Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. mai 2009. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-16746
Tsiviilasi
Garaažiühistu Jõekallas (registrikood: 80033864; asukoht: Narva-Jõesuu Kalda 51) hagi Yadviga Sapunova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) vastu garaažiboksist väljatõstmiseks ja Yadviga Sapunova vastuhagi Garaažiühistu Jõekallas vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
20 000 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26.03.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Yadviga Sapunova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Yadviga Sapunova, esindaja Bella Perlova Vastustaja Garaažiühistu Jõekallas
Jätta Viru Maakohtu 26.03.2008. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Yadviga Sapunova kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ei ole esitatud üldkoosoleku otsust, millisel viisil valvekorrad toimuvad. Ükskõik millise küsimuse otsustamisel tuleb arvesse võtta iga liikme võimalusi ja tervislikku seisundit või leida alternatiiv. Alternatiivi leidmisest juhatus keeldus, kostja on aga eakas inimene ja tal puudub võimalus olla öösiti valves. Kostja esitas 08.11.2003 hagejale avalduse palvega arvata ta välja ühistu liikmete hulgast, kuna ta edastab oma osaku lapselapsele J. Perlovile. Kostjale ei ole teada tema avalduse saatus vastuolus põhikirja p 16 ja MTÜS § 15. Vastuolus põhikirja p 21 ja 7 ei ole ka osakut tagastatud. Juhatus võttis 08.11.2003 osaku ümbervormistamise eest J. Perlovilt 50 krooni, kuid hiljem keeldus J. Perlovilt vastu võtmast liikmemaksu. Hagejal ei ole seaduslikku õigust nõuda garaažiboksi vabastamist. Garaažiboks nr XXX kuulub kostjale alates 1984. a, GÜ Jõekallas on asutatud 06.05.1998, seega selle liikmete vara alusel. Hageja ei esitanud tõendeid, et garaažiboks kuulub hagejale.
Kuna hageja ei tugine juhatuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, tuleb koosolek lugeda pädevaks otsuseid vastu võtma. Seadusest ja garaažiühistu põhikirja p 47.2 tulenevalt kuulub juhatuse pädevusse ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine. MTÜS § 16 lg 1, 2 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega Y. Sapunova ühistust väljaarvamise otsustamine on juhatuse pädevuses. Põhikirja p 51 järgi on juhatus pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt 1⁄2 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu osalejate lihthäälteenamusega. Juhatuse koosolekud protokollitakse, protokoll kirjutatakse alla kõigi koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. 27.04.2005 oli Y. Sapunovat teavitatud, et 08.05.2005 toimub juhatuse koosolek tema ühistust välja arvamise küsimuse otsustamiseks. 08.05.2005 tegi juhatus otsuse Y. Sapunova kustutamises ühistu liikmest, millest Y. Sapunovat teavitati 10.05.2005. GÜ-s Jõekallas on 8 juhatuse liiget, koosolekust võttis osa 6 liiget, kes kõik hääletasid Y. Sapunova ühistust väljaarvamise poolt ning kirjutasid protokollile alla. Vastavalt põhikirja p 17.4 arvatakse liige ühistust välja põhikirjaga ja kehtivate seadustega määratud kohustuste mittetäitmisel. Põhikirja p 22.1 ja 22.3 järgi on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning õigeaegselt tasuma osamakseid ja sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajal ja suuruses. Põhikirja p 23 on sätestatud ühistu liikme vastutus. Juhul, kui osaletakse ühiskondlikus töös, mis on määratud koosoleku poolt, on ühistu liige kohustatud töötama teisel ajal või kompenseerima kulud üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses. Üldkoosoleku otsuse korral peab ühistu liige olema valves boksides. Juhul, kui pole võimalik või valvest keeldumise korral on ühistu liige kohustatud kompenseerima valve organiseerimisega seotud kulud üldkoosolekuga kehtestatud suuruses (rahalises väljenduses). MTÜS § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. MTÜS § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 15 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. MTÜS § 16 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 08.05.2005 vastu võetud juhatuse otsus ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus ning seetõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud seaduse ja põhikirja nõudeid.
rahuldada Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu ning tunnistada GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsus kehtetuks. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid valesti. Apellandile ei toimetatud kätte otsust tema garaažiühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta, samuti kutset tulla juhatuse koosolekule tema ühistu liikmete hulgast väljaarvamise küsimuse lahendamiseks. Vastustaja ei esitanud tõendeid, et oleks edastanud apellandile mingil viisil eelpool nimetatud dokumendid. Seda, et apellant on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, sai ta teada tema vastu esitatud hagist. Kuna apellant sai teada, et on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, siis tal oli õigus juhatuse otsuse vaidlustamiseks, mis rikkus tema kui GÜ Jõekallas liikme õigusi momendist, kui ta sai otsusest teada. Kohus ei märgi, millistest allikatest ta tuvastas, et apellandile oli teatatud tema kutsumisest juhatuse koosolekule ja et apellandile teatati otsusest. Kohtuotsus ei ole põhjendatud ja on tehtud tõendamata asjaoludel, mis ei vasta TsMS § 436 nõuetele. Kohus kohaldas seadust 2006. a kehtivusega, kuid hagis esitatud asjaolud leidsid aset ja hagi oli esitatud kohtusse 2005. a. Kohus kohaldas MTÜS § 241, mille kehtivus algas 2006. a. Kohus ei võtnud arvesse, et MTÜS 16 ja põhikirja p 17 sätestavad, et ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
MTÜS (redaktsioon 08.05.2005) §16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 4 kohaselt, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus leiab, et apellandil oli õigus seaduses sätestatud tähtajal ja korras oma õiguste kaitseks pöörduda üldkoosoleku poole. Apellant seda õigust kasutanud ei ole, kuigi asja materjalidest nähtub, et apellant sai juhatuse vaidlusaluse otsuse isiklikult allkirja vastu kätte 10.05.2005 (tl 11).
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.