Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
26. juuni 2009.a, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-05-13812
Tsiviilasi
OÜ II(pankrotis) hagi ASTS vastu 3 000 000
krooni
saamiseks Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ II(pankrotis, registrikood XXX, asukoht
esindajad
XXX) hageja lepinguline esindaja advokaat Toomas Laanemaa kostja ASTS(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Marko
Kaevando 3 000 000 krooni Hagi hind
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.06.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulutas riigiettevõte Tallinna Sadam 21.02.1996.a ajalehes „Äripäev” välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinnas Paljassaare tee 39 asuva hotelli „Ookean” võõrandamiseks. 13.03.1996.a koostatud ostuõiguse enampakkumise protokolli kohaselt müüdi hotell „Ookean” hinnaga 400 000 krooni A Lle, kes kohustus sõlmima ostu-müügilepingu 10 päeva jooksul enampakkumise tulemuse kinnitamisest. Riigiettevõte Tallinna Sadam hakkas lepingu sõlmimisest kõrvale hoidma. 11.04.2000.a pöördus AB(endise perekonnanimega L) oma õiguste kaitseks Tallinna Linnakohtusse. Kohtumenetlus lõppes kokkuleppega, mis kinnitati 23.02.2001.a määrusega. Kokkuleppega kohustus kostja sõlmima notariaalse ostu-müügilepingu 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamisest kohtu poolt. 29.03.2001.a sõlmisid kostja ja AB ostu-müügi lepingu, millega müüdi AB Tallinnas Paljassaare tee 39 asuv viiekorruseline hoone hinnaga 400 000 krooni. Kostja viivitas õigusvastaselt hotelli võõrandamisega 23. märtsist 1996.a kuni 21. märtsini 2001.a ning tekitas sellega varalist kahju. 13.04.1996.a oli AB sõlminud hotelli „Ookean” hoone rendilepingu RN, mille kohaselt kohustus AB hoone valduse rentnikule üle andma hiljemalt 13.05.1996.a. Vastavalt rendilepingule kohustus rentnik tasuma AB renti alates 13.04.1996.a kuni 29.03.2001.a 2 800 000 krooni. Seega, kui kostja ei oleks kohustuse täitmisega viivitanud, oleks AB saanud hoone rentimisest tulu 2 800 000 krooni. Lisaks on kostja tekitanud kahju 200 000 krooni alljärgnevatel asjaoludel. Enampakkumisel osalemisel esitati AB vara nimekiri, millest nähtuvalt oli müügiobjektiks ka hoone sisseseade.
Samuti ei esinenud põhjendamatut viivitust ostu-müügilepingu sõlmimisel. Erastamisagentuur andis võõrandamisele kooskõlastuse alles 30.04.1996.a. Kostjale oli selleks ajaks teatavaks saanud, et RAS Ookean „pankrotis“ kavatseb esitada hagi riigiettevõtte Tallinna Sadam ja Eesti Vabariigi vastu Kopli sadama varade tagasivõitmiseks ning hagi tagamise taotluse nimetatud varade käsutamise keelamiseks. Vältimaks võimalike kahjunõudeid, ei pidanud riigiettevõte Tallinna Sadam haldusnõukogu võimalikuks sellises olukorras ostumüügilepingut sõlmida. Tallinna Linnakohtu 12.06.1996.a määrusega keelati riigiettevõttel Tallinna Sadam kõik Kopli sadamas asuva vara võõrandamisele ja rendileandmisele suunatud tehingud ja toimingud. Seaduslik võimalus hoone võõrandamiseks tekkis alles 2001.a jaanuaris, kui oli jõustunud kohtuotsus RAS Ookean „pankrotis“ hagi rahuldamata jätmise kohta. Kuna sellel ajal kehtinud rendiseaduse § 5 lg 1 kohaselt võis rendileandjaks olla üksnes vara omanik või selle tiitlipärane valdaja, siis ei olnud võimalik ette näha, et A. B sõlmib lepingud hoone rendileandmiseks enne hoone omanikuks saamist. Kuni riigiettevõtte Tallinna Sadam haldusnõukogu poolt enampakkumise tulemuste kinnitamiseni 09.05.1996.a, ei olnud A. B il mingit alust eeldada, et temaga hoone ostu-müügileping sõlmitakse. Samuti ei oleks A. B saanud rendilepingu alusel tulu hageja näidatud suuruses. Tallinna Linnakohtu 23.02.2001.a määrusega kinnitati A B i ja kostja kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja sõlmima notariaalse ostu-müügilepingu 30 päeva jooksul, alates kokkuleppe kinnitamisest. Nimetatud kokkuleppe tagajärjel tuleb A. B lugeda loobunuks kõikidest nõuetest kostja vastu, mis tulenevad ostu-müügilepingu sõlmimisega viivitamisest. Kahju hüvitamise nõuded, mis tulenevad asjaoludest, et hoone seisund oli ostu-müügilepingu sõlmimise hetkeks halvenenud ning et hoone sisseseade oli hävinenud, on aegunud. Samuti on nõuded alusetud, kuna hageja väited puuduste kohta on tõendamata. 29.03.2001.a ostumüügilepingus kinnitas A. B , et ta on hoone põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik selle ehituslikust ja tehnilisest olukorrast ega oma selles osas kostja suhtes mingeid pretensioone. Seega on kõik hoone väidetavad puudused seatud ostu-müügilepingu tingimusteks. Hoone sisseseade ei olnud 13.03.1996.a toimunud enampakkumise objektiks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enampakkumise toimumisest kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni lubanud kedagi hoonesse elama asuda. Menetluse vahepealne käik Harju Maakohtu 30.09.2008.a määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.01.2009.a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule tagasi menetlemiseks. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et 21.02.1996.a kuulutas riigiettevõte Tallinna Sadam välja enampakkumise hotelli „Ookean“ müügiks. 13.03.1996.a enampakkumise protokollist nähtuvalt müüdi hotell „Ookean“ 400 000 krooni eest A L . Protokolli kohaselt võttis A L kohustuse sõlmida riigiettevõttega Tallinna Sadam ostu-müügileping 10 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kehtestatud korras kinnitamisest. 03.05.1996.a abielutunnistusest nähtuvalt on A L uus perekonnanimi B . Tallinna Linnakohus on 23.02.2001.a määrusega kinnitanud poolte kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja vastavalt 13.03.1996.a enampakkumise tingimustele ja tulemustele sõlmima A B iga notariaalse ostu-müügilepingu 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamisest kohtu poolt. 29.03.2001.a sõlmisid AB ja kostja Paljassaare tee 39 asuva hoone (võõrastemaja „Ookean”) ostu-müügilepingu. 15.03.2004.a
sõlmisid ABja OÜ II nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega AB loovutas OÜ-le II nõude kostja vastu, mis on tekkinud kahju tekitamisest seoses hotelli „Ookean” ostu-müügilepingu sõlmimisega viivitamisega. Tallinna Linnakohtu 20.09.2004.a otsusega kuulutati välja OÜ II pankrot. Vabariigi Valitsuse 05.07.1990.a määrusega nr 140 kinnitatud „Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse“ punkti 3 kohaselt on riigiettevõte juriidiline isik, ta valdab, kasutab ja käsutab talle antud Eesti Vabariigi omandit vastavalt oma tegevuse eesmärkidele seadusandluses ettenähtud ning ettevõtte põhikirjas kindlaksmääratud piires. Äriseadustiku (ÄS) § 509 lg 9 teine lause sätestab, et riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara, riigilt äriühingu omandisse üleläinuks äriühingu registrisse kandmise hetkest. Kostja registriandmete väljatrükist nähtuvalt kanti kostja äriregistrisse 05.11.1996.a. Seega oli hotelli „Ookean“ hoone enampakkumise toimumise ajal Eesti Vabariigi omandis ning kostja sai hotelli „Ookean“ hoone omanikuks 05.11.1996.a. Hoolimata sellest, et enampakkumise toimumise ajal ei olnud riigiettevõtte Tallinna Sadam hotelli “Ookean“ hoone omanik, oli ta siiski õigustatud seda vara käsutama (Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse punkt 3). Kostja äriregistrisse kandmise ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 30 lg 1 sätestas, et vara on isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et koos hotelliga „Ookean“ läks kostjale üle ka ostu-müügilepingu sõlmimise kohustus A B . Seega on ebaõige kostja väide, et ta ei ole asjas õige kostja. Kohus leiab, et riigiettevõte Tallinna Sadam viivitas ostu-müügilepingu sõlmimisega. Enampakkumise protokollis võttis A L kohustuse sõlmida riigiettevõttega Tallinna Sadam ostu-müügileping 10 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kehtestatud korras kinnitamisest. Arvestades, et enampakkumise protokoll on riigiettevõtte Tallinna Sadam poolt koostatud dokument, siis asub kohus seisukohale, et sellest tulenes ka riigiettevõttele Tallinna Sadam kohustus sõlmida ostu-müügileping 10 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kehtestatud korras kinnitamisest. Vabariigi Valitsuse 12.11.1993.a määrusega nr 352 kinnitatud „Riigi omandis oleva ettevõtte ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise korra“ punktide 7.1 ja 15.11 kohaselt kinnitab enampakkumise tulemused ettevõtte haldusnõukogu. Riigiettevõtte Tallinna Sadam haldusnõukogu kinnitas enampakkumise tulemused 09.05.1996.a. Seega oli riigiettevõttel Tallinna Sadam kohustus sõlmida ostu-müügileping 10 päeva jooksul alates 09.05.1996.a. Tallinna Linnakohtu 12.06.1996.a määrusega keelati riigiettevõttel Tallinna Sadam kõik Kopli sadamas asuva vara võõrandamisele ja rendile andmisele suunatud tehingud ja toimingud. Kostja on väitnud, et hagi tagamise määruse tõttu ei olnud ostu-müügilepingu sõlmimine võimalik. Kohtu arvates ei ole see väide asjakohane. Kohtu hinnangul puudub vajadus võtta seisukohta, kas nimetatud hagi tagamise määrus keelas lepingu sõlmimise või mitte, kuna ostu-müügilepingu sõlmimise tähtpäev saabus enne määruse tegemist. Hageja on käesolevas asjas palunud hüvitada saamata jäänud renditulu; kahju, mis tuleneb sellest, et hotelli sisseseade oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist halvenenud; kahju, mis tuleneb sellest, et hoone seisukord oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist halvenenud ja kahju, mis tuleneb asjaolust, et kostja võimaldas enne ostu-müügilepingu sõlmimist asuda hotelli hoonesse elama erinevatel isikutel.
Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 2 800 000 krooni, s.o väidetava tulu, mida A L oleks saanud hoone väljarentimisest. Asja materjalidest nähtuvalt on A L rendileandjana ja RNrentnikuna sõlminud 13.04.1996.a rendilepingu hotelli „Ookean“ hoone suhtes. Rendilepingu kohaselt kohustus rentnik maksma rendileandjale renti alates ruumide otsese valduse üleandmisest kuni 13.04.1997.a 16 000 krooni kuus, alates 14.04.1997.a kuni 13.04.1998.a 32 000 krooni kuus, alates 14.04.1998.a kuni 13.04.1999.a 48 000 krooni kuus, alates 14.04.1999.a kuni 13.04.2000.a 64 000 krooni kuus, alates 14.04.2000.a kuni 13.04.2001.a 80 000 krooni kuus ning alates 14.04.2001.a 96 000 krooni kuus. Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud rendiseaduse § 5 lg 1 sätestas, et rendile andjaks on rendile antava vara omanik või tiitlipärane valdaja. Rendilepingu sõlmimise ajal ei olnud A L hotelli „Ookean“ hoone omanikuks ega ka tiitlipäraseks valdajaks. Seega ei saanud A L nimetatud hoone suhtes rendilepingut sõlmida. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka sellest rendilepingust saamata jäänud summasid vaadelda A L tekkinud kahjuna. Kohus asub seisukohale, et nimetatud rendileping ei tõenda A L kahju tekkimist 2 800 000 krooni ulatuses ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju, mis tuleneb sellest, et hoone seisukord oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist halvenenud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud seda, et hoone seisukord oli halvenenud. Samuti on AB29.03.2001.a ostu-müügilepingu punktis 2.2.1 kinnitanud, et ta on lepingu eseme põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik selle ehituslikust ja tehnilisest seisukorrast ning ei oma selles osas müüjale mingeid pretensioone. Seega on AB ja kostja kokku leppinud, et AB puuduvad nõuded kostja vastu, mis puudutavad hoone ehituslikku ja tehnilist seisukorda. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et enampakkumise esemeks oli ka hotelli sisustus. Enampakkumise teate kohaselt on hotelli “Ookean“ puhul tegemist viiekorruselise hoonega (kubatuur 19 533m2). Enampakkumise teates ei ole märgitud, et enampakkumise esemeks oleks midagi muud peale hoone. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavaldusele lisatud vara nimekiri on seotud selle enampakkumisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja nõue osas, milles palutakse välja mõista hoone sisseseade halvenemisest tulenev kahju. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et kahju hüvitamise nõuded, mis tulenevad asjaoludest, et hoone seisund oli ostu-müügilepingu sõlmimise hetkeks halvenenud ning et hoone sisseseade oli halvenenud, on aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 254 lg 1 sätestab, et hagidele müüdud asja puuduste kohta kehtestatakse kuuekuuline aegumistähtaeg, arvates pretensiooni esitamise päevast, kui aga pretensiooni ei esitatud või selle esitamise aega on võimatu kindlaks määrata – pretensioonide esitamiseks kehtestatud tähtaja möödumise päevast (§-d 252 ja 253). TsK § 252 lg 1 sätestab, et kui müüdud asja puudusi ei olnud enne asja üleandmist ostjale müüja poolt tingimuseks seatud, on ostjal õigus esitada müüjale pretensioon nende puuduste osas viivitamatult pärast nende avastamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates asja üleandmise päevast, puuduste kohta ehitises aga mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, arvates ehitise üleandmise päevast ostja valdusse; kui ehitise üleandmise päeva on võimatu kindlaks määrata või kui ehitis oli ostja valduses enne ostu-müügi lepingu sõlmimist, siis päevast, mil leping
kehtestatud korras sõlmiti. 29.03.2001.a sõlmitud ostu-müügilepingu punkti 5.1 kohaselt anti valdus ostjale üle hiljemalt 01.04.2001.a. Seega oli AB võimalik esitada pretensioon hiljemalt 01.04.2002.a. Alates 01.07.2002.a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega algas hagi aegumistähtaeg 01.04.2002.a ja lõppes 01.04.2005.a. Hagi esitati 30.06.2005.a. Seega on hagi ka ülalmärgitud nõuetes aegunud. Samuti tuleb jätta rahuldamata hagi osas, milles palutakse kostjalt välja mõista kahju, mis tuleneb sellest, et kostja võimaldas enne ostu-müügilepingu sõlmimist asuda hotelli hoonesse elama erinevatel isikutel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta pidi hoone vabastamiseks nende isikute valdusest kandma kulutusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud 44 279,50 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud nimetatud suuruses on vajalikud ja põhjendatud. Hagejalt tuleb, kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 p 1 alusel, kostja õigusabikulude katteks välja mõista 44 279,50 krooni.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.