Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Alexei Zverev ja Lia Karma esitasid 12.12.2007.a hagi KÜ Männiku tee 59 vastu, milles palusid tühistada kostja 26.09.2007.a üldkoosoleku otsuse p 1, millega kinnitati projekteerimis- ja planeerimistegevuseks 10.09.2007.a koosolekul esitatud visioonide alusel koostatud hoovi üldplaan. Hagi põhjenduste kohaselt kuulub hagejatele 696/3006 mõttelist osa Tallinnas Männiku tee 59 asuvast kinnistust. Kinnistu kaasomanikud sõlmisid 2.08.2006.a notariaalse kokkuleppe korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluva hooneosa kasutamise ja valdamise kohta. Hagejad leidsid, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole kooskõlas nimetatud kokkuleppega, kuna selle kohaselt tuleb otsustada hoovi planeerimisega seotud küsimused kõigi korteriomanikega kooskõlastatult. Kostja otsust ei saa samastada kaasomanike kokkuleppega. Ühistu koosolekul võeti vaidlustatud otsus vastu liikmete häälteenamusega. Hagejad hääletasid koosolekul otsuse vastu. Kostja poolt heaks kiidetud hoovi planeering on vastuolus hagejate huvidega, kuna selle alusel ehitamine halvendaks oluliselt nende elu kvaliteeti. Plaanil ei vasta parkimiskohtade arv ettenähtule, parkimisplats asub hagejate terrassist kõigest 7,5 m kaugusel ja nende korteri õuepoolsete akende vahetus läheduses. Kokkuleppe kohaselt luuakse parkimisplats võimalikult idapoolse aia lähedale, kuid mitte lähemale kui 15 m hoovipoolsest fassaadist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Üldkoosolek oli pädev vastu võtma majandamiseks vajalikke otsuseid, mis on kooskõlas kaasomanike kokkuleppega. Hagejad ei tõendanud, et otsusega kinnitatud hoovi üldplaan ei ole vastavuses kaasomanike kokkuleppega. Hagejad on asunud oma õigusi realiseerima vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kaasomanike kokkuleppes nõustusid nad parkimisplatsi rajamisega. Hagejad on sisuliselt esitanud kasutuskorra kindlaksmääramise nõude. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hageja II hagi ning jättis hageja I hagi rahuldamata. Kohus jättis hageja II menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja I menetluses osalemisest tekkinud täiendavad menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hagejate nõue on ebaselge. Hagejad taotlevad juriidilise isiku organi otsuse tühistamist, mitte selle tühisuse tuvastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse viienda peatüki mõtte kohaselt on nõue üldkoosoleku otsuse tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks õiguslikult samatähenduslik. Hagejad on korteriomandi ühisomanikena kokku leppinud, et ühistu liikme õigusi realiseerib hageja II. Seega on üksnes hageja II ühistu liikmena õigustatud nõudma korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamist

(kehtetuks tunnistamist). Hageja I ei ole ühistu liige, millest lähtuvalt puudub tal õigus juriidilise isiku otsuse vaidlustamiseks. Kostja 26.09.2007.a üldkoosoleku otsusega kinnitati hoovi üldplaan, mis peaks otsuse kohaselt jääma aluseks hoovi edasisele planeerimisele. Vaidlustatud otsuse poolt hääletas 4 ühistu liiget, vastu oli hageja II. Korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused on sätestatud korteriühistuseaduses (KÜS). Korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) ja korteriomandiseaduse (KOS) sätteid. Nii seaduse kui ka kostja põhikirja järgi on korteriomanike asutatud korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandi omanike ühiste huvide realiseerimine kaasomandis oleva vara majandamisel. Männiku tee 59 asuva kinnistu korteriomandite omanikud on kaasomanikena 2.08.2006.a lepingus kokku leppinud, et kõik olulised küsimused, mis on seotud kaasomandis olevate ruumide ja hoovi planeerimisega, otsustatakse kõigi omanikega kooskõlastatult. Kooskõlastatuks loetakse otsus ka juhul, kui kahe nädala jooksul pärast enamusotsuse teatavaks tegemist jäetakse kirjalik seisukoht edastamata või edastatakse eitav motiveerimata seisukoht (p. 4.3). Seega on kaasomanikud otsustanud, millistes küsimustes tuleb otsuseid vastu võtta üksnes konsensuse saavutamisega. Sellekohases otsustuses väljendus korteriomanike ühine huvi, millega arvestamine on ühistu põhikirjaline ülesanne. Kaasomanike 2.08.2006.a lepingu p-s 4.7.1 sisaldub kaasomanike kokkulepe selles, et hoovi luuakse Männiku tee 59 elanike autodele parkimisplats võimalikult idapoolse aia lähedale, kuid mitte ligemale kui 15 meetrit hoovipoolsest fassaadist. Kohus leidis, et kostjal puudub õigus kaasomanike kokkuleppe sisu laiendavalt tõlgendada ja seda enamuse otsusega kehtestada. Kaasomanikud on lepingus selgelt määratlenud, et hoovi planeerimisega seotud küsimused kuuluvad kaasomanike kompetentsi ning tuleb lahendada konsensusega. Kostjal lasub põhikirja järgi kohustus majandada kinnistut, s.h. hoone hoovi kooskõlas kaasomanike kokkuleppega. Kostja ei ole esile toonud ühtegi sisulist põhjendust kaasomanike kokkuleppe laiendavaks tõlgendamiseks. Ühistul puudub õigus minna omas tegevuses vastuollu kaasomanike otsuste ja nende seatud eesmärkidega. Kaasomanikele kuuluva maatüki suurus on piisav, et lahendada selles autode parkimiseks ja hooldamiseks vajavad küsimused viisil, mis rahuldab kõiki kaasomanikke. Käesolevas vaidluses ei kuulu lahendamisele parkimisala piiride määratlemise küsimus. Kohus leidis, et kostja 26.09.2007.a otsuse p. 1 ei ole kooskõlas kostja põhikirja p-ga 1.3. ja KÜS §-ga 2 ning otsus tuleb tühistada. Kohus leidis, et menetluskulu hagejate poolel on eelduslikult ühine ning see tuleb jätta kostja kanda. Hageja II menetluses osalemisest tekkinud täiendavad kulud tuleb jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega rahuldati hageja II hagi ja teha asja uus otsus, millega jätta hageja II hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Kohus on esitatud tõendeid hinnanud puudulikult, mistõttu on kohtu järeldused ebaõiged. Samuti on puudulik kohtu õiguslik põhjendus. Kohus ei põhjendanud, kuidas kostja on tõlgendanud kaasomanike kokkulepet laiendavalt ja kuidas oleks pidanud kokkulepet tõlgendama. Kaasomanikud on 2.08.2006.a lepingus kokku leppinud, et hoovi planeerimisega seotud küsimused kuuluvad kaasomanike kompetentsi ning tuleb lahendada konsensusega. Kostja on seisukohal, et lepingu p-s 4.7.1 nimetatud küsimuses ei ole enam vajalik kaasomanike konsensus, sest see on kaasomanike vahel juba saavutatud ja fikseeritud kokkuleppes. Lähtudes lepingu p-s 4.7.1 sisalduvast kokkuleppest, on kostja võtnud vastu 26.09.2007.a üldkoosoleku otsuse nr 1. Vastava otsuse vastuvõtmine on suunatud kaasomanike kokkulepete täitmisele. Kostja rõhutab, et üldkoosoleku otsus ei asenda

kaasomanike kokkuleppeid ja seda polegi korteriühistu otsusega taotletud. Kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas kaasomanike otsusega. Samas jättis kohus kirjeldamata, millise kokkuleppe punktiga on otsus vastuolus ning milles vastuolu seisneb. Seega on kohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kui kohus eeldas, et hagejate menetluskulu on ühine, siis tuleks eeldada ka, et nimetatud kulu kannavad mõlemad hagejad võrdsetes osades. Seega tulnuks hageja II menetluskulud jätta kostja kanda 100% ulatuses, mis aga hagejate kogu kantud menetluskuludest ei tohi moodustada rohkem kui 50%. Kuna kostja realiseeris oma õigusi kohtus mõlema hageja vastu ühiselt ja kandis ka menetluskulusid ühiselt mõlema hageja osas, siis tuleb lähtuda, et kostja menetluskuludest kannab kumbki hageja kaotamise puhul menetluskulude hüvitamise riski 50% ulatuses, kui ühe hageja nõue rahuldatakse ja teise hageja oma mitte. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 162 lg-le 1 tuleks jätta kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja I kanda, kelle hagi jäeti rahuldamata. Kui kohus tuginedes TsMS § lg-le 4 leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda, on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks ta leiab, et kostja kulude jätmine hageja I kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Samuti on kohatu kohtu viide TsMS §-le 165. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste ja nende esindajate seisukohad ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas otsuse osas, millega kohus rahuldas Lia Karma hagi ja tühistas KÜ Männiku tee 59 26.09.2007.a üldkoosoleku otsuse nr 1 (tlk 25). Maakohus leidis kolleegiumi arvates põhjendatult, et kostjal puudub õigus minna vastuollu kaasomanike otsuste ja nende seatud eesmärkidega ning tõlgendada laiendavalt kaasomanike kokkulepet. Nii on Männiku tee 59 asuva kinnistu korteriomandite omanikud 2.08.2006.a kaasomanikena notariaalses lepingus (p.4.3.) kokku leppinud, et kõik olulised küsimused, mis on seotud kaasomandis olevate ruumide ja hoovi planeerimisega, otsustatakse kõigi omanikega kooskõlastatult. Lepingu p-st

õigesti, et vaidlustatud otsus tuleb eeltoodud alusel ja vastuolu tõttu kostja põhikirja ja korteriühistuseaduse §-ga 2 tühistada. Tulenevalt EVS-is 843:2003 (Linnatänavad) joonisest 10.5, kuuluvad parkla territooriumi hulka parkla sisse-ja väljasõidud (http: www.evs.ee/indeks.php3?lk=451). Eeltoodust nähtub, et ka juurdepääsu (sisse-ja väljasõidutee) rajamine parklasse kuulub vaieldamatult hoovi planeerimise juurde, milleks on vajalik kõigi kaasomanike kooskõlastus (lepingu p. 4.3.). Maakohus asus otsuses seisukohale, et kaasomanikele kuuluva maatüki suurus on piisav, et lahendada sellel autode parkimiseks ja hooldamiseks vajalikud küsimused kõiki kaasomanikke rahuldaval viisil. Kolleegium nõustub sellega. Kuigi maakohus ei ole otsuses kirjeldanud, millise kaasomanike kokkuleppe punktiga on kostja otsus vastuolus ning milles vastuolu seisneb, ei anna see alust otsuse tühistamiseks. Kostja ei saa tõlgendada kaasomanike kokkulepet laiendavalt viisil, et olles kokkuleppe alusel kindlaks määranud parkimisala asetuse, võib ta ise otsustada parkla juurdepääsu tee asukoha üle, mille kohta vastav kaasomanike kokkulepe puudub. Kostja majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega, mille kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osas ühises asjas. Käesolevas asjas tuleneb hoovi planeerimine kui oluline küsimus, sh ka juurdepääs parklasse, kaasomanike 2.08.2006.a kokkuleppest. Asjaolu, et sissesõit Männiku tee 59 hoovi oli samal kohal juba enne kaasomanike notariaalse kokkuleppe sõlmimist, ei tähenda kolleegiumi arvates seda, et kostja saab sellega hoovi planeerimise küsimuste üle otsustamisel arvestada, omamata selleks kõigi korteri omanike eelnevat nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega ka menetluskulude ebaõige jaotuse osas. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS §-le 162 lõigetele 1 ja 4 ning § 165, leides, et hagejate menetluskulu on eelduslikult ühine. Alexei Zverevi hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus tema menetluses osalemisest tekkinud täiendavad menetluskulud õigesti hageja enda kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et Lia Karma esitatud nõude rahuldas kohus täies ulatuses, on põhjendatud hageja menetluskulude jätmine kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta kostja KÜ Männiku tee 59 kanda.

Ülle Jänes

Ande Tänav

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.