Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja R H esitas 30.12.2008.a. kohtule avalduse T K’i suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõude suurus pankrotiavalduse esitamise seisuga 386 500.00 krooni, mida võlgnik ei ole võimeline tasuma. Võlgniku vastus Võlgnik teatas 26.02.2009.a. vastuses, et ei vaidlusta asjaolu, et Harju Maakohtu 24.09.2007.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) on temalt R H’a kasuks välja mõistetud 386 500 krooni. Samuti ei vaidlusta võlgnik asjaolu, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga ning et selle alusel on algatatud täitemenetlus. Võlgnik möönab, et vaatamata temapoolsetele, senini edututele, püüdlustele leida võimalusi oma kohustuste täitmiseks R H’a ees, on eelnimetatud võlgnevus siiani tasumata. Võlgnik ei vaidlusta pankrotiavalduses väljatoodud asjaolusid. Vara ega sissetulekuid, mis võimaldaksid tasuda R H’ale võlgnevust, võlgnik ei oma. 08.04.2009.a. algatas kohus T K’i pankrotimenetluse ning nimetas kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks K Mägi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andmed võlgniku kohustute kohta: Võlgniku T K’i poolt esitatud andmete kohaselt omas võlgnik 2(4)

kohustusi seisuga 24.04.2009.a. kokku summas 1 238 000 krooni, millest kõik kohustused on lühiajalise iseloomuga ning nende sissenõudmise tähtaeg on saabunud. Suuremad võlakohustused on võlgniku andmeil kohustused kahe füüsilise isiku ees summas 885 000 krooni ning kohustus OÜ T ees summas 300 000 krooni. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas 1 238 000 krooni. Andmed võlgniku vara kohta: Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: - Swedbank AS konto nr xxxxxxxxxxxxxxx 0.00 krooni - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali konto nr xxxxxxxxxxxxxxx (EEK)0.01 krooni konto nr xxxxxxxxx (EUR)

0.46 EUR

= 15.65 krooni - AS Eesti Krediidipank konto nr xxxxxxxxxxxxxx 0.00 krooni - AS SEB Pank konto nr xxxxxxxxxxxxxxx 11.87 krooni Kokku moodustavad rahalised vahendid pankades 27.53 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel T K’i nimele liiklusregistris seisuga 21.04.2009.a. sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Samuti ei ole T K’i kantud vastutava kasutajana kehtivatele registreerimistunnistustele. Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kuulub võlgnikule OÜ G(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 10 000 krooni. Võlgnikule kuuluva äriühingu 25%-se osa turuhinda on raske määratleda, kuna Äriregistri andmeil pole OÜ G ühtegi majandusaasta aruannet esitanud ning juhatuse liikme T K’i ütluste kohaselt äriühingus majandustegevust ei toimu. Võlgnikule kuulus ka 40 000-kroonise nimiväärtusega OÜ S osa, kuid kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-01-269 lõpetati pankrotimenetlus seoses raugemisega ja äriühing on registrist kustutatud 28.04.2009.a. Seega reaalset turuväärtust võlgnikule kuulunud 100%-ne äriühingu osa enam ei oma. Võlgniku abikaasale K K’ile kuulub OÜ T 12 000-kroonise nimiväärtusega osa (moodustab 30% osakapitalist) ning ilmselt võib tegemist olla abikaasade ühisvaraga. Äriregistri andmeil äriühing majandusaasta aruannet esitanud ei ole, mistõttu on raske hinnata võlgniku abikaasale kuuluva äriühingu väärtust. AS-i Krediidiinfo andmeil on OÜ-l T maksuvõlad summas ca 317 000 krooni. Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et võlgniku abikaasale kuuluv 30%-ne äriühingu osa märkimisväärset turuväärtust ei oma. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil kuulub võlgniku abikaasale kinnistu registriosa nr 2586501. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et abikaasa on kinnistu omandanud kinke teel ning saadu kuulub abikaasade lahusvara hulka. Kokkuvõtvalt võib võlgniku reaalseks vara suuruseks hinnata pangakontodel oleva sularaha summas 27.53 krooni. Majanduslik olukord ja maksevõime. Maksu- ja Tolliameti andmeil võlgnik ei tööta ning 20072008 füüsilise isiku tuludeklaratsioone esitanud ei ole, mistõttu võib eeldada, et võlgnikul püsiv sissetulek puudub. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad oluliselt tema vara, võlgnikul vara praktiliselt puudub, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt võlgniku poolt antud laene võlgnikuga seotud äriühingule (OÜ S ), mille tagasisaamine ebaõnnestus, kuna võlgnikule kuulunud äriühing pankrotistus. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Kohtuistung Kohtuistungil 12.05.2009.a. jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja töötasu arvestusele ei olnud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada T 3(4)

K’i pankrot. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et võlgnik kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86). Võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja töötasule ei olnud. Võlgnik tunnistab võla olemasolu ning ei vaidlusta pankrotiavalduses väljatoodud asjaolusid. Võlgnikul puuduvad vara ja sissetulek. Võlgnik on töötu. Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada T K’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus K Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku reaalseks vara suuruseks võib hinnata pangakontodel oleva sularaha summas 27.53 krooni, samas kui teadaolevad võlakohustused moodustavad 1 238 000 krooni. Seega võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et T K ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur K Mägi on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 14 400.00 krooni (arvestusega 1200 krooni tund) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 567.30 krooni. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Võlausaldaja R H on 11.03.2009.a. tasunud tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 25 000.00 krooni (maksekorraldus nr 311). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks kokku 14 976.30 krooni, mis tuleb välja maksta tagatiste kontolt.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.