXXXXXXX XX-X asuvale kinnistule hüpoteegi seadmisega, et võimaldada A.Laurusel võtta laenu summas 375 950 krooni. OÜ-le Ettur oli väidetavalt teada, et A.Laurus nimetatud laenu ei tagastanud ning kinnistu omanik J. T. ja tema abikaasa pidid kinnistu loovutama OÜ-le Ettur. Samuti oli OÜ-le Ettur hageja väitel teada, et A.Laurus oli seotud võlgadega, mille tagajärjel seati hüpoteek E. K. korteriomandile Tallinnas XXX XX, mille tulemusena kõnealune korteriomand läks üle OÜ-le Ettur. Seega pidi ka kostja olema hageja hinnangul kursis A.Lauruse isikuomaduste ja rahaliste probleemidega, millest tulnuks kostjal hüpoteegi seadmisel hagejat teavitada. Samuti viitavad kostja teadamisele hageja väitel asjaolud, et 03.06.2004 hüpoteegi seadmise leping ja 14.06.2004 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping sõlmiti kiirustades, hagejal ei võimaldataud tutvuda tagatavate laenulepingutega, hagejal puudus teave laenusumma reaalselt laenusaajatele üle andmise kohta ning kostja ei ole nõudnud laenusaajatelt laenu tagastamist.
41.Hageja ja maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ja A.Lauruse väidetavad suhted ja OÜ-ga Ettur seotud tehingud ning neil põhinevad asjaolud pärinevad pooltevahelise hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisega ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimisega võrreldes ajaliselt hilisemast perioodist. Pooled sõlmisid hüpoteegi seadmise lepingu 03.06.2004 ja hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu 14.06.2004, kostja on aga OÜ Ettur juhatuse liige alles alates 27.07.2004. Samuti pärinevad hageja poolt viidatud J. T. ja E. K. tehingud ja nendega seotud asjaolud ajast, mis järgnes pooltevaheliste lepingute sõlmimisele. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja püüdlused siduda ajaliselt oluliselt hilisemalt toimunud tehinguid ja sündmusi vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise eelsesse olustikku ja kujundada sellest tulenevalt järeldusi, nagu oleks kostja pidanud olema teadlik asjaolust, et A.Laurus ei kavatse võetud laenu nõuetekohaselt tagastada, on meelevaldsed. Ühtegi tõendit selliste järelduste kinnitamiseks kohtule esitatud ei ole. Kuna sündmused ja tehingud, millele hageja kostjale petmisest teadmist omistades viitab, järgnesid ajaliselt pooltevaheliste lepingute sõlmimisele, on ka maakohtu poolt ülekuulatud tunnistajad andud ütlusi asjaolude kohta, mis järgnesid ajaliselt vaidlusalustele tehingutele ja seetõttu ei saa nimetatud ütlused sisaldada fakte tehingutele eelnenud sündmuste kohta, mis võiksid viidata kostja teadmisele hageja petmisest. 8(10)
42.Ainus hageja poolt esiletoodud asjaolu, mis puudutab vaidlusaluste hüpoteekide seadmisele eelnevat perioodi, on hageja väide, et kostja kui laenuandja vahendajaks oli tema äripartner H. R., kellel oli läbisaamine ja ärialane suhtlus A.Laurusega juba 1999-ndast aastast. Nimetatud väide on aga paljasõnaline ja ei seostu mingil viisil väidetava kostja teadmisega sellest, et A.Laurus hagejat pettis.
43.Kostja poolt laenulepingute täitmist on kinnitanud kolmandad isikud oma ütlustega ja allkirjadega laenulepingutel. Hageja väitele, et kostja ei ole nõudnud laenusaajatelt laenude tagastamist, on kostja vastu vaielnud. Õige on seejuures kostja viide TsMS § 229 lg-le 2, mille kohaselt on tõendiks poole vande all antud seletus ja seetõttu on maakohus ekslikult rajanud oma järeldused hageja seletusele, mis ei ole antud vande all.
44.Kuna eeltoodu alusel puuduvad asjaolud ja tõendid selle kohta, et kostjal oli enne hageja poolt kinnistule hüpoteegi seadmist infot A.Lauruse isikuomaduste, varalise seisu või makseharjumuste kohta, puudub alus väiteks, et kostja teadis või pidi olema hageja väidetavast petmisest teadlik (TsÜS § 94 lg 4 esimene lause). Samuti ei ole A.Laurus omandanud hageja kinnistule kostja kasuks hüpoteegi seadmisega mingeid õigusi (TsÜS § 94 lg 4 teine lause).
45.Ühtegi tõendit ega mõistetavat selgitust ei ole hageja esile toonud ka selle kohta, miks hageja ei saanud notari juures sõlmitud tehingute kohta piisavat teavet. Puudub ka selgitus, mis takistas hagejal uurida enne hüpoteegi seadmist laenusaajate tausta, tagatavate laenulepingute sisu või muid hageja jaoks tagantjärele aktuaalseteks muutunud asjaolusid. Nõustuda tuleb kostjaga, et hageja otsus jätta nimetatud asjaolud asjatundmatusest, hoolimatusest või usaldusest kolmanda isiku L.Väljataga vastu tähelepanuta, oli hageja valik, mille eest ei saa kostja vastutada. Lisaks on nimetatud asjaolude seostamine kostja teadmisega pettusest mõistatuslik. Hüpoteegilepingu allkirjastamisega on hageja väljendanud selget tahet leping kokkulepitud tingimustel sõlmida ja seetõttu on hüpoteegi seadmise lepingud kehtivad ja neid tuleb täita.
46.Lõpuks märgib kolleegium, et asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtudes hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (RKTK 04.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9, samuti otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-129-05, p 16, nr 3-2-1-90-04, p 16 ja nr 3-2-1-80-05, p-d 25 ja 26). Käsutustehinguna on asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ning hageja poolt esitatud asjaolud ei anna kolleegiumi hinnangul alust arvata, et täidetud oleksid kinnisasja hüpoteegiga koormamise asjaõiguslepingu tühistamise materiaalsed eeldused. Kolleegiumi arvates ei tule üldjuhul kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Tagatislepingu tühisus saab seetõttu tuua kaasa üksnes pandi tagastusnõude alusetu rikastumise sätete järgi.
47.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 p 1, § 60 lg 1 61 lg 1 p 1 alusel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 5 000 krooni ja õigusabikuludest 45 000 krooni. Arvestades vaidluse keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja vajalikkust ning tegelike õigusabikulude suurust, peab kolleegium nimetatud ulatuses õigusabikulu väljamõistmist põhjendatuks.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Mare Merimaa
Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 27 01 2010 otsusega nr 3-2-1-153-09 9(10)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-1856 kohtukulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Vaike Simmolt Mihkel Kõrgmaa kasuks välja riigilõiv 5000 krooni ja õigusabikulud 45 000 krooni.
2.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Tühistada Harju Maakohtu 10. oktoobri 2006. a määrus hagi tagamise kohta.
5.Arvata Vaike Simmo kassatsioonkaebuselt 29. juulil ja 15. septembril 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 9000 krooni riigituludesse.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.