2-08-85005/9 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik 11.12.2008.a. esitas kohtutäitur Andrei Krek Viru Maakohtule ettepaneku võlgniku Aleksei Kintsleri suhtes kohustatud kolmanda isiku Aktsiaseltsi SARÕTŠEV ja K trahvimiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 261 korras. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Andrei Kreki büroos menetluses täiteasi Aleksei Kulikovilt elatisraha sissenõudmisest Svetlana Kulikova kasuks Narva Linnakohtu 27.10.2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-958/05 ja sissenõudja avaldus. Täitemeneluse käigus edastati Aleksei Kulikovi tööandjale Aktsiaseltsile SARÕTŠEV ja K 16.04.2008.a sissetuleku (töötasu) arestimise akt elatisraha kinnipidamiseks (kätte saadud 17.04.2008.a). Arestimisakti kohaselt on tööandja kohustatud teostama kinnipidamisi võlgniku sissetulekust igakuiselt nõude täieliku rahuldamiseni. Kinnipeetud summad tuleb üle kanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele. Arestitud on ka summa, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (TMS § 114 lg 4). Võlgniku tööandja Aktsiaselts SARÕTŠEV ja K ei täida nõuetekohaselt töötasu arestimisakti. Elatisraha kinnipidamisi ei teostatud võlgniku töötasust 2008.a aprillist kuni 2008.a oktoobrini ning kohtutäiturit ei teavitatud arestimisakti mittetäitmise põhjustest. Esimene laekumine kohtutäituri ametialasele arveldusarvele võlgniku tööandja poolt toimus 15.10.2008.a summas 3000 krooni. 29.09.2008.a edastas kohtutäitur Aktsiaseltsile SARÕTŠEV ja K trahvihoiatuse. TMS § 132 lg 2 kohaselt ei või muuta kinnipeetava summa suurust. 12.03.2009.a Viru Maakohtu määrusega algatati kohtutäitur Andrei Kreki avalduse alusel hagita menetlus ning kohustati puudutatud isikut esitama oma seisukoht kohtutäituri avalduse suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 27.04.2009.a kirjalikus seisukohas selgitas Aktsiaseltsi SARÕTŠEV ja K seaduslik esindaja, et töötasust kinnipidamised teostati valesti ning seda ei tehtud tahtlikult ja võlgnevus saab tasutud. Samuti esitas puudutatud isiku seaduslik esindaja kohtule õiendi ning võlgniku töötasust teostatud kinnipidamiste skeemi. 12.05.2009.a. kohtule esitatud kohtutäituri kirjaliku seisukoha kohaselt ei arvestatud võlgniku tööandja töötasu arestimisel TMS §132 lg-ga 11 ja 2. Seega jäi kohtutäituri korraldus võlgniku suhtes kolmanda isiku poolt täitmata nõuetekohasel viisil. Aktsiaselts SARÕTŠEV ja K on oma algatusel muutnud arestimisele kuuluva summa suurust ning teinud seda ekslikult. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kohtutäitur Andrei Krek oma ettepaneku juurde. Kohtuistungi päeva seisuga ei ole summad laekunud. Asjast puudutatud isiku seaduslik esindaja tunnistas, et arvestas vähem põhjusel, et võlgnikul on veel ülalpeetavaid. Võlgnikul on väga raske olukord. Arestimisakti hakkab täitma täielikult, 2(3)

arvestades kinnipeetavat summat õieti. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kohtutäituri ettepanek võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku Aktsiaseltsi SARÕTŠEV ja K trahvimiseks tuleb rahuldada ja trahvida Aktsiaseltsi SARÕTŠEV ja K 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Jõustunud kohtulahendite täimine on üks õigusriigi fundamentaalsetest põhimõtetest, milliste sundkorras täitmiseks on ette nähtud kohtutäituri institutsioon. TMS § 261 lg 3 kohaselt teeb kohus teabe andmise või arestimisakti täitmise kohustuse täitmata jätmise korral kohtutäituri ettepaneku alusel trahvimääruse. Trahvimääruses korratakse täitmiseks vajaliku teabe esitamise või arestimisakti täitmise korraldust. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Vastavalt TMS § 261 lg 4 esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole see suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. Vastavalt KarS § 47 lg 1 teisele lausele on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Trahvi suuruse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et tegemist on võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku esmakordse rikkumisega, kuid kuna viimane ei ole täitnud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks antud arestimisaktist tulenevat kohustust nõuetekohaselt, siis tuleb talle määrata rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so. 3 000 (kolm tuhat) krooni. Trahv määratakse õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt. Kohus selgitab, et TMS § 261 lg 5 kohaselt võib kohus isikule määrata kohtutäituri ettepanekul korduvalt rahatrahvi kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide. Vastuväite esitamisel jätkub menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 lõigetes 3–8 sätestatud korras. Trahvi tasumine määruse jõustumisele järgneva 15 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleile välistab trahvi nõude täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. TsMS § 467 lg 5 alusel kuulub trahvimäärus viivitamatule täitmisele. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.