2-09-16146/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Määrata ajutisele pankrotihaldurile T Mittile (IK xxx) tasuks 16 500 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 500 krooni pankrotivara arvelt. Mõista välja S OÜlt (likvideerimisel) T Mitti kasuks ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 16 500 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 500 krooni, kokku 18 000 krooni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus S OÜ (likvideerimisel) esitas 14.04.2009 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusalaks oli iluteeninduse osutamine ja kosmeetikatoodete jaemüük. 2007 lõppes ettevõttele kahjumiga kokku -242 164. 11 aprillil 2008 alustati likvideerimismenetlust. Likvideerimise käigus ei õnnestunud vara müüa, kuivõrd tegemist on spetsiifiliste tarvikutega. Äriühingu kohustused võlausaldajate ees moodustavad kokku 433 769.06 krooni ja vara 123 530 krooni väärtuses. Võlgnik palub algatada S OÜ (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetlus. Kohus algatas 17.04.2009.a. S OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks T Mitti. Kohtuistung Kohtuistungil 18.05.2009. a. jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S OÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Mitti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku majandustegevus rajatud iluteeninduse osutamisele ja kosmeetikatoodete jaemüügile. Võlgniku poolt esitatud varade nimekirja kohaselt on võlgnikul vara 123 530 krooni ulatuses. 2008 aasta majandusaasta aruannet ei ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud. Varude ja materiaalse põhivara maksumus on kajastatud soetamismaksumuses , kuid varad asuvad erinevatel aadressidel (osaliselt ka likvideerija kodus Viljandis), siis ei ole hetkel ka võimalik anda vastust küsimusele, missugune võiks olla selle vara turuväärtus. Likvideerija seletuste kohaselt on ta püüdnud vara müüa, kuid see pole õnnestunud. Kohustusi on äriühingul seisuga 13.04.2009 kokku summas 433 769.06 krooni, sellest võlad tarnijatele – 81 752.06 krooni ja maksuvõlad – 38 716.80 krooni. Võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt moodustavad võlad kokku seisuga

13.04.2009 472 485,86 krooni ja varade nimekirja kohaselt on varasid soetamismaksumuses 123 530 krooni. Võlgnik on kinnitanud, et tegemist on lootusetu maksejõuetusega, kuna äriühing on tegevuse lõpetanud juba 2008 aastal, siis haldur nõustub võlgniku väitega. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku hinnangul oli ettevõtte maksejõuetuse tekkimise põhjusteks pidev tööjõu puudus ning aina kasvavad kulud tööjõule, rendile ja teenuse osutamiseks vajalikele vahenditele. Ajutine haldur kontrollis temale esitatud dokumentide alusel eeltoodud väiteid ja nõustub täielikult võlgniku arvamusega. Ajutine haldur ei avastanud kuriteo tunnustega tegusid ega ka jämedaid juhtimisvigu juhatuse liikmete tegevuses, kuid lõpliku hinnangu saab sellele anda pankrotimenetluse käigus pärast raamatupidamise dokumentide erikontrolli. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning vara tagasivõitmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 500 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1 500 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult T Mitti kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu 16 500 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1 500 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.