2-05-651/29 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-05-651 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜI esitas 02.03.2005 Harju Maakohtule hagi OÜ A(endise ärinimega OÜT) vastu 290 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja pooltevahelise kokkuleppe alusel kostjale naftasaadusi ja esitas selle kohta perioodil 20.02.2004 – 05.03.2004 arved kogusummas 145 350 krooni. Arvete kohaselt kohustus kostja nende mittetähtaegsel tasumisel maksma hagejale viivist 0.5 % võlgnetavalt summalt päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja on arvetel näidatud kauba kostjale üle andnud ja kostja on kauba vastu võtnud, kuid kõik esitatud arved on kostja jätnud tasumata. Kostja võlgneb hagejale 01.03.2005 seisuga 387 300 krooni, millest põhivõlg on 145 350 krooni ja viivised 241 950 krooni. Kostja on jätnud tasumata: 1) arve nr 2402060 – summas 66 285.60 krooni, millest põhivõlg on 24 325 krooni ja viivis 41 960.60 krooni; 2) arve nr 2402071 – summas 103 016.40 krooni, millest põhivõlg on 38 225 krooni ja viivis 64 791.40 krooni; 3) arve nr 2403004 – summas 114 048 krooni, millest põhivõlg on 43 200 krooni ja viivis 70 848 krooni ning 4) arve nr 2403011 – summas 103 950 krooni, millest põhivõlg on 39 600 krooni ja viivis 64 350 krooni. Viiviseid on hageja 01.03.2005 seisuga arvestanud 387 300 krooni, kuid nõuab nende väljamõistmist kostjalt üksnes osaliselt summas 144 650 krooni. Vaatamata hageja pretensioonile ja pankrotihoiatusele ei ole kostja hagi esitamise seisuga ega hiljem võlgnevust kustutanud. Seetõttu palub hageja 145 350 krooni põhivõlgnevuse ja 144 650 krooni viivised välja mõista. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 11.05.2009 kell 10:00 toimus kohtuistung. Kostja esindaja jättis istungile ilmumata. Kostjale oli 11.03.2009 kohtukutse kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, selgitusega, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

2-05-651 põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus ei pidanud asja arutamist kirjalikus menetluses võimalikuks ja määras kohtuistungi. Hageja esindaja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on kokkulepe, millega hageja müüs kostjale naftasaadusi ja kostja kohustus nende eest tasuma. Hagis toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt poolte vahel kokkulepitule 0.5 % päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagi kuulub rahuldamisele § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist, s.o 01.01.2006, alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Käesolevas asjas on menetluskuludeks riigilõiv 16 000 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise kulu100 krooni, kokku 16 100 krooni.