Täitmine › Muud täitmisasjad

Edasikaebamise kord

Määruse põhjendused A. L. ja K. L. esitasid 28.05.2009 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 09.04.2009 otsuse peale, millega rahuldati AS S. M. hagi A. L.`i ja K. L.`i vastu tsiviilasjas 2-08-78302, jagades A. L.`i ja K. L.`i ühisomandisse kuuluva kinnistu asukohaga XXXXXX XXXX XXXXXXXX XXXX XX XXX XXXXX XX XX (kinnistusregistriosa nr XXXXXX) A. L.`i ja K. L.`i kaasomandisse, määrates mõlema abikaasa kaasomandi osaks 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Edasikaebamise kord on kohtuotsuses märgitud. Kohtutoimikus oleva väljastusteate kohaselt sai A. L. kohtuotsuse kätte 09.04.2009 (t lk 66). Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS 62 lg-st 2 ning § 632 lg-st 1 tulenevalt 11.05.2009 kell 24.00. Kohtutoimikus oleva väljastusteate kohaselt sai K. L. kohtuotsuse kätte 28.04.2009 (t lk 68) A. L. ja K. L. esitasid apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 28.05.2009, seega A. L. esitas apellatsioonkaebuse tähtajast kinni pidamata. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel A. L.`i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 639 lg 2 kolmanda lause kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt, loetakse kaashageja ja -kostja kaasapellandiks või vastustajaks, sõltumata sellest, kas nad apellatsioonkaebuse esitavad või kas apellatsioonkaebus esitatakse nende vastu. Kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes mõlema kostja suhtes ühiselt, siis tuleb lugeda A. L. kaasapellandiks, olenemata kaebuse esitamisest. Ringkonnakohus, tutvunud kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 K. L.`i apellatsioonkaebusega Pärnu Maakohtu 09.04.2009 otsuse peale tsiviilasjas 2-09-5522, leidis, et kaebus tuleb käiguta jätta selles esineva puuduse tõttu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p-le 3 tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu, mis sõltub vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 126 lg 21 teise lause kohaselt on ühisvara jagamise hagi hind hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtus. Eeldatakse, et ühisvara jagamise hagi hind on pool selle ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse. TsMS § 137 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega tuleb apellant K. L. ́il tasuda alates 01.01.2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisas 1 toodud määrade järgi riigilõiv 70 000 krooni. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna puudus on ilmselt kõrvaldatav, jätab ringkonnakohus K. L.`i apellatsioonkaebuse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja annab kaebajale

2(3)

tähtaja 70 000 krooni riigilõivu tasumiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2 kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Margo Klaar kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.