Asjaõigus › Omandiasjad

Pooled pärisid ema NB surma järgselt võrdsetes mõttelistes osades 42/10 000 mõttelist osa eluruumidest nr 102-140 (kokkuleppeliselt korter nr. 123) ja mitteeluruumist nr 1, asukohaga Xxx, Tallinn. Asjaolu tõendab Tallinna notar Lia Martens’i poolt välja antud seadusjärgne pärimistunnistus (notari ametitoimingute raamatu registri nr. xxx, pärimis-toimik nr. xxx). Elamus asuvaid kortereid kasutavad omanikud kokkuleppeliselt ja vastavalt kokkuleppele on hageja ja kostja kaasomandis 1-toaline korter nr. 123, üldpinnaga 36,1 m2 . Käesoleval ajal on elamus Xxx pooleli korteriomandite moodustamine, seega kaasomandi puhul on tegemist vallasasjaga. Pooled ei ole alates pärandi avanemisest 18.07.2003 kaasomandi kasutamises kokkuleppele jõudnud. Kuna korter on 1-toaline ja 36,1 ruutmeetrit suur, siis korteri kaasomandisse jätmine ei võimaldaks lahkhelide olemasolul asja otstarbekalt kasutada. Kaasomanikud korteri kasutamises kokkuleppele ei ole jõudnud, samuti puudub VBl eriline huvi antud korteri vastu. VB on korduvalt pöördunud GB poole ettepanekuga tema osa rahas hüvitada ja lõpetada kaasomand, kuid GB on keeldunud, kuna ei ole suudetud kokku leppida korteri väärtuses. Samuti on VB teinud GBle ettepaneku kaasomandis olev korter maha müüa ja saadud raha jagada pooleks, millisest ettepanekust GB on keeldunud. Eelnimetatud põhjustel soovib VB kaasomandit lõpetada. Kostja vastuväited GB hagi ei tunnista ning on vastu korteri maha müümisele, kuna ta ise ostis korteri emale ning see on ema mälestus. GB on korterit üleval pidanud ema surmast saadik ning maksnud kommunaalmakse, mille tasumisest VB keeldus. Kostja põhimõtteliselt on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid korteri hind on ebamõistlikult kõrge ja kostjal puuduvad vahendid, et maksta hagejale pool korteri väärtusest, kuna korteri puhul on tegemist vallasvaraga, siis puuduvad võimalused ka selle korteriga tehingute tegemiseks ja pangalt laenu saamiseks. Kohtu põhjendused

Pooled pärisid ema NB surma järgselt võrdsetes mõttelistes osades 42/10 000 mõttelist osa eluruumidest nr 102-140 (kokkuleppeliselt korter nr. 123) ja mitteeluruumist nr 1, asukohaga Xxx, Tallinn. Hageja on kohtule esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub jätta korter asukohaga Xxx, Tallinn kostja ainuomandisse ja palub kostjalt välja mõista hüvitis poole korteri väärtusest hageja kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja 2 kohaselt võib kaasomanik nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistab ainult kaasomanike vaheline kokkulepe. AÕS § 77 lg 1 ja 2 tulenevalt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kui kaasomanikevahelist kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes ei saavutata, otsustab hageja nõudel kohus, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostja GB on vastu korteri maha müümisele, kuna ta ise ostis korteri emale ning see on ema mälestus. GB on korterit üleval pidanud ema surmast saadik ning kandnud korteri ülalpidamise kulusid, millede tasumisest VB keeldus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.