Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

1962.a. kehtinud tsiviilseadusandlusele avaldust pärandi vastuvõtmise kohta ega asunud faktiliselt pärandvara valdama. Pärandvara läks üle hageja emale - A. V. kui teise ringi seadusjärgsele pärijale vastavalt ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 536 ning A. V. surma järgselt 11.jaan.1983.a. hagejale, kes asus maja faktiliselt valdama. Sellest tulenevalt on hageja xxxxxxxxx külas asuva elamu pärija seaduse järgi, kuid A. T. testament ja Värska Vallavalitsuse poolt notar K.Salomonile 28.09.2007.a. väljaantud tõend nr 16.3-4-31, mille kohaselt xx.xx.xxxx.x. surnud T. vara asus pärast tema surma valdama tema poeg A. T. , takistavad hagejal oma õiguste teostamist. Hageja on püüdnud oma õigusi kaitsta ka Tartu Halduskohtule kaebuse esitamise teel vallavalitsuse toimingu peale eelnimetatud tõendi väljaandmisel, kuid halduskohus tagastas kaebuse põhjendusega, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega pärimisõigusliku olukorra tuvastamise üle. Neil asjaoludel ja toetudes PärS § 163 lg 2 ja 94 lg 1 taotleb hageja A. T. poolt 19.12. 2006.a. notar K.Salomoni büroos tõestatud testamendi kehtetuks tunnistamist ning hageja pärimisõiguse tuvastamist vaidlusalusele pärandvarale. 12.02.2009.a. on hageja täiendanud oma nõuet (tl.97-98), taotledes endise Värska Küla TSN TK 29.12.1970.a. protokolli nr 13 päevakorrapunkti 4 alapunkti 360, millega xxxxxxxxx külas asuv elamu oli tunnistatud T. omandiks, õigustühiseks tunnistamist. Nimetatud protokolliline otsus on olnud aluseks elamu registreerimisele T. nimele. Protokollis viidatud elamutoimikut nr. 648 ei ole aga pärast maakondlike hooneregistrite likvideerimist ja andmete kandmist ehitusregistrisse Valga Maa-arhiivi üle antud, samuti ei ole seda toimikut Värska Vallavalitsuses. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et nimetatud toimikut ei koostatudki põhjusel, et puudusid dokumendid, mille alusel oli võimalik elamu registreerimine T. nimele. Seega on tegemist otsusega, millel puudus õiguslik alus ning sellest ei saanud tekkida ka õiguslikke tagajärgi. T. ei ole kunagi olnud vaidlusaluse elamu omanik ja seetõttu ei saanud A. T. seda ka pärandina vastu võtta. Kostja vastuväited Kostja hageja nõudeid ei tunnista. 19.12.2006 A. T. poolt alla kirjutatud ja notar Kaire Salomoni poolt tõestatud testament vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele ja alused testamendi tühistamiseks puuduvad. Kui hageja väidab, et pärandajal oli ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, siis peab hageja ka esile tooma, millised olid need tegelikud asjaolud , millest A. T. oli ebaõige ettekujutus. Kostja on oma vastuses hagile kirjeldanud A. T. poole testamendi tegemise asjaolusid viimane pöördus 2006.aastal kostja poole palvega aidata korda ajada maa ja majaga seotud dokumendid- maja ehitusregistris arvele võtta ja teostada selleks vajalikud mõõdistamised. Selleks tegi A. T. 19.12.2006.a. kostjale volikirja, volitades kostjat ennast esindama kõigis asutustes, kõigi isikute ees toimingutes, mis on seotud xxxxxxxxx xxxxx Värska vallas, Põlva maakonnas A. T. kuuluvate ehitiste inventariseerimise ning ehitusregistrisse kandmisega. Volitus hõlmas ka toiminguid maa erastamiseks. Lisaks kostjale enda esindamiseks volituse andmisele soovis A. T. teha notari juures korraldusi ka oma surma puhuks. Notar selgitas välja A. T. tahte ning see vormistati testamendis. Kui notaril olnuks vähimgi kahtlus A. T. otsuse- või teovõime suhtes, ei oleks ta tõestanud kahte dokumenti - volikirja ja testamenti.

Testamendi tegemist kostja kasuks põhjendas A. T. asjaoluga, et ta ei soovi oma kodu jäämist pärast surma sugulastele, kuna viimased ei ole tema suhtes käitunud lugupidavalt. Kostja vastuväidete kohaselt elas A. T. kogu oma elu vaidlusaluses elamus xxxxxxxxx xxxxx ega ole omanud teist elukohta. Seega asus ta ka pärast oma ema T. surma faktiliselt pärandvara valdama, võttes oma tegudega pärandi vastu. Majja jäi veel elama ka H. T. , kuid hageja ema A. V. ei asunud sellesse majja elama, tema elas oma mehe talus xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx. Tegelikkusele mittevastav on ka hageja väide selle kohta, et kostja oli A. T. täiesti võõras isik – kostja elas naaberkülas xxxxxx oma tädi M. V. juures alates 1953. aastast kuni 1970. aasta septembrikuuni. Ka hiljem maal tädi juures viibides oli ta külaeluga kursis ja tundis ka A. T. . Viimane käis sageli kostja tädil M. V. abiks majapidamistoiminguid tegemas. Pärimisõigus , sealhulgas isiku õigus teha oma vara kohta oma surma puhuks selliseid korraldusi, nagu ta ise tahab, on tagatud põhiseaduse § 32. Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluses testamendi kehtivuse üle lähtuda eeldusest, et A. T. 19.12.2006. a testament vastas tema tahtele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna hagi alusena esitatud asjaolude esinemine ei ole leidnud tõendamist. PärS § 94 lõigete 1 ja 2 kohaselt võivad pärijad ja teised huvitatud isikud nõuda testamendi kehtetuks tunnistamist tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tühistada võib seaduses sätestatud korras muuhulgas tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse mõjul. Vastavalt TsÜS § 92 lg 1 on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning lg 2 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas on vaieldavaks tehinguks xx.xx.xxxx.a. surnud A. T. poolt 19.12.2007.a. tehtud testament (tl.44). Seega tuleb hagejal tõendada ühepoolse tehingu teinud isiku poolt tehingu tegemine olulise eksimuse mõjul. Kuna hageja on esitatud ka nõude tuvastada tema pärimisõigus pärandvara hulka kuuluvale elamule ning tunnistada õigustühiseks Värska Küla TSN TK 29.12.1970.a. protokolli nr.13 päevakorrapunkt 4 alapunkt 360, mille alusel registreeriti xxxxxxxxx xxxxx asuv elamu T. nimele, siis peab hageja tõendama ka nimetatud nõuete aluseks olevate asjaolude esinemise. Hageja poolt on kohtule esitatud Põlva notar Kaire Salomoni poolt koostatud dokument A. T. pärimisasjas tõusetunud eriarvamuste läbiarutamise fikseerimiseks (tl.7), millest nähtub, et nimetatud pärimisasjas on tekkinud vaidlus A. T. pärandvara koosseisu üle. A. T. testamendijärgne pärija M. L. on notari juures toetunud Värska Vallavalitsuse poolt väljastatud tõendile, mille kohaselt Värska vallas xxxxxxxxx külas asuvad ehitised, sealhulgas elumaja, kuulusid T. , kelle surma järgselt asus tema vara kasutama poeg A. T. . A. V. on avaldanud notarile, et elamu registreerimine ainult T. nimele on olnud alusetu ning pärast tema surma ei võtnud A. T. oma ema pärandit vastu, vaid vara asusid hooldama T.

õed H. T. ja A. V. , viimane neist on A. V. ema. Kuna A. V. on oma ema pärija, siis hõlmab tema pärimisõigus ka xxxxxxxxx külas asuvat elamut. Kohtule esitatud Järvesuu valla perekonnaregistri väljavõtetest (tl.8-9) nähtub, et T. sündis x.xxxxxxxxx xxxx.x. ning tema vanemad olid J. T. ja J. T. . T. oli poeg A. , kes sündis xx.xx.xxxx.x. . J. T. oli veel xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar H. ja xx.xx.xxxx.. sündinud tütar Anna, kea 28.01.1941.a. abiellus Alfred- Johannes Varruskiga ning nimetatud isikutel sündis 24.02.1944.a. poeg Are (perekonnaseisutunnistus tl.10). Surmatunnistustega (tl.11,12) on tõendatud, et T. on surnud xx.xx.xxxx.x., A. V. xx.xx.xxxx.a. ja A. T. xx.xx.xxxx.a. 15.05.2007.a. on M. L. esitanud notarile avalduse A. T. pärandi vastuvõtmiseks testamendijärgse pärijana (tl.13), avaldades, et pärandvara hulka kuuluvad maa tagastamise nõudeõigus Värska vallas ning Värska vallas asuvad ehitused, mis võivad olla T. nimel, kelle pärandi on valdama ja kasutama asumisega vastu võtnud A. T. . Notar on M. L. selgitanud, et tal tuleb tõendada pärandaja poolt pärandvara valdama ja kasutama asumine kas kohaliku omavalitsuse tõendi või kohtuotsusega. Värska Vallavalitsuse tõend selle kohta, et T. kuulunud vara kasutas nii enne kui pärast tema surma poeg A. T. , on notarile esitatud 12.10.2007.a. (tl.67). Tõendi kohaselt A. T. oli sisse registeeritud xxxxxxxxx külla ja elas seal. Samasisuline tõend on 28.09.2007 väljastatud M. L. (tl.22). Tõendamaks A. T. elamist xxxxxxxxx xxxxx T. majapidamises on kostja esitanud arhiivikoopiad xxxxxxxxx küla majapidamisraamatutes olevast T. ning ja A. T. majapidamistest ajavahemikul 1948-1968 (tl.26-38).xxxxxxxxx xxxxx asuva majapidamise Liivaku nr. 14 elanikud on olnud T. , keda on nimetatud perekonnapeaks, A. (poeg) ja Johannes Allandi (mees).Tl.35 oleval majapidamisraamatu väljavõttel on perekonnapeana nimetatud A. T. , perekonnaliikmena J. A. , kelle suhteks perekonnapeaga on märgitud kasuisa. Samas on märge J. A. lahkumise kohta 12.aprillil 1963.a. Alaküla külanõukogusse.TL. 37 olevast väljavõttest nähtub, et 1966.a. on majapidamisse elama asunud H. T. , kes on perekonnapea A. T. tädi. Tl.110 on Järvesuu valla kinnistusraamatu xxxxxxxxx küla maaüksuste nimekiri, millest nähtub, et J. T. kuulus maaüksus, nimetusega Liivaku nr.14. Vaidlusalune testament on kohtule esitatud A. T. pärimistoimiku nr.3965/07 ärakirja koosseisus (tl.44). Testament on tehtud Põlva notar Kaire Salomoni büroos 19.12.2006.a. ning A. T. on selles nimetanud kogu oma vara pärijaks M. L. . Samal kuupäeval on A. T. teinud ka notariaalse volikirja (tl.21), millega on volitanud M. L. esindama ennast toimingutes, mis on seotud xxxxxxxxx külas volitajale kuuluvate ehituste inventariseerimise ja ehitusregistrisse kandmisega, samuti esitama A. T. nimel maa erastamise avalduse. Pärimisõiguse toimikus on notaribüroo poolt tellitud ehitisregistri andmestik seisuga 12.11.2007 (tl.53-57), mille kohaselt on Värska vallas xxxxxxxxx külas asuva üksikelamu ja slle juurde kuuluvate hoonete omanikuna registrisse kantud T. , kelle omandiõiguse alusena on märgitud Värska Küla TSN TK otsus 29.12.1970.a. punkt 4.Osundatud istungi protokolli nr.13 (tl.59-61) kohaselt oli istungi päevakorras p. 4 elamute registreerimine ning nimetatud päevakorrapunkti kohaselt otsustati alapunkt 360 all registreerida elamu ka J. T. .

Kohus on kuulanud 25.03.2009.a. toimunud kohtuistungil ära tunnistajad S. S. ja T. V. . , samal kohtuistungil on vande all andnud seletuse ka pooled – hageja M. L. ja kostja A. V. (tl.121-124). Tunnistaja S. S. on andnud ütlusi selle kohta, et pärast T. surma jäid xxxxxxxxx külla J. T. majja elama H. T. ja T. elukaaslane H. . A. T. elas tol ajal xxxxxxx külas ravitseja J. H. pool kuni H. lahkumiseni majapidamisest. A. V. käis neid abistamas Võõpsust jalgrattaga. Ka A. V. aitas, tegi pliidid. A. T. oli tunnistajal viimane kokkupuude enne surma 2007.a. jõulude ajal, siis ta rääkis, et „maja on nüüd tema peal“. S. S. oli teadlik seoses oma tööga maavalitsuses, et A. T. ei olnud seni maja kohta dokumente ning ka A. T. ise oli sellest rääkinud. Viimase eluaasta veetis A. T. Mikitamäe Hooldekodus, tal oli mitmeid terviseprobleeme. Iseseisvalt elades oli tema eluviis omapärane, ta ei saanud majapidamistöödega hästi hakkama, kuid tal oli palju raamatud, ta kasvatas lilli ja kurke. T. V. . ütluste kohaselt avaldas A. T. ka temale ja abikaasale ühel viimastest külaskäikudest vanadekodusse rahulolu selle üle, et sai maja oma nimele tehtud.Ta rääkis ka notari juures käimisest ja sellest, et maja tahetakse ära osta. T.V. kinnitusel olid tema abikaasa A. V. suhted A. T. normaalsed sugulastevahelised suhted , A.V. aitas A. T. rahaliselt. Hageja A. V. on vande all andnud seletuse selle kohta, kes on elanud xxxxxxxxx külas asuvas elamus ning A. T. elu kohta, sealhulgas viimaste elunädalate kohta. Lapsepõlvest mäletab hageja, et xxxxxxxxx elasid ja tema mees H. , A. ja tädi H. T. . A. T. hakkas hageja rohkem suhtlema alates 1968.aastast, peale sõjaväeteenistust. Hageja teab, et nii 1962.a. surnud T. kui ka 1975.a. surnud H. Tuigi matused korraldas hageja ema A. V. , kuid xxxxxxxxx külas A. V. elanud ei ole. Ta vaid aitas õde H. T. , käis hooldamas. Ka hageja ise ei ole seal elanud, on vaid aidanud A. T. keerulisemates asjades, mitte igapäevaselt. A. T. on enne hooledekodusse paigutamist avaldanud, et tema vara jääb pärast tema surma hagejale ja viimase pojale.A. T. ei hoolinud varem oma varast, lasi majal laguneda ja ei ajanud ka omandiasju, kuid hooldekodus viibides, 2006.a. jõulude ajal tuli välja, et ta oli käinud notari juures. Ta avaldas, et sai maja omanikuks ja tal on selle üle hea meel, rääkis ka sellest, et talle oli pakutud korterit Mikitamäele. Varsti pärast seda – 08.jaanuaril 2007 A. T. suri. Kostja M. L. vande all antud seletuse järgi tundis tema A. T. lapsepõlvest saadik, kuna elas naaberkülas tädi juures. A. Tuik käis pärast seda, kui tädi mees 1962.a. suri, tädil abiks majapidamistöid tegemas. Kostja käis A. T. kodus laenutamas raamatuid kuna A. T. oli väga palju raamatuid ning kostjale avaldas muljet ka asjaolu, et tema maja ümbruses oli palju lillepeenraid. Kui A. T. hooldekodusse paigutati, käis kostja teda seal vaatamas. Hooldekodus töötava kostja täditütre N. V. vahendusel sai kostja teada, et A. T. soovis, et kostja hakkaks korraldama tema maa dokumentide kordaajamist. A. T. avaldas, et temal on kõik vormistamata. M. L. oli sellega nõus ja selgitas vallavalitsuses välja, et alustada tuleks hoonete mõõdistamisest ja registrisse kandmisest. Selleks oli vaja A. T. volitust ning kostja broneeris volikirja tegemiseks notari aja. Notari juures avaldas A. T. notarile kõigepealt, et ta tahab teha testamenti, alles seejärel vormistati volitus. Notar esitas A. T. küsimusi, testamendi tegemise juures suhtles notariga ainult A. T. . Enne notari juurde minekut ei olnud A. T. avaldanud, et ta soovib oma vara M. L. pärandada, kuid oli küll öelnud, et A.V. ei taha ta midagi jätta, kuna viimane olevat A. T. pidanud joodikuks ja tööpõlguriks. Pärast notari juures käimist soovis A. T. käia A. V. juurest läbi, kuid A.V. ei olnud kodus, oli vaid abikaasa T. V. . .

Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et nende alusel ei ole võimalik teha järeldust, et A. T. oli testamendi tegemise ajal ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, ehk ta tegi testamendi olulise eksimuse mõjul. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest ilmneb, et hageja arvates võis eksimus seisneda selles, et A. T. oli arvamusel, et tegelikult toimub notari juures omandi vormistamine tema nimele, mitte korralduste tegemine tema surma puhuks. Kohtu hinnangul ei ole selline asjaolu leidnud tõendamist. Kuigi A. T. on hageja seletuse ja tunnistaja T.V. ütluste kohaselt pärast notari juures käimist avaldanud, et on nüüd saanud hoonete omanikuks, ei saa sellest veel järeldada, et ta testamendi tegemist pidas omandiõiguse vormistamiseks. Pigem võis A. T. sellise avalduse teha seetõttu, et ta oli andnud M. L. volituse enda nimel omandiõiguse vormistamiseks asju ajada. Testamendis ei ole üldse märgitud pärandatava vara koosseisu, notar on kontrollinud nii testamendi kui volikirja tõestamisel A. T. otsuse- ja teovõimet ning vastavad notariaalaktid on A. T. enne allakirjutamist ette loetud. Hagiavalduse kohaselt oli A. T. testamendi tegemisel muuhulgas ka eksimuses asjaolu suhtes, kes on xxxxxxxxx xxxxx asuvate hoonete tegelik omanik. Hageja väitel oli temal õigus pärida nimetatud hooned, seega ei saanud nende omanik olla A. T. . Nimetatud väite osas märgib kohus, et hageja ise on hoonete omandiõiguse suhtes esitanud vastuolulisi seisukohti . Kord on ta väitnud, et A. T. lubas hooned pärandada temale, samas on ta hagiavalduses olnud seisukohal, et pärimise teel on ta juba saanud nende hoonete omanikuks, kuna on asunud pärast oma ema surma neid valdama. Kohus leiab, et testamendi kehtetuks tunnistamise seisukohast ei oma tähtsust, milline oli isiku arvamus oma vara koosseisu kohta testamendi tegemise ajal, sest testamendiga teeb isik korralduse selle vara suhtes, mis on tema omandis tema surma ajal. A. T. testamendis ei ole ka nimetatud konkreetset vara koosseisu. Kuna aga hageja on esitanud nõude tuvastada tema pärimisõigus vaidlusalusele pärandvarale ning hagiavaldusest nähtub, et pärandvara all peab ta silmas xxxxxxxxx xxxxx asuvat elamut (ehitisregistri kood 120545232), milles elas viimati A. T. , siis tuleb kohtul hinnata tõendeid ja võtta seisukoht, kas nimetatud elamu kuulub A. T. pärandvara hulka, või on hoone omanikuks pärimisõiguse alusel saanud A. V. . Käesoleval ajal on hoone omanikuna ehitisregistrisse kantud T. (ehitusregistri andmestiku väljatrükk tl.53-57). Omandiõiguse alusena on registrisse märgitud Värska Küla TSN TK otsus 29.12.1970.a. p 4. Nimetatud otsus sisaldub nii A. T. pärimistoimikus, mille ärakirja on notar kohtule esitanud (tl.60-61), sama dokument on kohtule esitatud ka hageja poolt (tl.103104) seoses hagi täiendamisega nõudega tunnistada õigustühiseks nimetatud otsuse alapunkt 360, mille alusel on Värska vallas xxxxxxxxx külas asuv elamu registreeritud xx.xx.xxxx.x. surnud T. nimele. Kohus rõhutab, nagu on märkinud ka Tartu Halduskohus 17.11.2008.a. määruses, millega on tagastatud A. V. kaebus endise Värska Küla TSN TK 29.12.1970.a. istungi protokolli nr 13 p 4 alap 330 tühistamiseks, et registrikande alusel ei teki kellegi omandiõigust. Omand, ehk isiku täielik õiguslik võim asja üle saab tekkida vaid seaduses sätestatud alusetel omandiõiguse sisuks olevate õiguste üleminekul ühelt isikult teisele. Seega on käesolevas asjas vajalik hinnata T. omandiõiguse tekkimise aluste esinemist ning pärimisõiguslik olukord pärast T. surma, ehk omandi ülekandumine. Värska Vallavalitsus on andnud 12.10.2007 välja tõendi (tl.67), mille kohaselt xx.xx.xxxx.x. surnud T. kuulub Värska vallas xxxxxxxxx xxxxx majapidamine, mille hulgas on elumaja. Nimetatud vara on kasutanud nii enne kui pärast T. surma tema poeg A. T. .

xxxxxxxxx küla majapidamisraamatute väljavõtetest (tl.27-38) nähtub, et ja A. T. on elanud Järvesuu vallas xxxxxxxxx külas asuvas majapidamises , nimetusega Liivaku (milline Järvesuu valla kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulus J. T. ) juba 1948.a. J. T. on perekonnaregistri järgi (tl.8) surnud 21.11.1936.a.majapidamisraamatutes on T. nimetatud perekonnapeaks. Peale ja A. T. on majapidamises elanud veel J. A. , kelle suhe perekonnapeaga (T. ) on märgitud ”mees”. Majapidamisraamatu väljavõttel aastatest 19601962 (tl.33) on elanikena märgitud vaid ja A. T. ning tehtud on kanne T. surma kohta xx.xx.xxxx.x. Järgnevatel aastatel – 1963-1965 (tl.35-36) on majapidamise perekonnapeana märgitud A. T. ning perekonnaliikmena J. A. , kelle suhe perekonnapeaga on märgitud ”kasuisa” . J. A. on majapidamisraamatu kande kohaselt saabunud majapidamisse 31.01.1963 ja lahkunud 12.04.1963 Alaküla külanõukogusse.1966-1968 .a. majapidamisraamatu kande kohaselt on majapidamises elanud A. T. ja H. T. (tädi). Nimetatud tõendite alusel saab teha järelduse, et kuna puuduvad muud andmed J. T. ja 1948.a. surnud J. T. abikaasa J. T. pärandi vastuvõtmise kohta, tuleb pärandi vastuvõtnud isikuks lugeda nende tütar T. , kes on asunud pärandvara valdama. Pärast T. surma on tema pärijana asunud pärandvara valdama poeg A. T. . Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et J. T. surma järgselt oleks keegi tema lastest peale T. veel asunud pärandvara valdama või esitanud avalduse pärandi vastuvõtmiseks. H. Tuigi elama asumine majapidamisse 1966.a. ei muutnud pärimisõiguslikku olukorda, kuna tema, samuti nagu hageja ema A. V. ei olnud tulenevalt TsK § 536 T. pärandvara suhtes esimese ringi pärijateks. Esitatud dokumentaalsed tõendid on kooskõlas ka poolte vande all antud seletustega – hageja on kinnitanud, et tegelikult tema ema A. V. ei elanud xxxxxxxxx xxxxx, vaid käis abistamas vaimuhaiget õde H. T. , samuti ei ole ta ise vaidlusaluses majapidamises elanud – on vaid olnud abiks sugulasel A. T. keerulisemate asjade ajamisel. Hageja ja tunnistaja S. S. ütlused selle kohta, et A. T. ei elanud tegelikult oma ema surma järgselt xxxxxxxxx külas asuvas majapidamises vaid xxxxxxx külas J. H. pool, on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed, sest on vastuolus dokumentaalsete tõenditega. S. S. on öelnud, et A. T. elas J. H. pool paar aastat või rohkem – kuni H. (J. A. ) lahkumiseni majapidamisest. Majapidamisraamatust aga nähtub, et J. A. ise on vahepeal majapidamisest lahkunud – T. surma ajal ei ole ta seal elanud, vaid on saabunud 31.01.1963 ja lahkunud 12.04.1963. Hageja A.V. on aga vande all antud seletuses (tl.122 pöördel) kinnitanud, et sellest perioodist (T. surma aeg) ”ei tea mina ise sellest majapidamisest. Mina tulin sinna matuse päeval. Alates 1968.a. hakkasin suhtlema

A. T. ”.

Kostja M. L. seletuse kohaselt mäletab tema 1962.a. selle tõttu, et elas tol ajal xxxxxxxxx küla kõrvalkülas – xxxxxx oma tädi M. V. juures ning just sel aastal suri tädil mees ja sündis laps. A. T. käis siis nende majapidamises abiks majapidamistöid tegemas ning kostja käis ka A. T. pool raamatuid laenamas lugemiseks. Kostja mäletab, et selles majapidamises elasid T. ja A. T. ning ka H. T. , kuid A. V. ei ole ta kohanud. Seega ei ole tõendatud hageja pärimisõigus xxxxxxxxx xxxxx asuvatele endise Liivaku nr. 14 kinnistu maadel asuvatele hoonetele, mille omanikuna on ehitisregistrisse kantud käesoleval ajal T. . Hageja nõude Värska Küla TSN TK 29.12.1970.a. otsuse (päevakorrapunkt 4 alapunkt 360) , mille alusel on registreeritud elamu T. nimele, õigustühiseks tunnistamiseks jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata . Tulenevalt riigikohtu seisukohtadest ei saa tsiviilkohus kehtivat haldusakti kehtetuks tunnistada, kuid kohus saab hinnata haldusakti andmise aluseks olevaid õiguslikke asjaolusid. Kuna kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik lugeda tuvastatuks asjaolu, et T. omandiõigus Värska vallas xxxxxxxxx xxxxx

asuvatele hoonetele (sealhulgas elamu) on tekkinud õiguslikul alusel, siis hinnates Värska Küla TSN TK 29.12.1970.a. otsust, leiab kohus, et elamu registreerimisega T. nimele ei ole hageja õigusi rikutud. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.