Muud › Muud hagiasjad

RESOLUTSIOON: Jätta T.S. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ja A.S. ́i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) hagi Osaühingu Serovantos (registrikood: 10329385, asukoht: Õismäe tee 32 – 52, 13512, Tallinn, juhatuse liikmed: G. L. (sündinud:xxx.) ja S. L.(isikukood: xxx)) vastu, summas 1 750 000.- krooni (üks miljon seitsesada viiskümmend tuhat krooni ja 00 senti), rahuldamata. Jätta T.S. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ja A.S. ́i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) hagi Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) (registrikood: 10068022, asukoht: Järvevana tee 9G, 11314, Tallinn, juhatuse ainuliige: T. A. (isikukood: xxx)) vastu, summas 1 750 000.- krooni (üks miljon seitsesada viiskümmend tuhat krooni ja 00 senti), rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud T.S. ja A.S. ́i hagis Osaühingu Serovantos vastu jätta T.S. ja A.S. ́i endi kanda. Kõik kohtukulud T.S. ja A.S. ́i hagis Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu jätta T.S. ja A.S. ́i endi kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

T.S. ja A.S. esitasid kohtusse hagiavalduse Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ja Osaühingu Serovantos vastu 3 500 000.krooni ja kohtukulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt palusid T.S. ja A.S. Aktsiaseltsilt Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) välja mõista 1 750 000.- krooni ning Osaühingult Serovantos 1 750 000.- krooni T.S. ja A.S. ́i kasuks. Hagiavalduse esitasid hagejad kohtusse põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, hukkus 19.augustil 2002.a. tööülesannete täitmisel ehitusettevõtte Osaühing Järve Ehitusgrupp juhataja A.S.. 28.aprilli 2006.a. kohtuotsusega (kriminaalasi nr.1 – 05 – 244) mõistis Viru Maakohus süüdi KrK §206 lg.2 järgi Osaühingu Serovantos töödejuhataja R. L.i, kes vastutas töötervishoiu – ja tööohutusnõuete täitmise eest Osaühingus Serovantos. Viru Ringkonnakohus 21.juuni 2006.a. otsusega jättis Viru Maakohtu 28.aprilli 2006.a. otsuse R. L.i kriminaalasjas muutmata ning R. L.i apellatsioonkaebuse rahuldamata. T.S. ja A.S. asusid hagiavalduses seisukohale, et hagejate isa ja abikaasa, hukkunud A.S. ́i, surma põhjustamises on süüdi kostjad, Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ja Osaühing Serovantos, kuna ehitustööde tellijal: Aktsiaseltsil Velsicol Eesti, oli sõlmitud ehitustööde tegemiseks peatöövõtu leping Aktsiaseltsiga Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), kes omakorda sõlmis alltöövõtu lepingu osade ehitustööde tegemiseks Osaühinguga Serovantos. T.S. ja A.S. asusid hagiavalduses sellele seisukohale, sest, hagiavalduse kohaselt, on tuvastatud Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas, et Osaühing Serovantos teostas montaažitöid R. L.i juhendamisel, kes oli (vastavalt Osaühingu Monik ja Osaühingu Serovantos vahel sõlmitud töövõtulepingule nr.18/07/02 18.juulist 2002.a.; vastavalt Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) poolt koostatud töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kokkuleppele 02.juulist 2002.a., aga samuti vastavalt Osaühingu Serovantos käskkirjale nr.14/02 02.augustist 2002.a.) töödejuhatajaks objektil ning samuti vastutas R. L. töötervishoiu – ja tööohutuse eest objektil Osaühingu Serovantos poolt. Hagiavalduses asusid hagejad seisukohale, et Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ja Osaühing Serovantos olid mõlemad solidaarsed võlgnikud, kuigi hukkunud A.S. ́i surma põhjustanud tööohutusnõuete rikkumine leidis aset Osaühingu Serovantos objektil, kus montaažitöid tegid, tööohutusnõudeid rikkudes, Osaühingu Serovantos töötajad. Hagejad asusid hagiavalduses seisukohale, et Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) oli vastutav hukkunud A.S. ́i surma põhjustamises VÕS §1054 lg.3 sätete nõuetest lähtuvalt, kui üleande andja Osaühingule Serovantos. Hagiavalduse kohaselt tekitati hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega hagejale, T.S. ́le (hukkunud A.S. ́i abikaasale) järgmine kahju. T.S. oli oma abikaasa ülalpidamisel ja töötas Osaühingus Järve Ehitusgrupp, mille tegevdirektoriks oli

hukkunud A.S.. Seoses A.S. ́i hukkumisega peatas Osaühing Järve Ehitusgrupp oma tegevuse, mille tõttu jäi hageja, T.S., ilma oma tööst ja sissetulekust. Füüsiliseks ellujäämiseks oli T.S. sunnitud talvetingimustes turul kalaga kauplema ja töötama ajutiselt kioskis müüjana. Hagiavalduse kohtusse esitamise hetkel töötas T.S. oma hukkunud abikaasa, A.S. ́i, sõbra firmas ja tundis ennast selle tõttu subjektiivselt muiduleivasööjana. A.S. ́i hukkumise põhjustas hagejal, T.S. ́l, tugevat nii füüsilist kui ka hingelist valu, aga samuti ka tugevaid hingelisi kannatusi, mille tagajärjel halvenes järsult T.S. tervis. T.S. haigestus ägedasse progresseeruvasse haigusesse. Haigestumise tagajärjel kaotas T.S. 40% oma töövõimest. Hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeks oli T.S. töövõime kaotus suurenenud juba 60%. T.S. ́l esinesid sagedased peavalud, kuulmise nõrgenemine, keskendumisvõime kaotus, aga samuti ka valud südame piirkonnas. Alates 2006.a. oli T.S. psühhiaatrilisel arvel Sihtasutuses Ahtme Haigla, kus T.S. sai psühhiaatrilist ravi leevendamaks oma üleelamisi ja hingelisi kannatusi, mis olid seotud abikaasa, A.S. ́i, hukkumisega. Hagiavalduse kohaselt tekitati hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega hagejale, A.S. ́ile (hukkunud A.S. ́i pojale), järgmine kahju. Hageja, A.S., oli oma isa hukkumise ajal alaealine (17 aastat vana). Hageja õppis gümnaasiumi lõpuklassis, temal ei olnud eriala ning ta jäi ilma toitjata, mille tõttu määrati hagejale Eesti Vabariigi poolt toitjakaotuse pension. Hageja, A.S., asus seisukohale, et isa hukkumise tõttu oli pere elukvaliteet järsult, materiaalses mõttes, halvenenud. Hageja jätkas õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis ainult selle tõttu, et hageja emal, T.S. ́l, ei olnud raha õpingute eest maksmiseks sellises kõrgkoolis, kus oleks olnud võimalik valida hageja, A.S. ́i, lemmikeriala. Hagiavalduse kohaselt oli hageja, A.S. ́i, hingeline valu poole aasta jooksul nii tugev, et A.S. käis ringi nagu udus ega suutnud aru saada isa hukkumisega seotud kaotuse tegelikust suurusest. Hagejal, A.S. ́il, kadus peale isa hukkumist elurõõm, temale tundus nagu oleksid tal tiivad murtud ja ta kukuks kogu aeg kuhugi sügavasse auku, aga samuti tundus kogu maailm hagejale ebaõiglane. T.S. ja A.S. palusid hagiavalduses hagi rahuldada, kuna ei Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ega ka Osaühing Serovantos ei olnud tööülesannete täitmise ajaks teinud hukkunud A.S. ́ile elukindlustust, mille tõttu ei saanud hagejad kindlustusest A.S. ́i hukkumise eest mitte mingisugust hüvitust. Menetluse kestel esitasid T.S. ja A.S. kirjaliku avalduse oma haginõude täpsustamiseks (kd. II, tl.48-51), mille kohaselt esitasid hagejad: T.S. ja A.S., kohtule hagisumma kirjaliku arvestuse, esitades samas ka inimelu rahalisse väärtusesse hindamise omapoolse metoodika. Palusid hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (kd.I, tl.96-97) kostja, Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Vastuhagi Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) vastu esitada ei soovinud. Kirjaliku vastuse kohaselt asus Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) seisukohale, et hagi oli aegunud TsÜS §153 lg.1 sätete kohaselt ning palus kohtul rakendada hagi aegumist. Kirjaliku vastuse kohaselt hukkus A.S. 19.augustil 2002.a. ning kõik tema surmast tulenevad nõuded aegusid 19.augustiks 2005.a.. Kirjaliku vastuse kohaselt ei saanud Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) olla solidaarvõlgnikuks koos Osaühinguga Serovantos, kuna VÕS §65 lg.2 kohaselt tekib solidaarkohustus juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse. Osaühing Serovantos ei olnud Aktsiaseltsi Velsicol ehitusobjektil Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) alltöövõtja, samuti ei lasunud Aktsiaseltsil Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) lepingulist kohustust sõlmida elukindlustusleping kõikide Aktsiaseltsi Velsicol ehitusobjektil töötavate ehitustööliste elu kindlustamiseks ehitusobjektil toimuda võivate õnnetusjuhtumite vastu. Kirjalikus vastuses asus Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) seisukohale, et isegi, kui selline ehitustööliste elukindlustuse lepingute sõlmimise kohustus oleks lasunud Aktsiaseltsil Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), siis oleks selle lepingulise kohustuse rikkumise korral, lepingutingimuste mittekohase täitmise eest, õigus vastutust nõuda ainult tellijal (teisel lepingupoolel) Aktsiaseltsil Velsicol. Hagejatel T.S. ́l ja A.S. ́il (hukkunud A.S. ́i pojal) ei olnud õigust nõuda kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis Aktsiaseltsi Velsicol ja Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vahel sõlmitud ehitustööde peatöövõtulepingu täitmisest (mittekohasest täitmisest). Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hagiavalduses viidatud Osaühinguga Järve Ehitusgrupp ja selle juhiga, hukkunud A.S. ́iga, ei olnud Aktsiaseltsil Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) mitte mingeid töövõtulepingust tulenevaid lepingulisi suhteid, millise asjaolu tõttu ei saanud Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) mitte kuidagi rikkuda Osaühingu Järve Ehitusgrupp ja selle juhi, hukkunud A.S. ́i, lepingulisi huve ja lepingulisi õigusi. Samuti asus Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) kirjalikus vastuses seisukohale, et Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastutus oli välistatud hagejate ees ka deliktiõiguse seisukohalt, kuna Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ei olnud mitte ühegi tegevusega pannud toime õigusvastast tegu, mis oleks olnud põhjuslikus seoses hukkunud A.S. ́i surma põhjustanud tööõnnetusega. Täiendavas kirjalikus vastuses 31.märtsist 2009.a. (kd. II, tl.82) asus Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) seisukohale, et Aktsiaseltsil Järvevana (endine

ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) puudub igasugune puutumus hagi alusega. Samuti on hagejate poolt nõutud moraalse kahju summa 3 500 000.- krooni põhjendamatu ning kahjusumma arvestamise metoodika hagejate poolt on olnud meelevaldne ja põhjendamatu, mille tõttu palus Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) jätta hagi tema suhtes rahuldamata. Kostja, Osaühing Serovantos, kirjalikus vastuses kohtule (kd.I, tl.162-167) hagi ei tunnistanud ning palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtukulud palus Osaühing Serovantos panna hagejate: T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) kanda solidaarselt. Kirjaliku vastuse kohaselt asus Osaühing Serovantos seisukohale, et TsÜS §153 lg.1 kohaselt oli hagi aegunud ning palus kohut kohaldada hagi aegumist. Osaühingu Serovantos seisukoha kohaselt hukkus A.S. 19.augustil 2002.a. ning kõik sellest tulenevad nõuded (kaasa arvatult moraalse kahju nõue) aegusid hiljemalt 19.augustil 2005.a... Kirjaliku vastuse kohaselt asus Osaühing Serovantos seisukohale, et hagejatel on õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist Osaühingult Serovantos seoses hagejatele lähedase inimese surma põhjustamisega, VÕS §134 lg.3 sätete kohaselt, ainult hüvitise maksmist õigustavate erandlike asjaolude olemasolul. Osaühing Serovantos asus seisukohale, et kõik inimesed tunnevad lähedase inimese surma puhul kurbust, masendust, kaotusekibedust, millised tunded on normaalsed kalli inimese surma puhul. Osaühingu Serovantos arvates ei saa hagejate poolt hagiavalduses nimetatud tundeid ja seisundeid nimetada erandlikeks asjaoludeks, mis annaksid hagejatele aluse nõuda Osaühingult Serovantos moraalset kahju VÕS §134 lg.3 alusel. Erandlike asjaolude puudumise tõttu palus Osaühing Serovantos jätta hagi tema vastu rahuldamata. Osaühing Serovantos asus kirjalikus vastuses veel seisukohale, et hagejad olid hagiavalduses esitanud ebaõigeid andmeid. Nimelt ei olnud T.S. hukkunud A.S. ́i ülalpidamisel, aga samuti ei olnud T.S. hukkunud A.S. ́i poolt juhitud äriühingu töötaja. Osaühingu Serovantos andmete kohaselt oli T.S. Osaühingu Järve Ehitusgrupp osanik ning T.S. omandusse kuulus 50% Osaühingu Järve Ehitusgrupp osakapitalist. Lisaks sellele oli T.S. ka äriühingu juhatuse liige ning võttis ise vastu äriühingus juhtimise alaseid otsuseid sh kindlasti osales T.S. ka otsuse tegemisel, mille kohaselt saadeti äriühingu poolt hukkunud A.S. tööle Aktsiaseltsile Velsicol kuuluvale ehitusobjektile. Osaühingu Serovantos seisukoha kohaselt ei ole õige ka hagiavalduse väide nagu peatunuks Osaühingu Järve Ehitusgrupp töö hukkunud A.S. ́i surma tõttu. Äriühingu osanikuna ja juhatuse liikmena oli T.S. kohustatud ka peale hukkunud A.S. ́i surma vastu võtma kvaliteetseid juhtimisotsuseid, mis oleks võimaldanud Osaühingul Järve Ehitusgrupp oma senise majandustegevuse jätkamist. Osaühing Serovantos asus seisukohale, et Osaühingu Järve Ehitusgrupp tegevuse seiskumine ei olnud kuidagi seotud Osaühingu Serovantos õigusvastase tegevusega. Täiendavates vastustes hagiavaldusele (kd. II, tl.12-16; tl.69-77) asus Osaühing Serovantos seisukohale, et vastavalt projektijuhi hr. Rein Pokk ́i poolt 02.07.2002.a. kinnitatud „Töösisekorra eeskiri ehitusobjektil

ning kokkulepe töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta“ lisale „Töösiseeeskirja tutvustus“ (kd. II, tl39) jrk. nr.1 all on 08.juulil 2002.a. allkirja andnud hukkunud A.S., ametilt – objektijuht, tööandja – Aktsiaselts Silbet, aga samuti selle kohta, et hukkunud A.S. ́i on instrueeritud ehitusplatsi töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse, keskkonna nõuetest ja olukorrast ning hukkunud A.S. on teadlik oma kohustusest instrueerida ja kontrollida antud ehitusplatsil kõiki meie asutuse töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ja kohustuste osas. Projektijuhi hr. Rein Pokk ́i poolt 02.07.2002.a. kinnitatud „Töösisekorra eeskiri ehitusobjektil ning kokkulepe töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta“ p.1 ja p.2 kohaselt oli ehitusobjektil peatöövõtjaks Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus). Juhtimine ehitusobjektil on allutatud peatööettevõtjale, kelle esindajaks ehitusobjektil on objektijuht (hukkunud A.S.). Objektijuhi puudumisel asendavad objektijuhti, kas projektijuht või objektiinsener. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tegi Osaühing Serovantos järelduse, et hukkunud A.S. vastutas ise ohutuse eest objektil ja oli ise teadlik kõikidest ohutusreeglitest, kuid ei järginud ise ohutusreegleid, aga samuti ei täitnud hukkunud A.S. ka oma kontrollikohustust ohutusreeglite järgimise üle teiste töövõtjate poolt. Osaühing Serovantos asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hukkunud A.S. ́i käitumises oli kas isiku poolt tahtliku ohutusreeglite rikkumise tunnused või oli hukkunud A.S. ́i puhul tegemist tema enda raske hooletusega, mille tõttu tuli kahjuhüvitise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata, juhindudes VÕS §139 lg.3 sätetest. Hukkunud A.S. jättis täitmata või täitis mittekohaselt oma otseseid tööülesandeid ehitusobjektil, mis seisnesid ehitustööde ajal kogu ehitusobjektil tööohutusalase tegevuse koordineerimises, tööohutusalase töö korraldamises ja tööohutusalase olukorra jälgimises. Samuti oli hukkunud A.S. kohustatud jälgima ja kontrollima kõigi ehitusobjektil töid teostanud ehitusettevõtjate tööohutusalast tegevust. Hukkunud A.S. ́i poolt oma tööülesannete täitmata jätmist tõendab ilmekalt asjaolu, et hukkunud A.S. lubas rikkudes tööohutuse reegleid mitmel ehitusettevõtjal samaaegset tegevust ehitusobjektil, millise tegevusega rikuti jämedalt tööohutuse nõudeid, mis avarii korral põhjustas hukkunud A.S. ́i enda surma. Täiendavas kirjalikus vastuses asus Osaühing Serovantos veel seisukohale, et T.S. on ise esitanud kohtule tõendid selle kohta, 27.juunil 2003.a. tunnistati T.S. tsiviilhagejaks kriminaalasjas nr.02244002751, kus T.S. esitas R. L.i vastu 20 000.- kroonise nõude seoses hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega. Kriminaalasjas mõisteti süüdi Osaühingu Serovantos töötaja R. L. KrK §206 lg.2 järgi. Viru Maakohtu kohtuotsusega 28.aprillist 2006.a. kriminaalasjas nr.1 – 05 – 244 rahuldas Viru Maakohus T.S. poolt kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi ning mõistis R. L.ilt välja T.S. kasuks 35 567.- krooni hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega tekitatud kahju katteks. Osaühing Serovantos asus seisukohale, et alates tsiviilhagi esitamisest kriminaalmenetluses, alates 27.juunist 2003.a., oli T.S. teadlik sellest, kelle vastu tuleb esitada hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega seoses tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Moraalse kahju hagi võis T.S. esitada kolme aasta jooksul, kuni 27.juunini 2006.a.. T.S. ettenähtud tähtaja jooksul hagi ei esitanud, vaid esitas moraalse kahju nõude hagi kohtusse alles 26.juunil 2007.a. so üks aasta hiljem peale hagi aegumise tähtaega. Nimetatud asjaolu tõttu asus Osaühing Serovantos seisukohale, et T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) poolt esitatud hagi on esitatud aegumisega ning palus kohut kohaldada hagi aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hagejad: T.S. ja A.S. (hukkunud A.S. ́i poeg) ning nende nõustaja, FIE Valentina Kuropatkina palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning kõik kohtukulud panna kostjate kanda. Hagejad palusid Aktsiaseltsilt Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) välja mõista 1 750 000.- krooni moraalse kahju tekitamise eest ja Osaühingult Serovantos välja mõista 1 750 000.- krooni moraalse kahju tekitamise eest osavastutuse põhimõttel. Kokku arvestasid hagejad haginõude suuruseks 3 500 000.- krooni. Hagejad asusid kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) hukkunud A.S. ́i surma põhjustanud õigusvastane tegu väljendus selles, et Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) peatööettevõtjana oli kohustatud kindlustama nii oma firma kui ka kõikide alltöövõtjate töötajad surmaga või traumaga lõppeda võivate õnnetusjuhtumite vastu. Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) seda kõikide töötajate kindlustamise kohustust ei täitnud, mille tõttu ei saanud hagejad hukkunud A.S. ́i surma järgselt mitte üheltki kindlustusfirmalt hüvitist. Kindlustushüvitise mittesaamisega tekkiski hagejatel varalise kahju nõue Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu. Hagejad olid veendunud, et Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) töötajate kindlustamise kohustus oli kirjas peatöövõtu lepingus, mis sõlmiti tellija, Aktsiaseltsi Velsicol ja peatöövõtja, Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), vahel. Hagejad asusid kohtuistungil seisukohale, et vahetult põhjustas hukkunud A.S. ́i surma Osaühingu Serovantos töötaja R. L., kelle poolt toime pandud õigusvastane tegu ja kelle süü oli tuvastatud kohtuotsusega kriminaalasjas. Hagejad asusid seisukohale, et Osaühing Serovantos vastutab oma töötaja R. L. ́i õigusvastase käitumise eest. Hagejad asusid kohtuistungil seisukohale, et Osaühingu Serovantos töötaja, R. L., oli kohustatud järgima tööohutuse nõudeid. R. L. seda ei teinud ja tagajärjeks oligi hukkunud A.S. ́i surm. Selles, et Osaühingu Järve Ehitusgrupp töötajad, eesotsas selle juhi, hukkunud A.S. ́iga, tegid montaažitöid süvendis, otse töötava tõstekraana noole all olevas piirkonnas, otse tõstetööde ajal, ei näinud hagejad ja nende nõustaja mitte mingisugust probleemi. Hagejad ja nende nõustajad asusid kohtuistungil

seisukohale, et hukkunud A.S. ei olnud ise süüdi oma surmas, aga samuti järgis hukkunud A.S. igakülgselt tööohutuse nõudeid. Hagejad ja nende nõustaja asusid kohtuistungil seisukohale, et Osaühingu Järve Ehitusgrupp töötajate ja hukkunud A.S. ́i süvendis töötamise ajaks oleks Osaühing Serovantos pidanud oma kraanaga tehtavad tõstetööd peatama. Hagejad ja nende nõustaja asusid kohtuistungil seisukohale, et hagi ei olnud aegunud, kuna hagi aegumist tuleb hakata arvestama Viru Maakohtu kriminaalasjas nr.1 – 05 – 244 tehtud kohtuotsuse 28.aprillist 2006.a. jõustumise päevast so Viru Ringkonnakohtu kohtuotsuse 21.juunist 2006.a. kuulutamise päevast. Hagi esitasid hagejad Viru Maakohtusse 26.juunist 2007.a., mille tõttu asusid hagejad kohtuistungil seisukohale, et hagi ei olnud hagi esitamise hetkel aegunud ning hagi aegumist ei saa nende nõudele kohaldada. Kostja, Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), lepinguline esindaja, vandeadvokaat Kaido Kooga vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus vandeadvokaat Kaido Kooga panna hagejate kanda. Vandeadvokaat Kaido Kooga palus kohtuistungil kohaldada hagi aegumist, kuna leidis, et T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) poolt esitatud hagi on esitatud aegumisega. Vandeadvokaat Kaido Kooga seisukoha kohaselt tekkis hagejatel nõudeõigus kohe peale hukkunud A.S. ́i surma ja nõuet sai esitada kolme aasta jooksul. Hagejad viivitasid põhjendamatult hagi esitamisega 26.juunini 2007.a., mille tõttu hagi aeguski. Vandeadvokaat Kaido Kooga selgitas kohtule, et Aktsiaseltsi Velsicol ja Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vahelise lepingu mittekohasest täitmisest tekkinud kahju saab nõuda VÕS §108 kohasel ainult teine lepingupool, kelleks on Aktsiaselts Velsicol. T.S.l ja A.S. ́il (hukkunud A.S. ́i pojal) sellist nõudeõigust ei ole. Lepingu kohaselt oli Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) kohustatud kindlustama kogu ehitusobjekti ja kõik ehitusobjektile tehtavad tööd, millise kohustuse ka Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) täitis. Kõikide objektil töötavate tööliste elu õnnetusjuhtumi vastu kindlustamise kohustust Aktsiaseltsil Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ei olnud ning sellist kindlustust ka ei tehtud. Iga alltöövõtja oli kohustatud ise vastutama oma objektil töötavate tööliste eest ning kindlustama oma töötajate poolt tööohutusnõuete järgimise. Vandeadvokaat Kaido Kooga asus kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) tegevuse ja hukkunud A.S. ́i surma põhjustamise vahel puudub üldse otsene põhjuslik seos, mille tõttu ei ole Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) hukkunud A.S. ́i surmas süüdi ja ei pea hüvitama hagejatele ei materiaalset ega ka moraalset kahju. Kostja, Osaühingu Serovantos, lepinguline esindaja, vandeadvokaat U.V., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kõik kohtukulud palus vandeadvokaat U.V. panna hagejate kanda. Vandeadvokaat U.V. leidis kohtuistungil, et hagi Osaühingu Serovantos vastu on aegunud ning palus kohaldada hagi aegumist. Vandeadvokaat U.V. ́i seisukoha kohaselt tekkis hagejatel nõudeõigus Osaühingu Serovantos vastu hukkunud A.S. ́i surma päeval. Hiljemalt 2003.a. juunis pidid hagejad teada saama konkreetse süüdlase isiku, R. L. ́i. Hagi esitasid hagejad Viru Maakohtusse alles 26.juunil 2007.a., milliseks ajaks oli juba möödunud hagi aegumise tähtaeg. Samuti asus Osaühingu Serovantos lepinguline esindaja, vandeadvokaat U.V., kohtuistungil seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud VÕS §134 lg.3 nimetatud erandlikku asjaolu olemasolu, mis annaks hukkunud A.S. ́i lähedastele: abikaasale T.S. ́le ja A.S. ́ile (hukkunud A.S. ́i pojale) õiguse nõuda neile tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju on T.S. kasuks välja mõistetud kahju vahetult põhjustanud isikult, R. L. ́ilt, Viru Maakohtu 28.aprilli 2006.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1 – 05 – 244 R. L. ́i süüdistuses KrK §206 lg.2 järgi. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti R. L. ́ilt T.S. poolt esitatud tsiviilhagi katteks välja 35 567.- krooni. Osaühingu Serovantos lepinguline esindaja, vandeadvokaat U.V., asus kohtuistungil seisukohale, et hagi moraalse kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata veel selle tõttu, et kohtule esitatud lepingu kohaselt vastutas hukkunud A.S. ise ohutustehnika eest kogu objektil. Hukkunud A.S. rikkus ise jämedalt ja tahtlikult tööohutuse nõudeid asudes tegema töid süvendis kraana noole all, tõstetööde ajal. Vandeadvokaadi U.V. ́i seiskoha kohaselt ei saanud objektil kellelegi märkamatuks jääda, et kraana tõstis, aga samuti ei tohtinud sellel ajal kraana noole alla (tõstetööde piirkonda) minna. Hukkunud A.S. neid lihtsaid tõdesid ei järginud, mille tõttu oli ta ise süüdi oma hukkumises tööõnnetuse tagajärjel.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste tõenditega. Tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 23928 I köitega, sealhulgas: Hagiavaldusega (tl.1-4). Viru Maakohtu kohtuotsusega 28.aprillist 2006.a. kriminaalasjas nr.1 – 05 – 244 (tl.5-9). Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 21.juunist 2006.a. (tl.10-11). Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ja Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vahel sõlmitud lepinguga 18.juunist 2002.a. ja selle tõlkega (tl.12-52). Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse Aktsiaseltsi kindlustussertifikaadiga 05.juulist 2002.a. (tl.53-57). Osaühingu Järve Ehitusgrupp raamatupidamisbilansiga seisuga 31.detember 2001.a. (tl.5873). Virumaa Pensioniameti Kohtla – Järve osakonna kirjaga nr..6V44-9/11411 08.novembrist 2006.a. (tl.74) A.S. ́ile (hukkunud A.S. ́i pojale) toitjakaotuspensioni määramise ja maksmise kohta. Virumaa Pensioniameti Kohtla – Järve osakonna kirjaga nr.6.V44-9/13865 24.aprillist 2007.a. (tl.75) T.S. ́le töövõimetuspensioni määramise ja maksmise kohta. Fotoärakirjaga T.S. haigusloost Sihtasutuses Kohtla – Järve Haigla (tl.76-79). Viru Maakohtu

29.juuni 2007.a. määrusega (tl.80). Viru Maakohtu 29.juuni 2007.a. määrusega T.S. ́le ja A.S. ́ile riigi poolse menetlusabi andmise kohta (tl.81). Nõuetele mittevastavate dokumentide tagastamise vormiga (tl.89). Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), lepinguline esindaja, vandeadvokaat Kaido Kooga kirjaliku vastusega hagile 17.juulist 2007.a. (tl.96-97). Osaühingu Serovantos lepinguline esindaja kirjaliku taotlusega kohtule 23.juulist 2007.a. (tl.99-100). 31.augustil 2007.a. kohtusse saabunud Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ja Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vahel sõlmitud lepingu eesti keelse tõlkega (tl.102-153). Kindlustusakti tõlkega (tl.154). Osaühingu Serovantos lepingulise esindaja, vandeadvokaat U.V. ́i kirjaliku vastusega hagile (tl.162-168). T.S. ja A.S. ́i kirjaliku seisukohaga 24.septembrist 2007.a. (tl.169-170) vastuseks kostjate kirjalikele vastustele. T.S. ja A.S. ́i kirjaliku seisukohaga 25.novembrist 2007.a. (tl.177-178) vastuseks kostjate seisukohale hagi aegumise kohta. T.S. kirjaliku taotlusega kohtule 25.novembrist 2007.a. (tl.179). Ida – Viru Keskhaigla saatekirjaga T.S. tervisekaartide saatmise kohta (tl.186). Kohtusse saabunud T.S. tervise kaartidega. Osaühingu Serovantos teatega aadressi muutumise kohta (tl.187188). Tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 23928 II köitega, sealhulgas: Virumaa Pensioniameti õiendiga 03.veebruarist 2009.a. (tl.1) T.S. ́le töövõimetuspensioni maksmise kohta. Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), lepingulise esindaja, vandeadvokaat Kaido Kooga, kirjaliku arvamusega 10.veebruarist 2009.a. (tl.10). Osaühingu Serovantos, lepingulise esindaja, vandeadvokaat U.V.i kirjaliku vastusega 10.veebruarist 2009.a. (tl.12-16). Tööettevõtu lepinguga nr.6678 AL 03 08.juulist 2002.a. (tl.17-23). Tööettevõtu lepinguga nr.6678 AL 01 03.juulist 2002.a. (tl.24-30). Töösisekorra eeskirjaga ehitusobjektil ning kokkuleppega töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta 02.juulist 2002.a. (tl.31-38). Töösisekorraeeskirja tutvustusega allkirja vastu hukkunud A.S. ́ile ja teistele alltöövõtjatele (tl.39). T.S. ja A.S. ́i poolt esitatud vastusega 23.veebruarist 2009.a. (tl.48-51), milles on ära toodud mittevaralise kahju suuruse arvestus koos põhjendustega. Osaühingu Järve Ehitusgrupp 2001.a. tegevusaruandega (tl.52). A.S. maksudeklaratsiooniga (tl.53). Tõenditega hagejate kohtukulude kohta (tl.54-56). 02.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.59-60). Osaühingu Serovantos, lepingulise esindaja, vandeadvokaat U.V.i kirjaliku vastusega 31.märtsist 2009.a. (tl.69-77). Fotoärakirjaga T.S. kannatanuks tunnistamise määrusest 27.juunist 2003.a. (tl.78). Fotoärakirjaga T.S. tsiviilhagejaks tunnistamise määrusest 27.juunist 2003.a. (tl.79). Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus), lepingulise esindaja, vandeadvokaat Kaido Kooga kirjaliku vastusega 31.märtsist 2009.a. (tl.82). T.S. ja A.S. ́i kirjalike seisukohtadega 13.aprillist 2009.a. (tl.92-95) haginõuete kohta. Osaühingu Serovantos, lepingulise esindaja, vandeadvokaat U.V.i kirjaliku vastusega

22.aprillist 2009.a. (tl.98-101). 27.mail 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Kohtuistungil uuritud Viru Maakohtu kriminaaltoimiku nr.1 – 05 – 244 I köite materjalidega (tl.1-265), sealhulgas: Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos sinna juurde kuuluvate fototabeliga (tl.4-14), millelt on näha kraana poolt tõstetava metallist konstruktsiooni asukoht, kanderihmade purunemise tagajärjel allakukkunud metallist detailide asukoht süvendis ja hukkunud A.S. ́i asukoht süvendis. Vaatlusprotokolli kohaselt luges kohus tõendatuks, et hukkunud A.S. töötas all süvendis otse töötava tõstekraana noole all. Osa kraana poolt tõstetavast konstruktsioonist kukkusid alla kanderihmade purunemise tõttu. Hukkunud A.S. suri süvendis kraana noolega tõstetavast metallist konstruktsioonist allapudenenud metallist detailide pool saadud löögist. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr.319 20.augustist 2002.a. (tl.16-22), mille kohaselt olid kraana noole otsast kukkunud detailide poolt tekitatud vigastused hukkunud A.S. ́ile surmavad. Muid vigastusi, aga samuti surma põhjustada võivaid haigusi eksperdid hukkunud A.S. ́il ei tuvastanud. Samuti ei leitud hukkunud A.S. ́i verest etüülalkoholi. Osaühingu Järve Ehitusgrupp kirjaga nr.48 03.oktoobrist 2002.a. (tl.40) ja töölepinguga nr.1 19.veebruarist 2001.a. (tl.43-45), millega luges kohus tõendatuks, et surmaga lõppenud õnnetuse toimumise päeval 19.augustil 2002.a. töötas hukkunud A.S. Osaühingus Järve Ehitusgrupp juhatajana. Tööleping hukkunud A.S. ́iga lõpetati 19.augustil 2002.a. TLS §115 alusel, seoses töötaja surmaga. Aktsiaseltsi Velsicol Eesti töökaitse alaste protokollidega 08.juulist 2002.a., 18.juulist 2002.a. ja 26.juulist 2002.a. (tl.46-48), mille kohaselt instrueeriti hukkunud A.S. tööohutusealaselt kui Aktsiaseltsi Silbet töötajat. Osaühingu tehnokontrollikeskuse tunnistusega nr.5/14/333/401/2000 (tl.49), mille kohaselt oli hukkunud A.S. lõpetanud kraana kasutamise järelvaataja kursused ning tema kvalifikatsioon vastas EV Majandusministeeriumi 15.märtsi 1999.a. määrusega nr.17 kinnitatud „Kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja“ nõuetele. Aktsiaseltsi Silbet kirjaga nr.9-/983 07.oktoobrist 2002.a. (tl.59) ja töövõtulepinguga nr.29-02 10.juulist 2002.a. (tl.60-66), mille kohaselt ei olnud hukkunud A.S. Aktsiaseltsi Silbet töötaja. Töövõtulepingu nr.29-02 p.3.1.3. kohaselt kohustus Osaühing Järve Ehitusgrupp tegema lepingus nimetatud ehitustöid kooskõlastatult tellijaga (Aktsiaseltsiga Silbet), aga samuti oli Osaühing Järve Ehitusgrupp kohustatud kooskõlastama tehtavaid töid teiste objektil tegutsevate tööettevõtjatega ja arvestama nende huvidega. Sama lepingu p.3.1.22 kohaselt oli Osaühing Järve Ehitusgrupp kohustatud järgima objektil Aktsiaseltsi Velsicol Eesti poolt kehtestatud töösisekorra eeskirju, aga samuti järgima objektil kehtivaid tööohutuseeskirju ja tuleohutuseeskirju jne.. Nimetatud tõenditega luges kohus kummutatuks hagejate väited nagu oleks hukkunud A.S. viibinud ehitusobjektil Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) korraldusel ja täitnud Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus)

korraldusi. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. viibis ehitusobjektil Osaühingu Järve Ehitusgrupp töötajana ja juhina, kellel oli töövõtuleping tööde teostamiseks Aktsiaseltsiga Silbet. Kuna töövõtulepinguga oli Osaühing Järve Ehitusgrupp kohustatud kooskõlastama oma tegevuse teiste töövõtjatega objektil ja järgima tööde tegemisel tööohutuse alaseid eeskirju, siis luges kohus tõendatuks, et samasugused kohustused lasusid ka Osaühingu Järve Ehitusgrupp juhil, hukkunud A.S. ́il, kes oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, Osaühinguga Serovantos ehitustööde tegemist ei kooskõlastanud ja tööohutuse eeskirju ei järginud, mille tõttu sai just hukkunud A.S. ́i süül võimalikuks, et Osaühing Järve Ehitusgrupp tegi töid tõstekraana noole all samal ajal kui Osaühing Serovantos teostas kraanaga tõstetöid. Hukkunud A.S. ́i poolt tööohutuseeskirjade rikkumise tõttu sai toimunud avarii tagajärjel 19.augustil 2002.a. umbes kella 16.00 paiku surma hukkunud A.S. ise, kuna tõstekraana kanderihmad purunesid ja osa tõstetavast metallist konstruktsioonist kukkus maapinnale, kus surmas seal töötanud hukkunud A.S. ́i. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. ́i poolt tööohutuseeskirjade järgimine ja oma tegevuse kooskõlastamine Osaühinguga Serovantos (õiguspärane käitumine) ei oleks suutnud ära hoida avariid, mida põhjustas kraana kanderihmade purunemine. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. ́i õiguspärane käitumine Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ehitusobjektil oleks kindlasti ära hoidnud hukkunud A.S. ́i enda surma avarii tagajärjel 19.augustil 2002.a. umbes kella 16.00 paiku, kuna avarii korral oleksid metallist detailid kukkunud inimtühjale maapinnale. Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) projektijuhi Rein Pokk ́i poolt 02.juulil 2002.a. kinnitatud „Töösisekorra eeskiri ehitusobjektil ning kokkulepe töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta“ (tl.73-81) p.5 kohaselt vastutab alltööettevõtjate tegevuse eest ehitusplatsil üksnes vastava alltööettevõtjaga lepingu sõlminud tööettevõtja. Sama eeskirja p.9.1 kohaselt kannab iga tööettevõtja täielikku riisikot tema poolt tööettevõtulepingu järgselt teostatavate tööde nõuetekohasuse ning nimetatud tööprotsessi ohutuse eest isikute elule, tervisele ja varale. Sama eeskirja p.9.4. kohaselt ei vastuta peatöövõtja ühegi tööettevõtja poolse mistahes kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest. Sama eeskirja p.9.4. sätestab, et juhul, kui tööõnnetuse on põhjustanud mitme töövõtja süüline tegevus või tegevusetus ning ei ole võimalik täpselt piiritleda nimetatud isikute vastutuse määra ning oma kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud isikud ei saavuta kokkulepet vastutuse jagunemise osas, vastutavad nimetatud isikud kahju kannatanu ees solidaarselt. Eeltoodud sätetega luges kohus tõendatuks, et hagejad on esitanud ebaõigesti hagi moraalse kahju tekitamise nõudes Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) kui peatööettevõtja vastu. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) on käesolevas tsiviilasjas mittekohaseks kostjaks. Hukkunud A.S. ́i surmaga põhjustatud moraalse kahju nõudega oleksid

hagejad pidanud peale Osaühingu Serovantos pöörduma veel kas Osaühingu Järve Ehitusgrupp vastu (kelle töötaja ja juht oli hukkunud A.S.) või siis Aktsiaseltsi Silbet vastu (kellel oli Osaühinguga Järve Ehitusgrupp sõlmitud töövõtuleping ehitustööde tegemiseks Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ehitusobjektil) või siis kokkuleppe mittesaavutamisel oleksid hageja pidanud hagi esitama mõlema nii Aktsiaseltsi Silbet, kui ka Osaühingu Järve Ehitusgrupp vastu. Sama asjaolu luges kohus tõendatuks ka Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ja Aktsiaseltsi Silbet vahel sõlmitud tööettevõtulepinguga nr.6678AL01 03.juulist 2002.a. (tl.94-100). Aktsiaseltsi Velsicol Eesti besoflexi tootmishoonete ehitustööde kvaliteedi tagamise plaaniga Aktsiaseltsi Silbet poolt (tl.106-109), mille kohaselt olid vastutavateks töötajateks antud projekti raames: 1) direktor A. K., vastutus – valdkonnaks üldjuhtimine ja 2) objektijuht hukkunud A.S., vastutusvaldkonnaks juhtimine objektil. Generali Personenversicherungen ́i järelpärimisega 18.detsembrist 2002.a. (tl.123), mille kohaselt oli hukkunud A.S. selle kindlustusfirma klient. T.S. kannatanuks tunnistamise määrusega 27.juunist 2003.a. (tl.132) ja tsiviilhagejaks tunnistamise määrusega 27.juunist 2006.a. (tl.133). Tööinspektsiooni kirjaga nr.02/8-2-4/2795-1 11.septembrist 2003.a. (tl.148), mille kohaselt ei ole Osaühing Järve Ehitusgrupp registreerinud hukkunud A.S. ́i surma tööõnnetusena, aga samuti ei ole Osaühing Järve Ehitusgrupp esitanud Tööinspektsioonile mingeid andmeid tööõnnetuse kohta. Tööinspektsioon on teadlik, et Kohtla – Järve Politseijaoskond on alustanud nimetatud tööõnnetuses menetlust kriminaalasjas nr.02244002751 KrK §206 lg.2 tunnustel. Osaühingu Serovantos käskkirjaga nr.15/02 05.augustist 2002.a. (tl.171), mille kohaselt määrati Osaühingu Serovantos töötaja R. L. kraanaga esemete ohutu tõstmise eest vastutavaks isikuks Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ehitusobjektil. Osaühingu Serovantos käskkirjaga nr.14/02 02.augustist 2002.a. (tl.172), millega määrati R. L. Aktsiaseltsi Velsicol Eesti objektil tehtavate tööde eest vastutavaks isikuks. Osaühingu Monik ja Osaühingu Serovantos vahel sõlmitud alltöövõtu lepinguga nr.18/07/02 18.juulist 2002.a. (tl.186-193). Tallinna Tehnikaülikooli ekspertiisiaktiga nr.12 29.juunist 2004.a. (tl.206-220), mille kohaselt tõstsid Osaühingu Serovantos töötajad R. L. ́i juhtimisel metallkonstruktsioone pehmete troppidega ilma vastavate kaitsekateteta ja ilma vastavate teravate nurkade kaitseteta, mille tõttu purunesid tropid metallkonstruktsiooni tõstmise ajal. Isikud, kes vastutavad ohutu töö eest raskuste teisaldamisel kraanaga (Osaühingu Serovantos töötaja R. L.), peavad jälgima kraanajuhtide ja troppijate poolt tootmisinstruktsioonide täitmist ning pöörama erilist tähelepanu õigele koormate troppimisele. Troppijad peavad teostama äravõetavate koormuste haaramise rakiste ja taara ülevaatust enne nende kasutamist.

Viru Maakohtu kriminaaltoimiku nr.1 – 05 – 244 II köitega (tl.1-260) sealhulgas: Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud süüdistusaktiga 13.juunist 2005.a. (tl.1-3), millega kohus luges tõendatuks, et T.S. on juba esitanud kohtusse tsiviilhagi summas 35 567.- krooni Osaühingu Serovantos töötaja R. L. ́i vastu, kes oli vahetult süüdi hukkunud A.S. ́i surma põhjustamises. Viru Maakohtu kohtuotsusega 28.aprillist 2006.a. (tl.203-209), millega tuvastati Osaühingu Serovantos töötaja R. L. ́i süü hukkunud A.S. ́i surma põhjustamises. Kohtuotsusega tunnistati R. L. süüdi KrK §206 lg.2 järgi ning temale mõisteti vabaduskaotuslik karistus. Kohus rahuldas täielikult T.S. tsiviilhagi ning mõistis R. L. ́ilt välja 35 567.- krooni T.S. kasuks hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega tekitatud kahju katteks. Viru Ringkonnakohtu 21.juuni 2006.a. kohtuotsusega (tl.248-251), millega jäeti R. L. ́i poolt esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28.aprilli 2006.a. otsus R. L. ́i kriminaalasjas muutmata.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §142 ja §143 sätteid, mille kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS §153 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS §153 lg.1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. TsÜS §160 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud: 1) nõude esitamine pankrotimenetluses; 2) avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse; 3) avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses; 4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus; 5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse; 6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes; 7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses; 8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise

peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. TsÜS §168 kohaselt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka. Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Vastavalt VÕS §127 sätetele on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. VÕS §134 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku

rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. VÕS §139 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS §139 lg.1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS §139 lg.1 alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. VÕS §1056 kohaselt, kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS §1056 sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus pidas vajalikus rakendada ka „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §4 lg.1, 2 ja 42 sätteid, mille kohaselt mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §12 lg.1 – lg.4 sätete kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse eest. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §12 lg.3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §22 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määrusega nr.377 kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ §3 sätetele vastutavad ehitustööde tegemise ajal ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa – või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määrusega nr.377 kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ §5 lg.1 p.11 kohaselt loetakse ohtlikuks tööks ehituses töö, mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega. Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määrusega nr.377 kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ §6 lg.2 ja 3 kohaselt määrab ehitusettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse

koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktiliste kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile. Ehitustööde teostamise ajal on tööohutuse eest vastutama määratud isik kohustatud: 1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil; 2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma juhised nende tööde ohutuks teostamiseks; 3) jälgima, et kõik maasisesed ja – pealsed installatsioonid ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud; 4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega; 5) peatööettevõtjana korraldama alltööettevõtjate juhendamise ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning nende kohustuste osas oma töötajaid juhendada ja kontrollida; 6) kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib muudatusi; 7) võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määrusega nr.377 kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ §27 tuleb töötajaid kaitsta kukkuvate esemete eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid. Vajaduse korral tuleb rajada kaetud käiguteed või keelustada pääs ohualale. Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende varisemine või allakukkumine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) hagi Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et surmaga lõppenud tööõnnetus hukkunud A.S. ́iga toimus 19.augustil 2002.a. umbes kella 16.00 paiku. Samast ajast tekitati hagejatele hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega moraalne kahju. Hagejatele oli alates tööõnnetuse toimumisest teada, et peatööettevõtjana tegutses Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ehitusobjektil Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus). TsÜS §153 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus luges tõendatuks, et hagi aegumise kulgemine ei ole Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) suhtes ei peatunud ega ka katkenud, mille tõttu asus kohus seisukohale, et viimaseks hagi tähtaegselt esitamise päevaks Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu oli 19.august 2005.a.. T.S. ja A.S. (hukkunud A.S. ́i poeg)

esitasid kohtule hagi Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu 26.juunil 2007.a. so 1 – aasta ja 10 – kuud hiljem, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et hagi Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu tuleb jätta rahuldamata seoses hagi aegumisega. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) ei olnud süüdi hukkunud A.S. ́iga toimunud tööõnnetuses. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. ei olnud Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) töötaja. Kohtuistungil leidis tõendamist, et hukkunud A.S. oli hoopis Osaühingu Järve Ehitusgrupp juhtivtöötaja. Kohus asus seisukohale, et vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §4, §12 ja §22 oli just Osaühing Järve Ehitusgrupp kohustatud tagama oma töötajatele tervislikud ja ohutud töötingimused. Hukkunud A.S. ́iga toimunud tööõnnetus näitas, et Osaühing Järve Ehitusgrupp ei tulnud toime oma töötajatele ohutute töötingimuste tagamisega. Kriminaaltoimiku materjalidega luges kohus tõendatuks, et Osaühing Järve Ehitusgrupp ei täitnud ka temale seadusega pandud kohustust („Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §22), mille kohaselt tööandja (Osaühing Järve Ehitusgrupp) teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt ei ole Tööinspektsioon läbi viinud juurdlust hukkunud A.S. ́iga toimunud tööõnnetuse tekkepõhjuste ja süüdlaste väljaselgitamiseks, kuna Osaühing Järve Ehitusgrupp ei ole esitanud Tööinspektsioonile vastavat avaldust. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Järve Ehitusgrupp poolt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ nõuete mittejärgimise tõttu võisid jääda välja selgitamata kõik tööõnnetuse põhjustanud tegurid ja selles süüdiolevad isikud, mille tõttu ei ole võimalik välja mõista hagejatele hukkunud A.S. ́i surmaga tekitatud kahju täies ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et just Osaühingul Järve Ehitusgrupp (kui tööandjal) lasus „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §12 kohaselt kohustus mitte lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu – ja tööohutusalased teadmised. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse eest. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §12 lg.3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Osaühing Järve Ehitusgrupp ja Osaühing

Serovantos oleks sõlminud kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta. Kohus luges tõendatuks, et kirjaliku kokkuleppe puudumine Osaühingu Järve Ehitusgrupp ja Osaühingu Serovantos vahel ning oma tegevuse vastastikune mittekooskõlastamine (hukkunud A.S. tegi ehitustöid otse raskusi tõstva tõstekraana noole all) oligi hukkunud A.S. ́iga toimunud surmaga lõppenud tööõnnetuse üheks põhjuseks. Kohus luges tõendatuks, et ilma hukkunud A.S. ́i poolse tööohutuse eeskirjade rikkumiseta, ei oleks ainuüksi kraana troppide katkemine tõstmise ajal saanud põhjustada hukkunud A.S. ́i surma. Tööõnnetuse toimumiseks oli vajalik kõikide tegurite koosmõju. Kohus luges tõendatuks, et Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määrusega nr.377 kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ §3 nõuete täitmiseks sõlmis Aktsiaselts Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) oma alltööettevõtjatega R. P. ́i poolt 02.juulil 2002.a. kinnitatud „Töösisekorra eeskiri ehitusobjektil ning kokkulepe töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta“, mille p.5 kohaselt vastutab alltööettevõtjate tegevuse eest ehitusplatsil üksnes vastava alltööettevõtjaga lepingu sõlminud tööettevõtja. Sama eeskirja p.9.1 kohaselt kannab iga tööettevõtja täielikku riisikot tema poolt tööettevõtulepingu järgselt teostatavate tööde nõuetekohasuse ning nimetatud tööprotsessi ohutuse eest isikute elule, tervisele ja varale. Sama eeskirja p.9.4. kohaselt ei vastuta peatöövõtja ühegi tööettevõtja poolse mistahes kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest. Sama eeskirja p.9.4. sätestab, et juhul, kui tööõnnetuse on põhjustanud mitme töövõtja süüline tegevus või tegevusetus ning ei ole võimalik täpselt piiritleda nimetatud isikute vastutuse määra ning oma kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud isikud ei saavuta kokkulepet vastutuse jagunemise osas, vastutavad nimetatud isikud kahju kannatanu ees solidaarselt. Eelpoolnimetatud kirjalik kokkulepe oma alltööettevõtjatega välistab täielikult Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastutuse hukkunud A.S. ́iga toimunud surmaga lõppenud tööõnnetuse toimumise eest, mille tõttu tuleb T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) hagi Aktsiaseltsi Järvevana (endine ärinimi: Aktsiaselts Merko Ehitus) vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõne alla võiks veel tulla Aktsiaseltsi Silbet vastutus tööõnnetuse toimumise eest, sest Osaühing Järve Ehitusgrupp tegutses Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ehitusobjektil Aktsiaseltsi Silbet alltöövõtjana, kuid Aktsiaseltsi Silbet vastu ei ole hagejad esitanud hagi. Võttes aluseks ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) hagi Osaühingu Serovantos vastu on täielikult põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et surmaga lõppenud tööõnnetus hukkunud A.S. ́iga toimus 19.augustil 2002.a. umbes kella 16.00 paiku. Samast ajast tekitati hagejatele hukkunud A.S. ́i surma põhjustamisega moraalne kahju.

Hagejatele oli alates tööõnnetuse toimumisest teada, et alltöövõtjana tegutses Aktsiaseltsi Velsicol Eesti ehitusobjektil Osaühing Serovantos. TsÜS §153 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus luges tõendatuks, et hagi aegumise kulgemine Osaühingu Serovantos vastu peatus hetkel, kui T.S. esitas politseile kriminaalasjas 02244002751 tsiviilhagi ja T.S. tunnistati 27.juunil 2003.a. määrusega kannatanuks ja tsiviilhagejaks. Hagi aegumise tähtaja kulgemise peatumine lõppes 21.juunil 2006.a. Viru Ringkonnakohtu otsusega, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 28.aprilli 2006.a. otsus Osaühingu Serovantos töötaja R. L. ́i kriminaalasjas. T.S. ja A.S. (hukkunud A.S. ́i poeg) esitasid Viru Maakohtusse hagi Osaühingu Serovantos vastu 26.juunil 2007.a., milliseks ajaks ei olnud veel möödunud (arvestades peatumist) hagi aegumise tähtaeg. Kohus luges tõendatuks, et rahuldamata tuleb jätta Osaühingu Serovantos lepingulise esindaja vandeadvokaadi U.V.i taotlus hagi aegumise kohaldamiseks ja selle tõttu hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus asus seisukohale, et hagejad on hagi Osaühingu Serovantos vastu esitanud tähtaegselt. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. ́i surma põhjustas suurema ohu allikaga Osaühing Serovantos, kelle töötajad (R. L. ́i juhendamisel) teostasid tõstekraanaga tõstetöid. Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määrusega nr.377 kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ §29 kohaselt peavad kõik tõsteseadmed korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning tõsteseadmed peavad olema hoitud heas töökorras. Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja ning tõsteseadmeid ja nende lisaseadmeid tohib kasutada ainult otstarbekalt. Kohus asus seisukohale, et nii ranged nõuded tõsteseadmetega (sh ka tõstekraanaga) töötamisele on kehtestatud ainult selle tõttu, et tõsteseadmed on töötamise ajal suurema ohu allikaks. VÕS §1056 kohaselt, kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.

Sama näeb seadus ette, et kohus võib kahjuhüvist vähendada arvestades hukkunud A.S. ́i enda käitumist ja süüd tööõnnetuse põhjustamisel ja kahju tekitamisel. VÕS §139 lg.1, 2 ja 3 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS §139 lg.1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS §139 lg.1 alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Viru Maakohtu kriminaaltoimiku nr.1 – 05 – 244 ja teiste tsiviilasjas uuritud tõenditega luges kohus tõendatuks, et hukkunud A.S. ei olnud mitte ainult lihtne ehitustööline, keda tuli instrueerida ja kes oli kohustatud täitma oma tööandja korraldusi. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. oli ametiisik, ta oli töid teostava ehitusettevõtte Osaühingu Järve Ehitusgrupp juht, kellel lasus seaduse kohaselt kohustus tagada kõigile Osaühingu Järve Ehitusgrupp töötajatele sh ka iseendale tööohutusnõuetele vastav töökoht ja töötingimused. Osaühingu tehnokontrollikeskuse tunnistuse nr.5/14/333/401/2000 kohaselt oli hukkunud A.S. lõpetanud kraana kasutamise järelvaataja kursused ning tema kvalifikatsioon vastas EV Majandusministeeriumi 15.märtsi 1999.a. määrusega nr.17 kinnitatud „Kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja“ nõuetele. Aktsiaseltsi Velsicol Eesti töökaitse alaste protokollide 08.juulist 2002.a., 18.juulist 2002.a. ja 26.juulist 2002.a. kohaselt instrueeriti hukkunud A.S. ́i tööohutusealaselt kui Aktsiaseltsi Silbet töötajat. Töösisekorra eeskirjaga ehitusobjektil ning kokkuleppega töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse kohta 02.juulist 2002.a. juurde lisatud Töösisekorraeeskirja tutvustuse kohaselt oli hukkunud A.S. ́i tutvustatud allkirja vastu kõikide eeskirjadega kui Aktsiaseltsi Silbet objektijuhti. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. oli kvalifitseeritud spetsialist ja pädevate volitustega ametiisik, kelle tegevusele (ehitusobjektil ohutute töötingimuste tagamisel) tuleb esitada märksa kõrgemaid nõudmisi võrreldes tavalise ehitustöölisega. Arvestades hukkunud A.S. ́i kvalifikatsiooni ja tema kui ametiisiku volitusi ehitusobjektil, luges kohus tõendatuks, et hukkunud A.S. ́i poolt oma kohustuste nõuetekohane mittetäitmine oli põhjuslikus seoses tööõnnetuse ja selle raske tagajärje (inimese surma) põhjustamisega. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. ́i käitumist ehitusobjektil tuleb hinnata kahjustatud isiku raske hooletusena, mis aitas kaasa kahju tekitamisele. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Serovantos töötajate poolt kasutatava kraana troppide purunemine tõste ajal iseenesest ei oleks saanud põhjustada hukkunud A.S. ́i surma. Hukkunud A.S. ́i surm saabus ainult selle tõttu, et ta ise rikkus jämedalt tööohutuse nõudeid ja töötas tõstet teostava

kraana noole all, mille tõttu kuulub vähendamisele kuni 100% hagejate poolt esitatud moraalse kahju nõue. Kohus luges tõendatuks, et hukkunud A.S. ́i surmaga tekitatud materiaalne kahju summas 35 567.- krooni on T.S. kasuks, kahju põhjustanud suurema ohu allika valdajalt, R. L. ́ilt, juba Viru Maakohtu otsusega 28.aprillist 2006.a. välja mõistetud. Kohus leiab, et see summa on piisav ja mõistlik ning kooskõlas seadusega kehtestatud kahju hüvitamise eesmärgi nõuetele. Vastavalt VÕS §127 sätetele on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus asus seisukohale, et hukkunud A.S. ́i surma läbi tekitatud kahju eelset olukorda ei olegi enam võimalik taastada objektiivsetel põhjustel, seoses inimese surmaga, mida ei ole võimalik tagasi pöörata. Kohus luges tõendatuks, et hagejate poolt hagiavalduses esitatud moraalse kahju kirjeldus vastab harilikule stressiseisundile, mis tekib igal inimesel, kes on kaotanud surma läbi lähedase inimese, olenemata surma põhjusest. T.S. ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tema töövõimetusseisundi tekkimine oli põhjuslikus seoses just hukkunud A.S. ́i surmaga ning, et töövõimetuse tekkimine muudel põhjustel on välistatud. T.S. ei olnud hukkunud A.S. ́i ülalpidamisel, vaid oli, hagiavalduse kohaselt, Osaühingu Järve Ehitusgrupp töötaja. Ka peale hukkunud A.S. ́i surma on T.S. leidnud endale tööd ja on oma eluga edasi läinud. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Järve Ehitusgrupp ei lõpetanud tegevust seoses oma juhi, hukkunud A.S. ́i surmaga. Kohtus luges tõendatuks, et olukord oli vastupidine – hukkunud A.S. suri tööõnnetuse tagajärjel, kuna Osaühing Järve Ehitusgrupp ei suutnud tagada oma juhile ohutuid töötingimusi Aktsiaseltsi Velsicol ehitusobjektil. Kohus luges kriminaaltoimiku materjalidega tõendatuks, et Osaühing Järve Ehitusgrupp asus peale hukkunud A.S. ́iga toimunud tööõnnetust seda varjama ning ei teatanud tööõnnetusest Tööinspektsioonile, kes oleks läbi viinud juurdluse (Tööinspektsiooni kiri nr.02/8-2-4/2795-1 11.septembrist 2003.a. Kohtla – Järve Politseijaoskonnale, mille kohaselt ei ole Osaühing Järve Ehitusgrupp registreerinud hukkunud A.S. surma tööõnnetusena, aga samuti ei ole Osaühing Järve Ehitusgrupp esitanud Tööinspektsioonile mingeid andmeid tööõnnetuse kohta. Tööinspektsioon on teadlik, et Kohtla – Järve Politseijaoskond on alustanud nimetatud tööõnnetuses menetlust kriminaalasjas nr.02244002751 KrK §206 lg.2 tunnustel). Kohus luges tõendatuks, et hagiavalduse kohaselt sai hageja, A.S. (hukkunud A.S. ́i poeg) toitjakaotuspensioni, ta asus õppima kõrgkooli. Kohus luges tõendatuks, et A.S. (hukkunud A.S. ́i poeg) ei ole esitanud kohtule tõendeid selle

kohta, et hukkunud A.S. ́i surm ja tema mittemeelepärasesse kõrgkooli sissesaamine on omavahel põhjuslikus seoses. Kohus asus seisukohale, et hageja taandab kõik ekslikult rahale. Tegelikult sõltub vajalikku kõrgkooli mittesissesaamine või sissesaamine Gümnaasiumi lõputunnistuse hinnetest, riigieksami tulemustest, kõrgkooli sisseastumiskatsete tulemustest (kui need on olemas) ning konkursist vastavasse kooli, vastavale erialale. Kohus asus seisukohale, et A.S. (hukkunud A.S. ́i poja) väljajäämine meelepärasest kõrgkoolist, meelepärasel erialal, oleks tõenäoliselt aset leidnud ka siis, kui hukkunud A.S. ei oleks tööõnnetuse tagajärjel surma saanud. Eeltoodud aluseks võttes luges kohus tõendatuks, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, aga samuti tuleb kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna T.S. ja A.S. ́i (hukkunud A.S. ́i poja) endi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 19. aprillil 2010.a. otsustas: Jätta Viru Maakohtu 19.06.2009 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus : Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsus jõustus 25.08 2010.a. Riigikohtu määrusega.

Nooremreferent

Alla Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.