2-07-46714/36 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kostja sai hageja osade omanikelt OÜ-lt Infestus ja OÜ-lt Cautor laenu vastavalt kokkuleppele. Kostja soovis 2007. a. septembris oma osa hageja teistele osade omanikele maha müüa, kuid ostuhinna osas kokkulepet ei saavutatud. Hagi on esitatud osa ostu-müügihinna alandamise surveks. Teatisi laenulepingu ülesütlemise või laenu tagasi nõudmise kohta ei ole kostja saanud. Kostja vaidles vastu 16. septembri 2003. a. laenulepingule summas 70.000 krooni ja 5. juuni 2001. a. laenulepingule summas 600.000 krooni. 16. septembri 2003. a. laenulepingust tulenev nõue on aegunud, kuna laenuleping sõlmiti tähtajaga 3 kuud. Seega saabus kohustuse täitmise tähtpäev 16. jaanuaril 2004. a. 5. juuni 2001. a. laenulepingus oli kindlaks määratud täitmise viis, kuna lepingu punkti 3 kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagastama laenusaajale kuuluva hageja osa põhjal makstavate dividendide arvelt. Et pärast laenulepingu sõlmimist dividende jagatud ei ole, jäeti kostja ilma lepingus ettenähtud viisil kohustuse täitmise võimalusest. Vastavalt aastaaruannetele moodustas hageja 2001. a. puhaskasum 8.308.157 krooni, 2002. a. kahjum 1.539.240 krooni, 2003. a. kahjum 390.564 krooni ja 2004. a. kasum oli 4.557.965 krooni. Hageja 2006. a. kohta koostatud majandusaasta aruande kohaselt oli jagamata tulu kokku 19.082.759 krooni. Toodud andmetest tulenevalt oli hagejal reaalne võimalus kostja osa dividendide arvelt laen kustutada. Samuti oli hagejal võimalus nõude rahuldamiseks hagi mitte esitada või juba algatatud kohtumenetluses sõlmida kompromiss. Et hageja juhatus ei kutsunud kolme aasta jooksul kokku üldkoosolekut ega tõstatanud dividendide jagamise küsimust, siis hageja rikkus kohustust teha teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Esimese astme kohtu otsus 12. juuni 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 780.000 krooni. Tõendatud ei ole, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist kostjale teatavaks teinud oma tahteavalduse laenulepingute ülesütlemise kohta. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 4. detsembril 2007. a. Hagiavaldusele oli lisatud ka hageja tahteavaldus laenulepingute ülesütlemise kohta. Seega sai kostja hageja ülesütlemise tahteavaldused kätte hiljemalt 4. detsembril 2007. a. ning et nüüdseks on möödunud ka seaduses sätestatud kahekuuline tähtaeg, siis saab täidetuks lugeda laenulepingute ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kostja palus 23. septembril 2005. a. hagejalt laenu 130.000 krooni ning taotles 15. märtsil 2008. a. OÜ-lt Cautor laenu 50.000 krooni. Laenatud summad kanti kostjale ka üle. Sõlmitud laenulepingud olid tähtajatud. Hageja ütles eelnimetatud lepingud üles ja palus tagastada laenu 1. oktoobril 2007. a. Kuna kostja laenu tagastanud ei ole ja vaidlus puudub selles, et OÜ Cautor on oma nõude hagejale loovutanud, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 180.000 krooni.

Kostja ja OÜ Infestus vahel 5. juulil 2001. a. sõlmitud laenuleping, mille alusel OÜ Infestus andis kostjale laenu 600.000 krooni, oli tähtajatu ja hageja ütles selle 2. juuli 2007. a. teatisega üles. Kuna lepingu punktis 3 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma laenu temale makstavate dividendide arvelt, siis tekkis sellest kokkuleppest laenuandjal õigus nõuda laenu tagasimaksmist just nimetatud viisil 3 majandusaasta jooksul. Kuivõrd laenulepingu sõlmimisest hageja kolme majandusaasta jooksul dividende ei makstud ning laenulepingu pooled lepingu lisa ei sõlminud, siis oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ja laenusumma tagastamist nõuda. Kuna kostja hagejale laenulepingujärgset summat tagastanud ei ole, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 600.000 krooni. Kostja vastuväiteid selle kohta, et hagejal oli kohustus dividende maksta, ei ole asjakohased. Dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega ning vaidlus seoses dividendidega tuleb lahendada osade omanike vahel. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 780.000 krooni. Kohtu otsus on õige osas, millega aegumise kohaldamise tõttu jäeti rahuldamata hagi 70.000 krooni väljamõistmiseks. Maakohtu otsus on hagi rahuldavas osas vastuoluline ja ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus on rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. On oluline, et teated laenulepingute üleütlemise ja nõudeõiguse loovutamise kohta olid toodud samades avaldustes. Seega oleks kohus pidanud kindlaks tegema ka asjaolu, et enne kohtumenetluse algust puudus kostjal kui võlgnikul teave nõudeõiguste loovutamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 kohaselt on võlausaldaja kohustatud teatama võlgnikule nõude loovutamisest, sest alles peale teate saamist nõude loovutamise kohta on loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Hagejal ei olnud hagi esitamise hetkel kostja vastu hagi esitamise õigust, kuivõrd polnud möödunud VÕS § 398 lg. 1 nimetatud kahekuuline tähtaeg. Laenulepingute lõpetamise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei olnud täidetud ning seega puudus apellandil enne kohtumenetluse algatamist võimalus kohtumenetlust vältida. Kohus oleks pidanud jaotama menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 4 alusel, kuivõrd kostja ei olnud enne kohtumenetlust teadlik ei nõudeõiguste loovutamisest ega ka asjaolust, et laenulepingud on erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öeldud. Kohus on jätnud otsuses hinnangu andmata kostja vastuväitele, et temal ei olnud võimalust tasuda 5. juuli 2001. a. laenulepingus toodud 600.000 krooni laenulepingu punktis 3 sätestatud viisil, kuivõrd vähemusosanikuna ei saanud ta mõjutada hagejat maksma dividende, kuigi selline reaalne võimalus oli hagejal tegelikult olemas. Kohus on jätnud hindamata kostja sisulise vastuväite hagile, et 600.000 krooni laenu tagasimaksmise tähtaeg ei olnud saabunud, mistõttu VÕS § 100 tähenduses pole kostja oma kohustusi rikkunud, ning et hageja tegevus on olnud hagi esitamisel pahatahtlik. Kostja vastuväidetega arvestamata jätmine tähendab, et kohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Tegemist on keerulise õigusvaidlusega, mistõttu oleks kohus pidanud hagejal esindaja olemasolu korral tagama esindaja ka kostjale. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised. Kohus oleks pidanud selgitama kostjale, et ka temal on õigus esindajale. Poolte võrdsuse tegelikuks tagamiseks oleks kohus pidanud selgitama kostjale lisaks tema õigust esitada oma subjektiivsete rikutud õiguste kaitseks menetluses vastuhagi. Kostja oleks pidanud esitama vastuhagi laenulepingute erakorralise üleütlemise tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd tegelikkuses alused laenulepingute ülesütlemiseks puudusid.

5.juulil 2001. a. kostja ja OÜ Infestus vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjale laenatud 600.000 krooni tagastamist. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 180.000 krooni, ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohtu otsusega on ringkonnakohtu 26. novembri 2008. a. otsus jäetud muutmata ülejäänud osas. Seega on Riigikohtu otsusega jõustunud ringkonnakohtu otsus osas, millega hagi 600.000 krooni ulatuses ei rahuldatud, ja vaidlus kuulub läbivaatamisele üksnes 180.000 krooni ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et 23. septembril 2005. a. sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu laenulepingu 130.000 krooni laenamiseks kostjale ning et laenusumma kandis hageja kostja arvele 27. septembril 2005. a. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 15. märtsil 2004. a. sõlmisid OÜ Cautor ja kostja tähtajatu laenulepingu 50.000 krooni laenamiseks kostjale, et selle laenusumma kandis laenuandja kostja arvele osadena ajavahemikul 18. märtsist kuni 10. maini 2004. a. ning et laenulepingust tulenevad nõuded loovutas laenuandja 11. juuni 2007. a. lepinguga hagejale. Laenulepingute järgi saadud laenu ei ole kostja tagastanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. VÕS § 398 lg. 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega, et pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalustes laenulepingutes ei ole laenu tagastamise aega kokku lepitud, siis eeldab laenu tagastamise nõue laenulepingute ülesütlemist. Hageja väitel ütles ta 23. septembri 2005. a. laenulepingu üles 16. juulil 2007. a., mil saatis kostjale lihtkirjaga teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl. 13). Kostja teate kättesaamist eitab ja hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tahteavaldus oleks jõudnud kostja elukohta ning kostjal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg. 2 lause 2). Et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg. 1), kostja poolt ülesütlemisteate kättesaamine ei ole aga tõendatud, siis ei ole hageja eespoolosundatud laenulepingut kehtivalt üles öelnud, VÕS § 398 lg. 1 kohaldamise eeldus ei ole täidetud ja tal ei ole alust nõuda kostjalt laenu tagastamist, sest nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu piisaks lepingu ülesütlemiseks sellekohase teate edastamisest kostjale kohtu poolt koos hagimaterjalidega. Faktilised asjaolud, millega