Asjaõigus › Omandiasjad

ala

Kaasomanike ühiskasutusse jääb Xxx krundi osa, mis paikneb kõrvalhoone krunt nr. 9 poolsest küljest kuni Muru tänavani .

ASJAOLUD,avaldaja taotlus

Avaldajale K.D.le kuulub 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust reg.osa nr.xxx , asukohagaxxx . Puudutatud isikutele G.L.le ,L.L.ile ja Y.L.le kuulub nimetatud kinnistust igale 1/6 osa kaasomandist. Avaldaja palub kohtul määrata kindlaks kaasomandi kasutamise ja valitsemise kord, kuna kohtuväliselt ei ole seda õnnestunud teha: puudutatud isikud, kes moodustavad ühise perekonna, ei ole vastu võtnud ühtegi avaldaja ettepanekut. Avaldaja soovib kindlaksmääratavat kinnistu kasutamise ja valitsemise korda kanda märkusena ka kinnistusraamatusse. Avaldaja tugineb oma taotlustes Asjaõigusseaduse § 71 lg.1 ja 4 ; 72 lg.1 ja 5; 75 lg.1 ,79,141 lg.3.

Puudutatud isikute vastus Puudutatud isikud vaidlevad vastu avaldaja poolt pakutud kinnistu kasutamise ja valitsemiskorra suhtes esitatud ettepanekutele. Põhjuseks toovad elamu amortisatsiooni ning selle, et avaldaja ei ela koha peal. Esitavad nende poolt vastuvõetava kasutuse ja valitsemiskorra variandi.

Kohtuistung 28.augustil 2008 28.augustil 2008 toimunud kohtuistungil taotles avaldaja kohtu poolt paikvaatluse teostamist. 2 (4)

Kohus määras paikvaatluse ja kohustas avaldajat kohtule esitama kõikide hoonete plaanid, mille kasutuskorda tahetakse kindlaks määrata. L.L. ütles kohtuistungil, et majja on ehitatud linna poolt keskküte,mis ei ole kasutusel. II korrusel on küttetorud läbi lõigatud. Tema kogu aeg koha peal ei ela.

Paikvaatlus 16.oktoobril 2008 16.oktoobril 2008 toimus kohtu poolt korraldatud kinnistu nr 4140708 elamu ja kõrvalhoonete paikvaatlus. Selle juures viibis avaldaja, puudutatud isikutest ainsana G.L., ehitusspetsialist L. P., kes lubas teha projekti elumaja võimalikuks jaotamiseks reaalosadeks. Kohtuistung 02.juunil 2009 Kohtule esitati 16.detsembril 2008 eramu Muru tn. 7 Jõhvi linn, tehniline ehitusekspertiis,mis saadeti kohtu poolt menetlusosalistele seisukoha võtmiseks avaldaja nõuete osas. Puudutatud isikud kinnitasid kohtuistungil, et on nõus eramu ümberehitustöödega,mis võimaldaks kasutuskorda jagada vastavalt avaldaja ettepanekutele. Nõustumise oluliseks tingimuseks seadsid puudutatud isikud ümberehitustööde finantseerimise avaldaja poolt. Avaldaja ja puudutatud isikud olid nõus, et kõrvalhoone garaaźi osa jääb avaldajale ja sauna osa puudutatud isikutele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus,tutvunud kohtuasja materjalidega,kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning teostanud paikvaatluse, määras kinnistu xxx, hoonete kasutuskorra, tuginedes nii avaldaja kui puudutatud isikute nõusolekule . Kohus pidas valitud kasutust mõistlikuks. Olulisi erinevusi hoonete pinna ruutmeetrite proportsionaalsel jagamisel ei ole, avaldaja ja puudutatud isikud saavad hooneid kasutada üksteist segamata. Selline hoonete kasutusviis isoleerib avaldaja ja puudutatud isikute kokkuleppel ka nende kohustused nende kaasomandis olevate hoonete osade suhtes, st. isikud majandavad ainult nende ainukasutuses olevaid hoonete osasid ja mitte neid osasid, mis on antud teise isiku kasutada. Kohus arvestas kohtutoimikule lisatud litsentsi omava eksperdi L.P. 18.oktoobril 2008a tehnilises ehitusekspertiisis tehtud järeldustega hoonete ekspluateerimise küsimuses. Samuti arvestas kohus , et avaldaja võtab endale kohustuse finantseerida isiklikult kõiki ehitustöid, mis on vajalikud hoonete ekspluateerimiseks kasutuskorra jagamise tulemusena . Kohus leiab , et hoonete määratud kasutamisviis tagab Asjaõigusseaduse § 72 lg5 toimimise : asja valdamine ja kasutamine toimub vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ja tagab selle, et ühtede kaasomanike õigused ei ole teiste poolt kahjustatud. Avaldaja on avalduses taotlenud ka kõrvalhoone külge ehitatud kuuri pööningu kasutamist ja krundi kasutamiskorra jagamist. Puudutatud isikud selles osas vastuväiteid ei ole esitanud, mistõttu kohus võttis majandushoone kuuri osa ja krundi kasutuskorra jagamise aluseks avaldaja avalduses märgitud soovi .Kohtuotsuse resolutiivosas on kirjeldatud toimiku lk. 16 asuva asendiskeemi järgi krundi määratavat kasutuskorda: rohelisega märgitud ala jääb avaldaja kasutada,punasega märgitud ala jääb puudutatud isikute klasutada, kollasega märgitud ala jääb avaldaja ja puudutatud isikute ühiskasutusse. Asjaõigusseaduse § 79 lg.1 sätestab, et kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul ,kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. 3 (4)

Avaldaja on soovinud kanda kinnistu kasutamist reguleeriv kohtu poolt määratud kasutuskord kinnistusraamatusse ja kohus aktsepteerib avaldaja tahet. See annab avaldajale ja puudutatud isikutele,kes olid avaldaja poolt avalduses pakutud kasutuskorraga nõus, õiguskindluse ka nende õigusjärglaste õiguste realiseerimisel. Asjaõigusseaduse § 141 lg.3 sätestab , et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus ,samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes ,kui see on kinnistusraamatusse kantud. Marge Tamme kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.