OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu 64 266.10 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
75 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Harrier apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. mai 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Harrier (registrikood: 10814590), esindaja Sulev Tammemäe
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2008 otsus
Vastustaja (kostja): OÜ Hant (registrikood: 10699509), esindaja advokaat Ingmar Lääts Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 22. detsembri 2008 otsus muutmata. Täiendada maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Harrier kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Harrier esitas hagi OÜ Hant vastu 64 266.10 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga suulise veolepingu ja osutas lepingu alusel kostjale veoteenust ajavahemikul 2007. a septembrist kuni 2007. a detsembrini, mille eest esitas hageja kostjale arved nr 86, 91, 97, 106 ja 107. Kostja veolepingust tulenevat maksekohustust ei täitnud. 08.01.2008 volitas hageja OÜ-t Credit Expert kostjalt veolepingust tekkinud võla sissenõudmiseks. Hageja ja OÜ Credit Expert vahel olid lepingulised suhted juba 2005. a, mistõttu koostati lepingu lisa, milles fikseeriti OÜ-le Credit Expert makstava tasu suurusena 8% nõude summast, millele lisandub käibemaks. 08.01.2008 esitas OÜ Credit Expert kostjale hageja nimel nõudekirja võla tasumiseks. 10.01.2008 esitas OÜ Credit Expert kostjale uue nõudekirja vähendatud võla summaga, sest kostja vastuväidetest olid ilmnenud ebatäpsused võla arvestamisel. Kokku nõuti kostjalt 846 478.90 krooni tasumist. 11.01.2008 toimus OÜ Credit Expert kontoris hageja ja kostja kohtumine. Kohtumise tulemusena koostas OÜ Credit Expert garantiikirja, mille poolte esindajad kohapeal allkirjastasid. Garantiikirja järgi kohustus kostja maksma hagejale 129 145.90 krooni hiljemalt 16.01.2008, 327 084.20 krooni hiljemalt 23.01.2008 ja 390 249.60 krooni hiljemalt 05.02.2008. Kostja täitis maksekohustuse osaliselt. 16.01.2008 maksis kostja hagejale 112 572 krooni ja 24.01.2008 199 000 krooni. Kuna kostja maksekohustust osaliselt ei täitnud, võttis OÜ Credit Expert kostjaga uuesti ühendust ja tuletas meelde saavutatud kokkuleppe täitmise vajadust. Lisaks toimusid OÜ Credit Expert kontoris kokkusaamised hageja ja kostja vahel, kus arutati kostja vastuväiteid sõidulehtedel kajastatud sõidutundide arvu ja sellest tulenevalt võlakohustuse lõpliku suuruse osas. 05.02.2008 allkirjastasid poolte esindajad OÜ Credit Expert poolt koostatud kompromisslepingu, millega hageja vähendas oma nõuet 43 152.60 krooni võrra ja kostja võttis kohustuse nõue ülejäänud osas rahuldada. Kokku maksis kostja hagejale OÜ Credit Expert tegevuse tulemusena 803 326.30 krooni. Sellest tulenevalt esitas OÜ Credit Expert hagejale arve 64 266.10 krooni (s.o 8 % 803 326.30 kroonist)
tasumiseks. Hageja arvates on OÜ Credit Expert tasunõue hageja kahju, mis on tekkinud veolepingu rikkumisest kostja poolt. Hageja palus kostjalt välja mõista 64 266.10 krooni. 20.10.2008 toimunud kohtuistungil muutis hageja nõude alust. Hageja teatas, et peab kahju tekkimise põhjuseks 11.01.2008 koostatud võlatunnistusest tulenevate kohustuste rikkumist kostja poolt. Nõude aluse muutmise kohta esitas hageja esindaja kirjaliku avalduse. 25.11.2008 esitas hageja kohtule kirjalikult täiendavad seisukohad. Hageja selgitas, et 11.01.2008 garantiikirjas nimetatud kostja kohustuste mittekohane täitmine on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Ühtlasi kinnitab hageja, et pooltel oli kokkulepe, et juhul kui kostja täidab 11.01.2008 garantiikirjas sätestatud maksete graafikut, siis hageja loobub inkassokulude sissenõudmisest kostjalt. Seetõttu tuleks 11.01.2008 koostatud garantiikirjana pealkirjastatud kokkulepet vaadelda kompromisslepinguna, mitte deklaratiivse võlatunnistusena. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu ei oleks tõendatud kahju tekkimine hagejale. OÜ-le Credit Expert tasu maksmise kohustus tuleneb lepingust. Seetõttu on hagejale kahju tekkinud sõltumata sellest, kas hageja on OÜ-le Credit Expert tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, nagu oleks hageja ja OÜ Credit Expert vahel sõlmitud leping fiktiivne.
2.OÜ Hant hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt väljastas hageja talle arved nr 86, 106 ja 107 alles 11.01.2008. Kostja on tasunud arvetel näidatud summad hagejale 30-45 päeva jooksul, mida võib hageja tegevusvaldkonnas pidada arvete tasumise harilikuks tähtajaks. Lisaks oli arvete tasumine takistatud kostja poolt arvete suhtes esitatud pretensioonide lahendamise vajaduse tõttu. Arvete tasumine eelnimetatud tähtaja jooksul oli seotud arvete hilise esitamisega. Seetõttu ei saa kostja arvates asjaolust, et hageja ja kostja kohtumised toimusid inkassofirma kontoris, veel järeldada, et inkassofirma sekkumine oli mõistlik ja vajalik. Hageja ja kostja kokkusaamisel lepiti suuliselt kokku, et inkassokulud jäävad hageja enda kanda. Kostja hinnangul oli vastuvõtmatu, et võlanõue anti menetlemiseks inkassofirmale enne kõigi arvete ja sõidulehtede kostjale esitamist. Lisaks peab kostja OÜ-le Credit Expert makstavat tasu ebamõistlikult suureks. Kostja ei nõustunud hageja seiskohaga, justkui oleks kostja 11.01.2008 garantiikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja leidis, et 05.02.2008 kokkuleppega on 11.08.2008 garantiikirja muudetud. 05.02.2008 sõlmitud kokkulepet on kostja täpselt täitnud. 05.02.2008, s.o 11.01.2008 garantiikirja muutmise ajaks, oli kostja täitnud maksekohustuse 328 335.80 krooni ulatuses, kuigi garantiikirja järgi pidanuks selleks ajaks tasutud olema 456 230.10 krooni. Ülejäänud osas täitis kostja oma kohustuse 7 päeva jooksul s.o 12.02.2008. Seega isegi 11.01.2008 sõlmitud kokkuleppe formaalse tõlgendamise korral ilmneb, et kostja täitis kohustuse teatud osas hilinemisega, kuid hilinemine ei ületanud mõistlikkuse piire.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2008 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt 11.01.2008 allkirjastatud garantiikirjast tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju, s.o OÜ Credit Expert käsunduslepingu järgse tasu, hüvitamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-06 selgitanud, et „VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole
luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.“. Kohus nõustus kostjaga selles, et 11.01.2008 garantiikirjas on kostja üksnes kinnitanud olemasolevat kohustust, kuid ei ole loonud iseseisvat uut kohustust. Seetõttu on 11.01.2008 garantiikirjal deklaratiivse võlatunnistuse tunnused. Kohtu arvates on 05.02.2008 sõlmitud poolte kokkuleppel kompromisslepingu tunnused. Kokkuleppega on hageja vähendanud nõuet kostja vastu 43 152.60 krooni võrra ja kostja on tunnistanud põhinõuet summas 491 564.40 krooni. Ühtlasi on pooled kokku leppinud tunnustatud nõude ositi täitmise tähtajad. Kohtu hinnangul on pooled sellega muutnud vaieldava kohustuse vaieldamatuks. Kompromisslepingu sõlmimisega on pooled VÕS § 578 lg 2 kohaselt loobunud oma varasematest nõuetest ja omandanud uued nõuded vastavalt kompromisslepingule. Kohus oli seisukohal, et nõuetest loobumisega on pooled loobunud ka kõrvalnõuetest, sh ka kahju hüvitamise nõuetest. Siiski ei ole pooled loobunud kõigist varasematest nõuetest, sest kompromissleping puudutab üksnes kompromisslepingu sõlmimise ajaks veel tasumata võla osa. Enne kompromisslepingu sõlmimist täidetud võlakohustustest tekkinud õigustest pooled loobunud ei ole. Kohtu hinnangul tuleb 11.01.2008 garantiikirjast tulenevat kostja kohustust tasuda arved pärast saatelehtede vastavuse kontrollimist tegelikult toimunud vedudele mõista selliselt, et maksepäevaks pidi kostja välja selgitama, millises osas ta nõudele vastu vaidleb ning seda ka hagejale tõendama. Osas, mida kostja ei vaidlustanud, tulnuks kohustus täita garantiikirjas näidatud ajaks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, mis ajal, millises ulatuses ja millistele tõenditele tuginedes kostja hageja nõudele vastu vaidles. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja rikkus kostjale veoteenuse eest maksmise kohustust osaliselt, garantiikirja kohaselt 16.01.2008 ja 23.01.2008 tasumisele kuulunud maksete osas. Kohus leidis, et pooltel ei ole vaidlust selles, et OÜ Credit Expert on koostanud nii 11.01.2008 allkirjastatud garantiikirja kui ka 05.02.2008 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe. Samuti on pooled pidanud läbirääkimisi OÜ Credit Expert kontoris viimase esindajate juuresolekul. Eeltoodu kinnitab, et OÜ Credit Expert on tegutsenud käsunduslepingu täitmiseks, mistõttu puudub alus pidada fiktiivseks hageja ja OÜ Credit Expert vahel sõlmitud käsunduslepingut. VÕS §-st 128 tuleneb, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus järeldas, et kahju tuvastamiseks piisab asjaolust, et hagejal on tekkinud kohustus tasu maksmiseks. Käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppest nr 1/2 nähtub, et hagejal on kohustus maksta tasu 8 % nõude summast. Sellega on kahju tekkimine hagejale tõendatud sõltumata sellest, kas hageja on OÜ-le Credit Expert tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leidis, et kostja võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja on hagi alusena nimetanud garantiikirjast
tulenevate kostja kohustuste rikkumist. Hageja sõlmis käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppe nr 1/2 OÜ-ga Credit Expert 08.01.2008. Hageja on kinnitanud, et käsunduslepingu järgi pidi ta tasu maksma tasutud võlasummalt. Garantiikirja allkirjastasid hageja ja kostja esindaja 11.01.2008. Kohtu hinnangul tulenes eelnevast, et juhul kui kostja ei oleks võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud, oleks hagejal siiski tekkinud kohustus OÜ-le Credit Expert tasu maksta. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et hageja on kahju hulka arvestanud tasu ka kostja poolt tähtaegselt tehtud maksetelt. Kuna hageja kohustus OÜ-le Credit Expert tasu maksta ei sõltunud sellest, kas kostja täitis garantiikirjas väljendatud kohustused tähtaegselt, siis ei saa kostja rikkumist pidada hagejale tekkinud kahju põhjuseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Harrier taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 22. detsembri 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista OÜ-lt Hant välja OÜ Harrier kasuks kahjuhüvitisena 75 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige seisukoht, et 05.02.2008 kokkuleppega loobus apellant VÕS § 578 lg 2 kohaselt kõrvalnõuetest, sh kahju hüvitamise nõudest. Kohtu argumentatsioonist ei selgu, millistel põhjustel on nimetatud järeldusele jõutud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08 leidnud, et nõudest loobumist saab eeldada ainult vaieldavate või ebaselgete õigusküsimuste raames. Vaieldav oli veoteenuse arvete vastavus tegelikkusele. Pooled ei ole kunagi vaielnud garantiikirjas sätestatud tahte üle, et vastustaja kohustub hüvitama garantiikirja rikkumise korral apellandil tekkinud kahju (maksma kinni OÜ-le Credit Expert tasutava teenustasu). Seetõttu ei saa ka eeldada, et 05.02.2008 kokkuleppega loobus apellant kõrvalnõudest või et poolte tahe oli suunatud varasema kahju hüvitamise kokkuleppe muutmisele. 05.02.2008 kokkulepet ei oleks kunagi sõlmitud, kui vastustaja oleks oma kohustused täitnud vastavalt garantiikirjas sätestatud maksegraafikule. Kuna põhjusliku seose küsimusi ei ole vastustaja välja toonud, samuti ei ole seda kohtumenetluses arutatud, on hagi rahuldamata jätmine põhjusliku seose puudumise tõttu apellandi jaoks üllatav. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Kahju hüvitamise nõue oli apellandi üks ja ainus põhinõue, mistõttu maakohtu rikkumist ei saa õigustada ka TsMS § 436 lg 5 kaudu; 2) ei vasta kohtu tõlgendus VÕS § 29 lg-le 1, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Apellant ei saa nõustuda tõlgendusega, et garantiikirjas sätestatud maksegraafikust tuleb aru saada nii, et maksepäevaks pidi kostja üksnes teatama ja tõendama, millises osas ta arvetele vastu vaidleb. Garantiikirjas oli selgelt sätestatud poolte ühine tahe, mis oli suunatud maksete teostamisele vastavalt kokkulepitud tähtpäevadeks, mitte tõendamisele ja teatamisele. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole apellandi selgitused veenvad või miks tuleb poolte selgesõnaliselt märgitud tahet tasuda arved vastavalt graafikule tõlgendada viisil, mida poolte tahet kajastav lause grammatiliselt ega semantiliselt ei toeta; 3) on otsus vastuoluline. Otsuse p 9 lauses 3 märgib kohus, et vastustaja ei ole garantiikirjas sätestatud maksekohustust rikkunud. Sama punkti lõpuosas aga viitab kohus VÕS §-le 100, asudes seisukohale, et garantiikirjas sätestatud graafikut on siiski rikutud; 4) oli hagis esitatud nõue kajastatud ilma käibemaksuta. Kuna apellant kohustus OÜ-le Credit Expert tasuma 8 % reaalselt laekunud võlasummalt, s.o 64 266.10 krooni. OÜ Credit Expert on käibemaksukohuslane ning teenustasule lisandus käibemaks. Apellandile esitati arve summale
75 833 krooni, mis garantiikirjas sätestatu kohaselt tulnuks vastustaja poolt hüvitada. Apellant vähendab eelnimetatud summat ning esitab nõude 75 000 kroonile.
5.OÜ Hant vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.detsembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudus 11.01.2008 garantiikirjas ja 05.02.2008 kokkuleppes igasugune viide inkassoteenuse kulude kandmisele. Kohus ei ole rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Põhjusliku seose tuvastamine ei ole uus asjaolu, vaid kehtiva õiguse kohaldamine esitatud asjaoludele. Kohus on õigesti leidnud, et hagejal tekkis OÜ-le Credit Expert tasumise kohustus olenemata asjaolust, kas OÜ Hant tasub võlgnevuse tähtaegselt või mitte. OÜ Harrier pole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks, et OÜ Hant oleks keeldunud arvete tasumisest enne inkassofirma poole pöördumist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-06 käsitlenud VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 kohaldamist: „Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju. VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.“ Seega ei annaks isegi põhjusliku seose võimalik tuvastamist leidmine alust OÜ Harrier kahjunõude rahuldamiseks; 2) on ebaõige seisukoht, et maakohtu tõlgendus ei ole vastavuses VÕS § 29 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis. Garantiikiri ei sisalda viidet täiendavate kulude või kahju hüvitamise kohustuse tekitamisele; 3) ei ole maakohtu otsuse punktis 9 vastuolusid; 4) on nõutav kahjusumma 75 000 krooni ebamõistlikult suur ja tõendamata. Apellatsioonkaebuses on sisuliselt esitatud nõude suurendamise taotlus, mille hilisemaks esitamiseks puudub põhjendus. TsMS § 630 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale. Esimese astme menetluses oli hageja nõudeks 64 266.10 krooni, mistõttu saab apellatsioonkaebuses olla käsitluse all nõue samas suuruses, mitte aga suurendatult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
22.detsembri 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust hagi rahuldamata jätmise osas.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub põhjuslik seos kostja kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel ning see on aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks (VÕS § 127 lg 4). 20.10.2008 esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse (t.l 54) hagi aluse muutmiseks. Nimetatud avalduses kinnitas hageja, et tema nõue kostja vastu põhineb poolte vahel 11.01.2008 sõlmitud lepingul (garantiikiri). Asja materjalidest nähtub, et hageja sõlmis OÜ-ga Credit Expert 08.01.2008 käsunduslepingu lisakokkuleppe ning selle järgi pidi ta tasu maksma tasutud võlasummalt. Garantiikirja sõlmisid pooled 11.01.2008. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et ka juhul, kui kostja ei oleks garantiikirjas märgitud kohustust rikkunud, oleks hagejal siiski tekkinud kohustus OÜ-le Credit Expert tasu maksta ja seda tulenevalt käsunduslepingust. Seega ei sõltunud hageja kohustus OÜ-le Credit Expert tasu maksta sellest, kas kostja rikkus garantiikirjas märgitud kohustust ning seetõttu hageja poolt märgitud kostja rikkumine ei ole hagejale tekkinud kahju põhjuseks. Maakohus on õigesti märkinud, et põhjusliku seose puudumisele viitab ka asjaolu, et hageja on kahju hulka arvestanud ka tasu kostja poolt tähtaegselt tasutud maksetelt. Ekslik on apellandi väide, et põhjusliku seose küsimust kohus menetlusosalistega ei arutanud ja sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatut. Põhjusliku seose tõendamiskoormis lasub hagejal ning see on eelduseks kahju hüvitamise nõude rahuldamisele. Seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on rikkunud VÕS § 29 lg-s sätestatud tõlgendamisreegleid. 11.01.2008 garantiikirjas ega 05.02.2008 kokkuleppes ei ole pooled leppinud kokku hageja inkassoteenuste eest tasumise korras ning nendest kokkulepetest ei tulene kostjale kohustust kanda hageja inkassoteenuste kulusid. Apellandi seisukoht, et kostja poolt garantiikirjas kokkulepitud maksegraafiku rikkumise korral peab ta hüvitama hageja poolt tasumisele kuuluva inkassotasu (kahju), ei tulene garantiikirjast ja seega ei saanud poolte tahe sellele suunatud olla. Ringkonnakohtu istungil kinnitas apellant, et inkassotasu hüvitamise kohustus tekkis kostjal pooltevahelisest suulisest kokkuleppest. Kostja ei ole nimetatud suulist kokkulepet tunnistanud. Kuivõrd kostjale kahju hüvitamise kohustus ei tekkinud 11.01.2008 garantiikirjast ega 05.02.2008 kokkuleppest, siis ei ole iseenesest tähtsust sellel apellandi väitel, kas kohus käsitles 05.02.2008 kokkulepet kompromisslepinguna või mitte. Maakohus on vaidlustatud otsuses (p 9) leidnud, et kostja rikkus talle veoteenuste maksmise kohustust osaliselt, s.o garantiikirja kohaselt 16.01.2008 ja 23.01.2008 tasumisele kuulunud maksete osas. Samas punktis on kohus märkinud, et kostja seisukoha järgi ei ole ta garantiikirjas märgitud kohustusi rikkunud. Seega ei ole kohtuotsuse p 9 vastuoluline, nagu seda apellatsioonkaebuses rõhutatakse.
8.Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 64 266.10 krooni väljamõistmist ning maakohus tegi otsuse sellest nõudest lähtudes. TsMS § 630 lg 1 esimese lause kohaselt pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Nimetatud sättest tulenevalt on võimalik apellatsiooni korras vaidlustada maakohtu otsust, millega jäeti rahuldamata hageja nõue 64 266.10 krooni väljamõistmiseks. Apellatsioonimenetluses ei saa hageja oma nõuet suurendada ja nõuda kostjalt 75 000 krooni väljamõistmist. Ringkonnakohus jätab apellandi taotluse nõude suurendamiseks tähelepanuta.
9.Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 3 leidnud, et hageja nõuab käsunduslepingu järgse tasu maksmist ning vaidlustatud otsuse p-s 10, et hageja väitel seisneb talle tekitatud kahju selles, et hageja on kohustatud maksma OÜ-le Credit Expert tasu viimasega kostjalt võla sissenõudmiseks 08.01.2008 sõlmitud käsunduslepingu lisa alusel.
Seega on kohus vaidlustatud otsuses möönnud, et hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ Credit Expert vahelisest käsunduslepingust, mitte ainult poolte 11.01.2008 allkirjastatud garantiikirjast. Eelnevast järelduvalt tuleb anda hinnang ka sellele, kas inkassoteenuse kulu on hageja kahju ning kas hageja nõue on sel alusel põhjendatud või mitte. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Inkassoteenuse kulu on käsitletav võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisest tuleneva kahjuna siis, kui nimetatud teenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kas need kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud hageja poolt inkassoteenuse kasutamine vajalik ja põhjendatud ning hageja nõue tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et enne inkassofirma poole pöördumist 08.01.2008 ei esitanud hageja kostjale ühtegi suulist ega kirjalikku pretensiooni võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ei teinud midagi, et selgitada välja, miks arved on tasumata ning kas kostja on arved üldse kätte saanud. Samuti puudus poolte vahel igasugune kokkulepe vaidluse lahendamiseks kolmanda isiku vahendusel. Seetõttu on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja taoline käitumine tuli talle üllatusena ning selline kahju ei olnud talle ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Garantiikirjast nähtuvalt sai kostja viiest tasumata arvest kolm (nr 86, nr 106, nr 107) alles garantiikirja allkirjastamisel 11.01.2008. Garantiikirjas leppisid pooled kokku saatelehtede kontrollimise ning 05.02.2008 kokkuleppest nähtub, et arvete nr 106 ja nr 107 koostamise aluseks olevatel osadel sõidulehtedel ei ole sõidutunnid vastavuses tegelikkusega. Saatelehtede kontrollimise tulemusena vähendas hageja nõuet 43 152.60 krooni võrra. Nii 11.01.2008 garantiikiri kui 05.02.2008 kokkulepe on allkirjastatud hageja ja kostja poolt. Eelnevast järeldub, et saatelehtede ja nende alusel arvetel märgitud summade kontrollimine jääb lepingupoolte tavapärase majandustegevuse raamidesse ning hageja ei ole põhjendanud, milleks tal oli täiendavalt vaja inkassoteenust kasutada. Vastupidine oleks olukord juhul, kui hageja pöördumistele võlgnevus tasuda (võla täpne suurus kindlaks teha) ei oleks kostja reageerinud ning hoidunud koostööst kõrvale. Sellisele asjaolule ei ole hageja tuginenud ning see ei nähtu ka asja materjalidest. Antud juhul ei ole hageja käitumine kooskõlas ka VÕS § 139 lg-s 2 sätestatuga, kuna ta rikkus kahju vähendamise kohustust. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et antud juhul oleks hageja põhjendatud õiguskaitsevahendiks viivise nõue.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Harrier kanda.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.