Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 30.04.2009.a. esitas võlgnik avalduse N OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik peamiselt piirdeaedade paigaldustöödega, samuti postiaukude puurimisega ning lammutustöödega. Enne ehitushooaja algust (15.aprill) oli võlgnikule esitatud mitmeid ettepanekuid hinnapakkumiste tegemiseks, kuid ühtegi lepingut sõlmida ei õnnestunud. Seega ei saa võlgnik täita ka sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus algatas 05.05.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks MMerimaa. Ajutise pankrotihalduri aruanne N OÜ on 15.05.2002.a. registrisse kantud osaühing. Võlgniku põhitegevus: kaubanduslik vahendustegevus, aedade piirdeaedade paigaldamine (varasem tegevus). Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta. Võlgniku kontodel vahendid puuduvad. Nõuded ostjate vastu – bilansi järgi on mitmesuguseid nõuded 25 000 krooni väärtuses. Põhivara: (1) materiaalne põhivara bilansi järgi puudub, varade loetelus tooduna 15 000 krooni väärtuses, jääkväärtusena näidatud 0. Arvestades varade soetusaega ja turusituatsiooni on tegemist vähelikviidsete varadega; (2) käibevara – ostetud kaubad müügiks 7420 krooni. Tegemist on mõnede aiapostidega ja abimaterjalidega. Vähelikviidne vara; (3) maksude ettemaksed – bilansi järgi 35 656 krooni, tegeliku olukorra väljaselgitamiseks on vaja läbi viia maksurevisjon, maksuametile maksude tagastamise taotlust pole esitatud. Varade ja eeldatavate nõuete bilansiline maksumus on seega 47 920 krooni (koos maksutagastusega 83 982 krooni). Kassa jääk on 416 krooni. Võlgniku väljaselgitatud kohustused moodustavad kokku 954 436.68 krooni, sellest pandiga tagatud kohustused puuduvad. Võlgniku majandustegevus on faktiliselt lõppenud, edasiseks tegevuseks puudub ressurss, töötav äriidee ja tegevusvaldkonna arendamiseks ka vajalik turusituatsioon. Võlgnik on ettevõttena oma tegevuse lõpetanud. Võlad töölepinguga töötajatele ja lõpetamata töölepingud puuduvad. Võlgnik andmeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisele haldurile esitanud ei ole, ega ole see selgunud ka muudest ajutise halduri käsutuses olevatest dokumentaalsetest allikatest. 2(4)

Juhtorgani seisukohad maksuvõimetuse tekkimise suhtes. Juhatuse liikme kirjaliku ja ka suulise seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks turu ja konkurentsi tingimuste negatiivsed muudatused võlgniku tegevusalal ja tegevuspiirkonnas. Ajutise halduri hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta: antud juhul on võlgniku majandustegevuse lõppemine seotud eelkõige mõningate objektiivsete asjaoludega, milledeks on konkurentsitingimuste muutumine ehitus ja ehitusmaterjalide müügiturul. Otsese hoolsuskohustuse mittetäitmise kohta juhatuse liikme poolt puuduvad andmed, ka ei ole pangakontode analüüsi tulemusena tuvastatud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, võlgniku netovara muutus negatiivseks 2008.a. majandustegevuse tulemusena, mis selgus eelkõige majandusaasta aruande koostamisel. Seega ei esine antud juhul liikmepoolset Äriseadustiku (ÄS) § 176 nõuete rikkumist. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse kohta, kuriteo tunnustega teo või rakse juhtimisvea kohta. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb arvata ehitustegevusega ja kinnisvara arendamisega seotud probleeme (ehitusmaterjalide kallinemine ja eelkõige turusituatsiooni muutumine võlgniku põhilisel tegevusalal). Võlgniku teadaolevad kohustused (954 436.68 krooni) ületavad varasid ja eeldatavaid nõudeid (47 920 krooni) rohkem kui kakskümmend korda, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuses Karistusseadustiku (KarS) § 384 nimetatud kuriteo tunnuseid, mille põhjal võiks kvalifitseerida võlgniku maksejõuetust kui kuritahtlikku. N OÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad tagavad nende realiseerimisel esialgse võimaluse pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhatuse tegevuses maksejõuetuse tekkimisel otseseid juhtimisvigu või kuriteo tunnuseid pole tuvastatud. Lähtuvalt eeltoodust asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et välja tuleb kuulutada N OÜ pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri töötasuga. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada N OÜ pankrot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse läbiviimiseks piisav vara on olemas. Võlgniku vande andmist ajutine haldur ei soovi. Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus MMerimaa. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku teadaolevad kohustused (954 436.68 krooni) ületavad varasid ja eeldatavaid nõudeid (47 920 krooni) rohkem kui kakskümmend korda. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. 3(4)

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur MMerimaa on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku summas 10 800.00 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1000.00 krooni, millele lisandub käibemaks 18% summas 2124.00 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 13 924.00 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.