Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2009. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-46714
Tsiviilasi
Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Vladimir Beljakovi vastu 850.000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuni 2008. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. juuni 2009. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Vladimir Beljakov (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX XXXXXXX), esindaja adv. Andres Past Vastustaja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719, asukoht Suurevälja 12, Tallinn), esindaja adv. Raul Talts
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. juuni 2008. a. otsus Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagis Vladimir Beljakovi vastu 850.000 krooni väljamõistmiseks osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 180.000 krooni, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Vladimir Beljakovi vastu 180.000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
3.Menetlusosaliste menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8.novembril 2007. a. esitas Tehnovõrkude Ehituse OÜ Harju Maakohtusse hagi Vladimir Beljakovi vastu võla 850.000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja 23. septembril 2005. a. hagejalt laenu 130.000 krooni, mille hageja kandis kostjale üle 27. septembril 2005. a. Kostja ei tasunud ühe aasta möödudes hagejale intressi ega tagastanud laenu põhisummat. Kuna kostja teatas korduvalt, et ei kavatse laenu nõuetekohaselt tagastada, saatis hageja 16. juulil 2007. a. kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja sellele ei reageerinud.
16.septembril 2003. a. taotles kostja OÜ-lt Cautor laenu 70.000 krooni, mis kanti
16.septembril 2003. a. kostja arvelduskontole. 15. märtsil 2004. a. taotles kostja laenu 50.000 krooni, mis kanti kostjale üle osade kaupa – 18. märtsil 2004. a. 15.000 krooni, 25. märtsil 2004. a. 10.000 krooni, 5. aprillil 2004. a. 10.000 krooni ja 10. mail 2004. a. 15.000 krooni. Kuna kostja OÜ-le Cautor laenu ei tagastanud, loovutas OÜ Cautor 11. juunil 2007. a. nõuded hagejale. 2. juulil 2007. a. saatis hageja kostjale teate laenulepingute korralise ülesütlemise kohta ning palus laenusummad hagejale tasuda. Kostja ei ole laenusummasid tagastanud.
5.juulil 2001. a. sõlmisid kostja ja OÜ Infestus laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale laenu 600.000 krooni. 5. juulil 2001. a. sõlmisid kostja ja OÜ Infestus osa ostu-müügi ja pandilepingu, millega OÜ Infestus omandas hageja osa nimiväärtusega 200.000 krooni ning kostjale allesjäänud hageja osale seati pant summas 200.000 krooni. 28. augustil 2001. a. sõlmitud laenulepingu järgi kanti kostjale üle 300.000 krooni ja 7. novembril 2001. a. veel 300.000 krooni. Kuna kostja OÜ-le Infestus laenusummat ei tagastanud ning ei reageerinud sellekohastele nõudekirjadele, loovutas OÜ Infestus 13. juunil 2007. a. laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Kostja vastuväited Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et tunnistab tema vastu esitatud nõudeid osaliselt, summas 180.000 krooni (kd. I, tl. 63). Samas palus kostja jätta hagi summas 850.000 krooni rahuldamata.
Kostja sai hageja osade omanikelt OÜ-lt Infestus ja OÜ-lt Cautor laenu vastavalt kokkuleppele. Kostja soovis 2007. a. septembris oma osa hageja teistele osade omanikele maha müüa, kuid ostuhinna osas kokkulepet ei saavutatud. Hagi on esitatud osa ostu-müügihinna alandamise surveks. Teatisi laenulepingu ülesütlemise või laenu tagasi nõudmise kohta ei ole kostja saanud. Kostja vaidles vastu 16. septembri 2003. a. laenulepingule summas 70.000 krooni ja 5. juuni 2001. a. laenulepingule summas 600.000 krooni. 16. septembri 2003. a. laenulepingust tulenev nõue on aegunud, kuna laenuleping sõlmiti tähtajaga 3 kuud. Seega saabus kohustuse täitmise tähtpäev 16. jaanuaril 2004. a. 5. juuni 2001. a. laenulepingus oli kindlaks määratud täitmise viis, kuna lepingu punkti 3 kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagastama laenusaajale kuuluva hageja osa põhjal makstavate dividendide arvelt. Et pärast laenulepingu sõlmimist dividende jagatud ei ole, jäeti kostja ilma lepingus ettenähtud viisil kohustuse täitmise võimalusest. Vastavalt aastaaruannetele moodustas hageja 2001. a. puhaskasum 8.308.157 krooni, 2002. a. kahjum 1.539.240 krooni, 2003. a. kahjum 390.564 krooni ja 2004. a. kasum oli 4.557.965 krooni. Hageja 2006. a. kohta koostatud majandusaasta aruande kohaselt oli jagamata tulu kokku 19.082.759 krooni. Toodud andmetest tulenevalt oli hagejal reaalne võimalus kostja osa dividendide arvelt laen kustutada. Samuti oli hagejal võimalus nõude rahuldamiseks hagi mitte esitada või juba algatatud kohtumenetluses sõlmida kompromiss. Et hageja juhatus ei kutsunud kolme aasta jooksul kokku üldkoosolekut ega tõstatanud dividendide jagamise küsimust, siis hageja rikkus kohustust teha teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Esimese astme kohtu otsus 12. juuni 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 780.000 krooni. Tõendatud ei ole, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist kostjale teatavaks teinud oma tahteavalduse laenulepingute ülesütlemise kohta. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 4. detsembril 2007. a. Hagiavaldusele oli lisatud ka hageja tahteavaldus laenulepingute ülesütlemise kohta. Seega sai kostja hageja ülesütlemise tahteavaldused kätte hiljemalt 4. detsembril 2007. a. ning et nüüdseks on möödunud ka seaduses sätestatud kahekuuline tähtaeg, siis saab täidetuks lugeda laenulepingute ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kostja palus 23. septembril 2005. a. hagejalt laenu 130.000 krooni ning taotles 15. märtsil 2008. a. OÜ-lt Cautor laenu 50.000 krooni. Laenatud summad kanti kostjale ka üle. Sõlmitud laenulepingud olid tähtajatud. Hageja ütles eelnimetatud lepingud üles ja palus tagastada laenu 1. oktoobril 2007. a. Kuna kostja laenu tagastanud ei ole ja vaidlus puudub selles, et OÜ Cautor on oma nõude hagejale loovutanud, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 180.000 krooni.
16.septembril 2003. a. soovis kostja OÜ-lt Cautor laenu 70.000 krooni ning sõlmitud lepingu tingimuseks oli laenu andmine kolmeks kuuks. Laenusumma ülekandmisega
16.septembril 2003. a. andis OÜ Cautor kostja oferdile aksepti ning laenuleping kostja oferdis nimetatud tingimustel loeti sõlmituks. Sõlmitud laenuleping oli tähtajaline ning lõppes
16.detsembril 2003. a. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lõikele 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg. 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Alates 1. juulist 2002. a. kehtiva TsÜS § 146 lg. 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja hagiavaldus jõudis kohtusse 8. novembril 2007. a. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks laenulepingujärgne nõue aegunud ja hageja nõue 70.000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
Kostja ja OÜ Infestus vahel 5. juulil 2001. a. sõlmitud laenuleping, mille alusel OÜ Infestus andis kostjale laenu 600.000 krooni, oli tähtajatu ja hageja ütles selle 2. juuli 2007. a. teatisega üles. Kuna lepingu punktis 3 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma laenu temale makstavate dividendide arvelt, siis tekkis sellest kokkuleppest laenuandjal õigus nõuda laenu tagasimaksmist just nimetatud viisil 3 majandusaasta jooksul. Kuivõrd laenulepingu sõlmimisest hageja kolme majandusaasta jooksul dividende ei makstud ning laenulepingu pooled lepingu lisa ei sõlminud, siis oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ja laenusumma tagastamist nõuda. Kuna kostja hagejale laenulepingujärgset summat tagastanud ei ole, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 600.000 krooni. Kostja vastuväiteid selle kohta, et hagejal oli kohustus dividende maksta, ei ole asjakohased. Dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega ning vaidlus seoses dividendidega tuleb lahendada osade omanike vahel. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 780.000 krooni. Kohtu otsus on õige osas, millega aegumise kohaldamise tõttu jäeti rahuldamata hagi 70.000 krooni väljamõistmiseks. Maakohtu otsus on hagi rahuldavas osas vastuoluline ja ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus on rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. On oluline, et teated laenulepingute üleütlemise ja nõudeõiguse loovutamise kohta olid toodud samades avaldustes. Seega oleks kohus pidanud kindlaks tegema ka asjaolu, et enne kohtumenetluse algust puudus kostjal kui võlgnikul teave nõudeõiguste loovutamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 kohaselt on võlausaldaja kohustatud teatama võlgnikule nõude loovutamisest, sest alles peale teate saamist nõude loovutamise kohta on loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Hagejal ei olnud hagi esitamise hetkel kostja vastu hagi esitamise õigust, kuivõrd polnud möödunud VÕS § 398 lg. 1 nimetatud kahekuuline tähtaeg. Laenulepingute lõpetamise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei olnud täidetud ning seega puudus apellandil enne kohtumenetluse algatamist võimalus kohtumenetlust vältida. Kohus oleks pidanud jaotama menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 4 alusel, kuivõrd kostja ei olnud enne kohtumenetlust teadlik ei nõudeõiguste loovutamisest ega ka asjaolust, et laenulepingud on erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öeldud. Kohus on jätnud otsuses hinnangu andmata kostja vastuväitele, et temal ei olnud võimalust tasuda 5. juuli 2001. a. laenulepingus toodud 600.000 krooni laenulepingu punktis 3 sätestatud viisil, kuivõrd vähemusosanikuna ei saanud ta mõjutada hagejat maksma dividende, kuigi selline reaalne võimalus oli hagejal tegelikult olemas. Kohus on jätnud hindamata kostja sisulise vastuväite hagile, et 600.000 krooni laenu tagasimaksmise tähtaeg ei olnud saabunud, mistõttu VÕS § 100 tähenduses pole kostja oma kohustusi rikkunud, ning et hageja tegevus on olnud hagi esitamisel pahatahtlik. Kostja vastuväidetega arvestamata jätmine tähendab, et kohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Tegemist on keerulise õigusvaidlusega, mistõttu oleks kohus pidanud hagejal esindaja olemasolu korral tagama esindaja ka kostjale. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised. Kohus oleks pidanud selgitama kostjale, et ka temal on õigus esindajale. Poolte võrdsuse tegelikuks tagamiseks oleks kohus pidanud selgitama kostjale lisaks tema õigust esitada oma subjektiivsete rikutud õiguste kaitseks menetluses vastuhagi. Kostja oleks pidanud esitama vastuhagi laenulepingute erakorralise üleütlemise tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd tegelikkuses alused laenulepingute ülesütlemiseks puudusid.
Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kõrgema astme kohtute varasemad seisukohad
26.novembri 2008. a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis Vladimir Beljakovilt hageja kasuks välja 180.000 krooni.
21.aprilli 2009. a. otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti V. Beljakovilt välja 180.000 krooni, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu otsuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus põhjendamata osas, milles kohus leidis, et kostja on poolte 23. septembril 2005. a. sõlmitud laenulepingul põhineva 130.000 krooni suuruse nõude ning 15. märtsil 2004. a. kostja ja OÜ Cautor vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 50.000 krooni suuruse nõude õigeks võtnud. Kostja vastus hagile on vastuoluline ja sellest ei nähtu kostja selget tahet hagi osaliselt õigeks võtta. Ringkonnakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis kostjalt
5.juulil 2001. a. kostja ja OÜ Infestus vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjale laenatud 600.000 krooni tagastamist. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 180.000 krooni, ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohtu otsusega on ringkonnakohtu 26. novembri 2008. a. otsus jäetud muutmata ülejäänud osas. Seega on Riigikohtu otsusega jõustunud ringkonnakohtu otsus osas, millega hagi 600.000 krooni ulatuses ei rahuldatud, ja vaidlus kuulub läbivaatamisele üksnes 180.000 krooni ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et 23. septembril 2005. a. sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu laenulepingu 130.000 krooni laenamiseks kostjale ning et laenusumma kandis hageja kostja arvele 27. septembril 2005. a. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 15. märtsil 2004. a. sõlmisid OÜ Cautor ja kostja tähtajatu laenulepingu 50.000 krooni laenamiseks kostjale, et selle laenusumma kandis laenuandja kostja arvele osadena ajavahemikul 18. märtsist kuni 10. maini 2004. a. ning et laenulepingust tulenevad nõuded loovutas laenuandja 11. juuni 2007. a. lepinguga hagejale. Laenulepingute järgi saadud laenu ei ole kostja tagastanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. VÕS § 398 lg. 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega, et pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalustes laenulepingutes ei ole laenu tagastamise aega kokku lepitud, siis eeldab laenu tagastamise nõue laenulepingute ülesütlemist. Hageja väitel ütles ta 23. septembri 2005. a. laenulepingu üles 16. juulil 2007. a., mil saatis kostjale lihtkirjaga teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl. 13). Kostja teate kättesaamist eitab ja hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tahteavaldus oleks jõudnud kostja elukohta ning kostjal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg. 2 lause 2). Et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg. 1), kostja poolt ülesütlemisteate kättesaamine ei ole aga tõendatud, siis ei ole hageja eespoolosundatud laenulepingut kehtivalt üles öelnud, VÕS § 398 lg. 1 kohaldamise eeldus ei ole täidetud ja tal ei ole alust nõuda kostjalt laenu tagastamist, sest nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu piisaks lepingu ülesütlemiseks sellekohase teate edastamisest kostjale kohtu poolt koos hagimaterjalidega. Faktilised asjaolud, millega
hageja oma hagi põhjendab, peavad sisalduma hagiavalduses. Hageja on rajanud oma nõude sellele, et ütles lepingu üles 16. juulil 2007. a. alates 1. oktoobrist 2007. a. Hagi on kohtusse esitatud 8. novembril 2007. a. ja hiljem ei ole hageja oma nõude alust täiendanud. Hageja ei rajanud oma nõuet asjaolule, et kostja sai tema lepingut lõpetava tahteavalduse kätte
4.detsembril 2007. a. koos hagimaterjalidega, ega toonud esile nõude sissenõutavaks muutumise aega olenevalt sellest. TsMS § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, sama paragrahvi lg. 2 lause 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ka TsMS § 436 lõigetest 4 – 6 tuleneb, et kohus on valdavas osas asjadest seotud poolte poolt esitatud asjaoludega ega või tugineda asjaolule, mida menetluses ei ole arutatud. Maakohus nende sätetega ei arvestanud. Ka 15. märtsi 2004. a. laenulepingu alusel antud laenu 50.000 krooni tagastamiseks esitatud nõuet ei saa rahuldada. VÕS § 398 lõikest 1 tulenevalt on õigus laenuleping üles öelda lepingupoolel. Hageja väitel esitas selle lepingu ülesütlemisavalduse kostjale hageja, mitte laenulepingu pooleks olev OÜ Cautor. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Poole õigus leping üles öelda ei lähe aga nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Taolisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma samas asjas tehtud 21. aprilli 2009. a. otsuses (punkt 15). Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt, taolisele lepingu üleminekule ei ole aga hageja varasemas menetluses tuginenud. Seega ei ole ka seda laenulepingut kehtivalt üles öeldud, VÕS 398 lg. 1 kohaldamise eeldus ei ole täidetud ja hagejal ei ole alust kostjalt laenulepingu alusel saadud raha tagasi nõuda. Et hagi jääb lõppkokkuvõttes täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 jätta täies ulatuses hageja kanda.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.