Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-46714
Tsiviilasi
Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Vladimir Beljakovi vastu 850 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (reg.kood 10407719, asukoht Suurevälja 12, Tallinn 13516), esindaja Priit Sula; Kostja Vladimir Beljakov (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx xxxxxxx xxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Andres Past.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2008 otsus Vladimir Beljakovilt Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks 780 000 krooni väljamõistmise kohta osaliselt hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Välja mõista Vladimir Beljakovilt 180 000 (ükssada kaheksakümmend tuhat) krooni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta esimese astme kohtukuludest 20% kostja kanda Apellatsioonimenetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
ja
80%
hageja
kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.23.09.2005 taotles kostja hagejalt laenu summas 130 000 krooni, mille hageja kandis kostjale üle 27.09.2005. Kostja ei tasunud ühe aasta möödudes hagejale intressi ega tagastanud laenu põhisummat. Kuna kostja teatas korduvalt, et ei kavatse laenu nõuetekohaselt tagastada, saatis hageja 16.07.2007 kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja sellele ei reageerinud.
2.16.09.2003 taotles kostja OÜ-lt Cautor laenu summas 70 000 krooni, mis kanti 16.09.1003 kostja arvelduskontole. 15.03.2004 taotles ta laenu summas 50 000 krooni, mis kanti kostjale üle osade kaupa – 18.03.2004 15 000 krooni, 25.03.2004 10 000 krooni, 05.04.2004 10 000 krooni ja 10.05.2004 15 000 krooni. Kuna kostja OÜ-le Cautor laenu ei tagastanud, loovutas OÜ Cautor 11.06.2007 nõude loovutamise lepinguga eelnimetatud nõuded hagejale. 02.07.2007 saatis hageja kostjale teate laenulepingute korralise ülesütlemise kohta ning palus laenusummad hagejale tasuda. Kostja ei ole laenusummasid tagastanud.
3.05.07.2001 sõlmisid kostja ja OÜ Infestus laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale laenu 600 000 krooni. 05.07.2001 sõlmisid kostja ja OÜ Infestus osa ostu-müügi ja pandilepingu, millega OÜ Infestus omandas hageja osa nimiväärtusega 200 000 krooni ning kostjale allesjäänud hageja osale seati pant summas 200 000 krooni. 28.08.2001 sõlmitud laenulepingu järgi kanti kostjale üle 300 000 krooni ja 07.11.2001 veel 300 000 krooni. Kuna kostja OÜ-le Infestus laenusummat ei tagastanud ning ei reageerinud sellekohastele nõudekirjadele, loovutas OÜ Infestus 13.06.2007 laenulepingust tuleneva nõude hagejale.
4.Eeltoodu põhjal võlgneb kostja hagejale kokku 850 000 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistas hagi summas 180 000 krooni. Ülejäänud osas palus kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
6.Vastuväidete kohaselt sai kostja hageja osade omanikelt (OÜ-lt Infestus ja OÜ-lt Cautor) laenu vastavalt kokkuleppele. Kostja soovis 2007. a septembris oma osa hageja teistele osade omanikele maha müüa, kuid ostuhinna osas kokkulepet ei saavutatud. Hagi on esitatud osa ostu-müügihinna alandamise surveks. Teatisi laenulepingu ülesütlemise või laenu tagasi nõudmise kohta ei ole kostja saanud.
7.Kostja vaidles vastu 16.09.2003 laenulepingule summas 70 000 krooni ja 05.06.2001 laenulepingule summas 600 000 krooni. 16.09.2003 laenulepingust tulenev nõue on kostja arvates aegunud, kuna laenuleping sõlmiti tähtajaga 3 kuud. Seega saabus kohustuse täitmise tähtpäev 16.01.2004. 05.06.2001 laenulepingus oli kindlaks määratud täitmise viis, kuna lepingu p-i 3 kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagastama laenusaajale kuuluva hageja osa põhjal makstavate dividendide arvelt. Kuna pärast laenulepingu sõlmimist dividende jagatud ei ole, jäeti kostja ilma lepingus ettenähtud viisil kohustuse täitmise võimalusest. Vastavalt aastaaruannetele moodustas hageja 2001 puhaskasum
2(6)
8 308 157 krooni, 2002 kahjum 1 539 240 krooni, 2003 kahjum 390 564 krooni ja 2004 kasum 4 557 965 krooni. Hageja 2006. a kohta koostatud majandusaasta aruande kohaselt oli jagamata tulu kokku 19 082 759 krooni. Toodud andmetest tulenevalt oli hagejal reaalne võimalus kostja osa dividendide arvelt laen kustutada. Samuti oli hagejal võimalus nõude rahuldamiseks hagi mitte esitada või juba algatatud kohtumenetluses sõlmida kompromiss. Maakohtu otsuse põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 780 000 krooni.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole leidnud tõendamist, et hageja on enne hagiavalduse esitamist kostjale teatavaks teinud oma tahteavalduse laenulepingute ülesütlemise kohta. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 04.12.2007. Hagiavaldusele oli lisatud ka hageja tahteavaldus laenulepingute ülesütlemise kohta. Seega sai kostja hageja ülesütlemise tahteavaldused kätte hiljemalt 04.12.2007 ning kuna käesolevaks ajaks on möödunud ka seaduses sätestatud kahekuuline tähtaeg, siis saab täidetuks lugeda laenulepingute ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
10.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt palus kostja hagejalt 23.09.2005 laenu summas 130 000 krooni ning 15.03.2008 taotles kostja OÜ-lt Cautor laenu summas 50 000 krooni. Laenatud summad kanti kostjale ka üle. Sõlmitud laenulepingud olid tähtajatud. Hageja ütles eelnimetatud lepingud üles ja palus tagastada laen 01.10.2007. Kuna kostja laenu tagastanud ei ole ja vaidlus puudub selles, et OÜ Cautor on oma nõude hagejale loovutanud, luges kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja 180 000 krooni.
11.16.09.2003 soovis kostja OÜ-lt Cautor laenu summas 70 000 krooni ning sõlmitud lepingu tingimuseks oli laenu andmine kolmeks kuuks. Kohus leidis, et laenusumma ülekandmisega 16.09.2003 andis OÜ Cautor kostja oferdile aksepti ning laenuleping kostja oferdis nimetatud tingimustel loeti sõlmituks. 16.09.2003 sõlmitud laenuleping oli tähtajaline ning lõppes 16.12.2003. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja hagiavaldus jõudis kohtusse 08.11.2007. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks 16.09.2003 laenulepingujärgne nõue aegunud ja kohus hageja nõude kostjalt 70 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
12.Kostja ja OÜ Infestus vahel 05.07.2001 sõlmitud laenuleping, mille alusel OÜ Infestus andis kostjale laenu 600 000 krooni, oli tähtajatu ja hageja ütles selle 02.07.2007 teatisega üles. Kohus leidis, et kuna lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma laenu temale makstavate dividendide arvelt, siis tekkis nimetatud kokkuleppest laenuandjal õigus nõuda laenu tagasimaksmist just nimetatud viisil 3 majandusaasta jooksul. Kuivõrd laenulepingu sõlmimisest hageja kolme majandusaasta jooksul dividende ei makstud ning laenulepingu pooled lepingu lisa ei sõlminud, siis oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ja laenusumma tagastamist nõuda. 05.07.2001 sõlmitud laenulepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed on täidetud. Kuna kostja hagejale 05.07.2001 laenulepingujärgset summat tagastanud ei ole, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 600 000 krooni. Kostja vastuväiteid selle kohta, et hagejal oli kohustus dividende maksta, ei pidanud kohus käesolevas vaidluses asjakohasteks. Dividendide
3(6)
maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega ning vaidlus seoses dividendidega tuleb lahendada osade omanike vahel.
13.Arvestades rahuldatud haginõude suurust ning asjaolu, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jättis kohus hageja menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 780 000 krooni. Kohtu otsus on õige osas, millega aegumise kohaldamise tõttu jäeti hagiavaldus rahuldamata 70 000 krooni väljamõistmiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsus hagi rahuldavas osas vastuoluline ja ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus on rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kostja arvates on oluline, et teated laenulepingute üleütlemise ja nõudeõiguse loovutamise kohta olid toodud samades avaldustes. Seega oleks kohus pidanud kindlaks tegema ka asjaolu, et enne kohtumenetluse algust puudus kostjal kui võlgnikul teave nõudeõiguste loovutamise kohta. VÕS § 170 kohaselt on võlausaldaja kohustatud teatama võlgnikule nõude loovutamisest, sest alles peale vastava teate saamist nõude loovutamise kohta on loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Hagejal ei olnud hagi esitamise hetkel kostja vastu hagi esitamise õigust, kuivõrd polnud möödunud VÕS § 398 lg 1 nimetatud kahekuuline tähtaeg.
16.Kostja arvamusel ei olnud laenulepingute lõpetamise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning seega puudus kostjal enne kohtumenetluse algatamist võimalus kohtumenetlust vältida. Kohtul puudus õigus jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja ei olnud teadlik enne kohtumenetluse algatamist ei nõudeõiguste loovutamisest ega ka asjaolust, et laenulepingud on erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öeldud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
17.Kohus on jätnud otsuses hinnangu andmata kostja vastuväitele, et temal ei olnud võimalust tasuda 05.07.2001 laenulepingus toodud 600 000 krooni laenulepingu p-s 3 sätestatud viisil, kuivõrd vähemusosanikuna ei saanud ta mõjutada hagejat maksma dividende, kuigi selline reaalne võimalus oli hagejal tegelikult olemas. Kohus on jätnud hindamata kostja sisulise vastuväite hagile, et 600 000 krooni laenu tagasimaksmise tähtaeg ei olnud saabunud, mistõttu VÕS § 100 tähenduses kostja pole oma kohustusi rikkunud ning et hageja tegevus on olnud hagi esitamisel pahatahtlik. Kostja vastuväidetega arvestamata jätmine tähendab, et kohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
18.Tegemist on keerulise õigusvaidlusega, mistõttu oleks kohus pidanud hagejal esindaja olemasolu korral tagama esindaja ka kostjale. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised. Kohus oleks pidanud selgitama kostjale, et ka temal on õigus esindajale. Poolte võrdsuse tegelikuks tagamiseks oleks kohus pidanud selgitama kostjale lisaks tema õigust esitada oma subjektiivsete rikutud õiguste kaitseks menetluses vastuhagi. Kostja oleks pidanud esitama vastuhagi laenulepingute erakorralise üleütlemise tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd tegelikkuses alused laenulepingute ülesütlemiseks puudusid.
4(6)
Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Erinevalt apellandi seisukohast leiab kolleegium, et ringkonnakohus saab asjas teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma vaidlust esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
21.Kuna kostja on poolte vahel 23.09.2005 sõlmitud laenulepingul põhineva 130 000 krooni suuruse nõude ning 15.03.2004 kostja ja OÜ Cautor vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 50 000 krooni suuruse nõude õigeks võtnud, on kohus hagi vastavas osas õigesti rahuldanud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hageja nõude õigeks, tuleb kohtul hagi rahuldada.
22.Kostja ja OÜ Cautor vahel 16.09.2003 70 000 krooni laenamise kohta sõlmitud lepingu osas on maakohus lugenud hageja nõude aegunuks. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul apellatsioonimenetluse piire silmas pidades alus maakohtu otsuse suhtes selles osas seisukohta võtta. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega kostja ja OÜ Infestus vahel 05.07.2001 sõlmitud laenulepingu osas. VÕS § 29 lg kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. OÜ Infestus vahel 05.07.2001 sõlmitud laenulepingu p 3 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama talle kuuluva OÜ Apollo Baltic (hageja praegune ärinimi on Tehnovõrkude Ehituse OÜ) osa eest makstavate dividendide arvel. Samuti on pooled kokku leppinud, et juhul, kui kolme majandusaasta eest makstavate dividendide summast ei piisa laenu tagastamiseks, sõlmivad pooled lepingu lisa laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuivõrd hageja ei ole kostjale alates laenulepingu sõlmimisest dividende maksnud ning pooled ei ole sõlminud lepingu lisa, milles laenu tagastamise korda oleks muudetud, ei ole võlausaldajal tekkinud õigust nõuda laenu tagastamist. Vastavalt VÕS § 84 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks siis, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Lepingupooled on avaldanud lepingus selget tahet laen kustutada hageja osa eest kostjale makstavate dividendide arvelt ning maakohus on hagi rahuldades jätnud meelevaldselt lepingupoolte sellekohase tahte arvestamata. Kuna kostja ei ole hagejalt pärast laenulepingu sõlmimist dividende saanud, ei ole hageja lepingut rikkunud ning võlausaldajal puudub õigus esitada õiguskaitsevahendina täitmise nõuet. Laenulepingu poolte tahe kustutada laen just hagejalt saadavate dividendide arvelt on mõistetav – kostja jaoks pidi see garanteerima vahendid võetud laenu teenindamiseks ning laenuandja jaoks, kes ka ise sai hageja osanikuks, andma kindluse, et dividendide maksmise korral on kostja valmis kasutama saadud tulu eeskätt laenu kustutamiseks.
24.Lisaks sellele on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on segi ajanud nõude loovutamise (VÕS § 164) ja lepingu ülevõtmise (VÕS § 179) mõisted ja asunud ekslikult teostama lepingupoole õigusi, mis nõude loovutamise lepinguga talle üle läinud ei ole. Nõude loovutamisega toimub küll võlausaldaja vahetus, kuid lepingu poole positsioon
5(6)
tervikuna nõude omandajale üle ei lähe. Muuhulgas ei lähe eraldi kokkuleppe puudumise korral uuele võlausaldajale üle lepingupoolele spetsiifiliselt kuuluvad kujundusõigused, nt õigus leping tühistada, sellest taganeda või leping üles öelda. 13.06.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingus ei ole lepingupooled kokku leppinud, et hageja omandab ühes nõudega ka õiguse lepingut üles öelda ning seega puudus hagejal alus kostjale vastavasisulise tahteavalduse tegemiseks. Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et 05.07.2001 sõlmitud laenuleping kehtib, ning pooltel tuleb seda täita. See tähendab muuhulgas ka seda, et hagejal tuleb kostjalt laenu tagasisaamiseks maksta kostjale dividende või saavutada kokkulepe lepingus silmas peetud lisa sõlmimiseks laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta.
25.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta esimese astme kohtukuludest 20 % kostja kanda ja 80 % hageja kanda. Asjaolusid, mille põhjal võiks pidada esimese astme kohtu menetluskulude osaliselt kostja kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks ja annaks alust TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks, ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata üksnes esimese astme kohtu menetluskulude jaotuse ettepaneku osas, peab kolleegium põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 21.04.2009.a. otsusega nr. 3-2-1-35-09
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-0746714 osas, millega mõisteti Vladimir Beljakovilt Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks välja 180 000 krooni ja määrati menetluskulude jaotus. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2008. a otsus muutmata.
3.Rahuldada osaliselt Vladimir Beljakovi kassatsioonkaebus.
4.Jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.
5.Tagastada Vladimir Beljakovile kassatsioonkaebuselt 29. detsembril 2008. a tasutud kautsjon 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.