Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 09.oktoobril 2007.a. sõlmisid OÜ A(pankrotis) ja SI Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriossa nr.XXX kantud korteriomandi asukohaga XXXTallinn 8edaspidi „korteriomand“)ja 11.oktoobril 2007.a. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX(edaspidi „kinnistu“) müügilepingud ja asjaõiguslepingud, millega OÜ A müüs korteriomandi hinnaga 1 300 000 krooni ja kinnistu hinnaga 1 100 000,krooni SI. 26.oktoobril 2007.a. esitas AS R Harju Maakohtule pankrotiavalduse OÜ A(pankrotis) vastu, kuivõrd OÜ A(panrkotis) oli rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada laen ning tasuda kõrvalkohustused ning võõrandanud sisuliselt kõik OÜ A(pankrotis) vara vahetult peale AS R nõude sissenõutavaks muutumist ning muutnud ennast sellega maksejõuetuks. Harju Maakohus algatas 27.veebruari 2008.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-07-45335 OÜ A pankrotimenetluse ning 18.aprilli 2008.a. otsusega kuulutas välja OÜ A pankroti. Harju Maakohus on nii 27.veebruari 2008.a. määruses kui ka 18.aprilli 2008.a. pankrotiotsuses asunud seisukohale, et 09.oktoobri 2007.a. ja 11.oktoobri 2007.a. tehingutega on OÜ A(pankrotis) muutnud ennast tahtlikult maksejõuetuks. Korteriomandi ja kinnistu müümisest ei ole reaalselt laekunud OÜ A(pankrotis) müügihinda. SI on OÜ A(pankrotis) juhatuse liige ning osanik, seega käsitletav võlgniku lähikondsena pankrotiseaduse § 117 lg 2 p.1 ja p.2 alusel. Juhindudes PankrS § 109 lg1, § 110 lg1 p.2, lg 2 ja lg3 ja § 117 lg2 p.1 ja p.2 palub hageja :

kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomandi asukohaga XXX Tallinn ja Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr.XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, pindalaga 1666 m2 omanikuna. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista. 10.01.2007.a. oli OÜ Aja SI sõlminud laenulepingu, mille kohaselt võttis hageja kostjalt laenu summas 1 700 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 30.04.2008.a. Äriühing tegeles kinnisvara arendusega. 25.09.2007.a. sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandas hageja SD Tallinnas XXX asuva korteriomandi. Kuna SI ütles laenulepingu üles ja soovis, et hageja tagastab kogu laenu ühekorraga, raha oli aga kinnisvara soetamiseks kulutatud, oli hageja sunnitud võõrandama SI mõlemad kinnistud. Sellega oli vähendatud äriühingu kohustused ühe võlausaldaja ees – SI ees. Haigru 15 kinnistu soetati AS-ilt R laenatud raha eest., seades kinnistule AS-i R kasuks hüpoteegi 4 500 000 krooni. Soovides vähendada võlakoormust AS-i R ees, refinantseeris AOÜ laenu ja laenuandjaks ning hüpoteegipidajaks sai DnB NORD Bank. Pangalt saadud laenust maksis kostja 450 000 krooni AS-le R . Hiljem AOÜ-l tekkisid raskused pangalaenu maksmisega. Et vähendada oma laenu pangale, vormistas kostja panga soovitusel võõrandamistehingu Haigru 15 kinnistu osas, võttes laenu juba oma nimele. Selline tegevus ei ole kuidagi seotud võlausaldaja huvide kahjustamisega, kuna võlausaldaja AS R sai osa oma rahast kätte ning rahaline kohustus läks üle eraisikule (kostjale). Kinnistud müüdi turuhinnaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli teadlik juhatuse liikmena, et tehingutega kahjustab võlausaldaja AS R huve. AS –ga R sõlmitud laenulepingu täitmise tähtpäev ehk nõude sissenõutavaks muutumise päev oli 10.10.2007.a., seega enne seda kuupäeva Haigru 15 kinnistuga tehtud tehingut ei ole alust kehtetuks tunnistada. Hageja väide, et tehingutega tehti võimatuks hageja majandustegevuse jätkamine, on paljasõnaline. Kuna firma tegeles kinnisvara arendamisega ja firma vahendid olid peamiselt koosnenud kostja laenudest, majandustegevus oleks võimalik samal viisil jätkata, saades jälle laenu ja soetades uusi objekte. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus PankrS § 109 lg1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS § 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingud, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustavad võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse § 110 lõike 1 punktist 2 tulenevalt võib kohus tunnistada kehtetuks mistahes tehingu, kui see on tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Harju Maakohus algatas OÜ A pankrotimenetluse 27.veebruaril 2008.a. ja kuulutas välja OÜ A pankroti 18.aprillil 2008.a. Vaidlustatakse tehingud, mis on tehtud 09.10.2007.a. ja 11.10.2007.a. Puudub vaidlus, et vaidlustatud võõrandamistehingud on tehtud vähem kui 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Samuti puudub vaidlus, et kostja oli hageja lähikondne (hageja juhatuse liige) pankrotiseaduse tähenduses. Haigru 15 kinnistu müügihinnaks oli 1 100 000 krooni, XXX korteriomandi müügihinnaks oli 1 300 000,- krooni, mis vastab tehingute tegemise ajal turuhinnale. PankrS § 110 lg2 kohaselt kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-08 selgitanud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega

tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevast võlausaldajate kahjustamise. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-39-08 selgitanud, et kui hageja suudab tõendada, et teine pool oli teadlik võlgnikku ähvardavast maksejõuetusest, on üldjuhul ka selge, et ta oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta enamasti ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevast võlausaldajate huve. Kohtuistungil on poolte seletustega leidnud tõendamist, et korteriomandi ja kinnistu müügist ei laekunud OÜ-le A(pankrotis) müügihinda. Nimelt 10.01.2007.a. oli OÜ A ja SI sõlminud laenulepingu, mille kohaselt võttis hageja kostjalt laenu summas 1 700 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 30.04.2008.a. (toimiku lk. 62). Kostja seletuste kohaselt ütles tema laenulepingu ennetähtaegselt üles ja soovis, et hageja tagastaks kogu laenu ühekorraga., raha oli aga kinnisvara soetamiseks kulutatud, mistõttu hageja võõrandas kostja sõnade kohaselt kinnistud kostjale, vähendades äriühingu kohustusi ühe võlausaldaja ees- SI ees. Harju Maakohtu OÜ A pankroti väljakuulutamise jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-0829442 on kohus tuvastanud, et OÜ Aja AS R vahel oli sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenas AS R hagejale 1 017 633,00 krooni, intressiga 25 % aastas ning tagastamise tähtajaga 10.08.2007.a. Pooled muutsid laenulepingut selliselt, et laenusumma ning intresside tasumise lõpptähtpäevaks määrati 10.oktoober 2007.a. Võlgnik ei asunud laenulepinguga võetud kohustusi täitma. AS R omas sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu summas 1 572 550,32 krooni. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et 10.oktoobril 2007.a. muutus sissenõutavaks AS R nõue summas 1 572 550, 32 krooni. Päev enne eelpool nimetatud võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumisest, 09.oktoobril 2007.a., võõrandas võlgnik oma juhatuse liikmele SI korteriomandi XXX. Selle tehinguga võlgnik küll vähendas oma kohustusi ühe võlausaldaja- SI ees, kuid nimetatud nõue ei olnud tehingu tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt kahjustas OÜ Aja SI vahel 09.10.2007.a. sõlmitud XXX asuva korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping võlausaldaja AS R huve. 11.oktoobril 2008.a. leidis aset kinnistu asukohaga XXX võõrandamine kostjale, mil nii hageja kui ka kostja pidid olema OÜ A(pankrotis) pankrotiolukorrast teadlikud. Nii korteriomandi kui ka kinnistu võõrandamisega kahjustas OÜ A(pankrotis) võlausaldajate huve. Kostja väited, et Haigru 15 kinnistu võõrandamisel vähenes võlgavõlausaldaja AS R võlg 450 000,- krooni võrra ei lükka ümber fakti, et tehinguga kahjustati võlausaldaja AS R huve. Võlausaldajal AS-il R oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kordades suurem kui 450 000,- krooni. Jõustunud võlgniku pankroti väljakuulutamise otsuses on kohus tuvastanud, et kinnistute müümisega SI on võlgnik enda tahtlikult maksejõuetuks muutnud . Haigru tee 15 kinnistu võõrandamise ajal 11.oktoobril 2007.a. oli hageja makseraskustes, mida tõendab asjaolu, et võlausaldajal AS-il R oli selge ja sissenõutav nõue hageja vastu summas 1 572 550,32 krooni ja hagejal puudus vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Kostja juhatuse liikmena pidi olema teadlik hageja maksejõuetuse süvenemisest , tehes sellele vaatamata tehingud, mis tõid kaasa 27.02.2008.a. hageja pankrotimenetluse algatamise ja 18.04.2008.a. hageja pankroti väljakuulutamise. Korteriomandi ja kinnistu võõrandamisega vähenes hageja vara, samas kostja kindlustas enda nõude esmase rahuldamise, rikkudes võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi.

Kuna 09.10.2007.a. ja 11.10.2007.a. hageja ja kostja vaheliste tehingutega on kahjustatud võlausaldaja(te) huve, tehingud on tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsega, on alus nende kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada kehtetuks poolte vahel 09.oktoobril 2007.a. sõlmitud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriossa nr. XXX kantud korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn ja 11.oktoobril 2007.a. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX müügilepingud ja asjaõiguslepingud . PankrS § 119 lg1 sätete alusel kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kuna kohus tunnistab kehtetuks OÜ A(pankrotis) ja SI vahel 09.oktoobril 2007.a. sõlmitud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomandi asukohaga XXX Tallinn müügilepingu ja asjaõiguslepingu , samuti OÜ A(pankrotis) ja SI vahel 11.oktoobril 2007.a. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. 111200402 kantud kinnistu asukohaga XXX, müügilepingu ja asjaõiguslepingu, kohustab kohus SI tagastama pankrotivarasse tehingute alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule tagasivõitmise hagi, tuleb hageja nõue tunnustada OÜ A(pankrotis) omandiõigust Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriossa nr. XXX kantud korteriomandile asukohaga XXX Tallinn , Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri nr XXX kantud kinnistule asukohaga XXX ja nõue tuvastada SI kohustus anda nõusolek OÜ A(pankrotis) kandmiseks kinnistusraamatusse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehtu. TsMS § 163 lg1 sätete kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 09.juuli 2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-29442 on kohus vabastanud hageja täielikult riigilõivu ja kohtukulude kandmisest. TsMS § 190 lg3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.