2-05-651/16 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

seaduslik esindaja kohtule, et 27.01.2008 juhtus temaga motovõistlustel õnnetus ja ta viibib alates 28.01.2008 haiguslehel. Kostja palus kohtuistungi edasi lükata ja lubas esitada arstitõendi. Kostja seaduslik esindaja 31.01.2008 istungile ei ilmunud ja hageja palus teha tagaseljaotsuse. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis OÜ-lt Trans Best välja 290 000 krooni ning riigilõivu 16 000 krooni OÜ Inndex kasuks. Kostja seadusjärgne esindaja küll teatas 29.01.2008 kohtule, et ta on haigestunud, kuid ei lisanud teatele tõendit, millest nähtuks, et haigus on kohtuistungile ilmumise takistuseks. Seega ei täitnud kostja seadusjärgne esindaja TsMS § 422 lg 2 nõudeid, mille tõttu ei ole tal istungile ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Hagi on hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Trans Best esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja teavitas kohut enne kohtuistungit tema seadusliku esindajaga juhtunud mootorrattaõnnetusest. Kostja seaduslik esindaja oli liikumisvõimetu ja kohtuistungile ilmuda ei saanud. Samuti ei saanud kostja seaduslik esindaja käia endale TsMS nõuetele vastavat tõendit hankimas. Kohus oli nõudnud kostja seadusliku esindaja kohtuistungil viibimist ja kostja seaduslik esindaja soovis kohtuistungist osa võtta. Kohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi. Kostja esitab tõendi seadusliku esindaja haiguse kohta. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Inndex leidis, et ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna riigilõivu on tasutud vaid poolelt hagihinnalt. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise korral palus hageja jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 2 ja TsMS § 646 alusel protsessinormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus rikkus tagaseljaotsust tehes TsMS § 413 lg 3 p 2. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal, ei pea ringkonnakohus vajalikuks asjas kohtuistungit pidada. Vaidlust ei ole, et maakohtu istung käesolevas asjas oli määratud 31.01.2008. 22.01.2008 kostja seaduslikule esindajale kättetoimetatud kohtukutses kohustas kohus kostja seaduslikku esindajat kohtuistungist isiklikult osa võtma. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule 29.01.2008, et ta sattus 27.01.2008 mootorrattaõnnetusse ja palus kohtuistungi edasi lükata. Avalduses teatas kostja seaduslik esindaja, et esitab kohtule haiguslehe. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Seega peab kohus juhul, kui kostja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, hindama, kas kostja istungile ilmumata jätmise põhjust saab kostja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske

haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Mootorrattaõnnetus ja sellest tingitud vigastus on objektiivse iseloomuga sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Seega on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 422 lg 1 kohaselt. TsMS § 422 lg-le 2 vastava tõendi esitas kostja kohtule koos apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus selgitab vastustajale, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihinda põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et nimetatud sätte tõlgendamisel tuleks kõrvalnõuetena esitatud intressi- ja viivisenõudeid, mis kogumis või eraldi ületavad põhinõuet, arvestada tsiviilasja hinna määramisel vähemalt üldjuhul põhinõuet ületavas osas tervikuna. Samad põhimõtted kehtivad TsMS § 137 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel, st kui maakohtu otsust vaidlustatakse üksnes kõrvalnõuete osas, tuleb kaebuse hinna arvutamisel arvestada, kas kõrvalnõuded ületavad vaidlustatud osas põhinõuet. Kui see nii ei ole, on kaebus kõrvalnõuete osas hinnata ja sellelt riigilõivu tasuda ei tule. Käesolevas asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 145 350 krooni ja kõrvalnõudena 144 650 krooni. Kuivõrd põhinõue ületab kõrvalnõuet, on hagi hinnaks põhinõude summa 145 350 krooni. Apellant vaidlustas apellatsioonkaebuses tagaseljaotsust, st temalt väljamõistetud summat kogu ulatuses. Seega tuli tal tasuda riigilõivu hagi hinnalt 145 350 krooni, millele vastab riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivumäär 7750 krooni. Apellant tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu õigesti summas 7750 krooni ja ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja uueks menetlemiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.